← Eesti

2-25-11227/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaisa Margus Kohtujurist Eva-Liis Bome Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-11227 Tsiviilasi V S ja T S avaldus Tinerko OÜ

§ 15

lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata kohtu poolt nõutud deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks (

§ 11

). Kohus määras võlausaldajatele tähtaja, et tasuda ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiit. Võlausaldajad deposiiti ei tasunud. Kohus jätab seetõttu

§ 15

lg 3 p 5 alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata ning lõpetab

§ 15lg 7 alusel asja menetluse.

4.

§ 15

lg 41 sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas

§ 15

lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 5. Võlausaldajad on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Võlausaldajad on pankrotiavalduses tuginenud

§ 10

lg 2 punktis 2 sätestatud asjaolule, s.o et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Mõlemad võlausaldajad alustasid võlgniku suhtes täitemenetlusi (dtl 11, dtl 13). Kohtutäitur on selgitanud, et võlgnik on varatu. Täitemenetluste algatamisel puudusid võlgnikul kohtutäituri kinnitusel igasugused varad, mistõttu ei olnud võlausaldajate nõuete täitmine täitemenetluses võimalik. Kohtutäitur märgib, et 2023 aasta seisuga on liiklusregistrisse tekkinud võlgniku nimele sõidukid, kuid arvestades sõidukite 2 valmimisaastaid, võib kohtutäituri hinnangul eeldada, et tegelik realiseerimisväärtus varal puudub (vt samas). Kohtu kontrollitud andmetel on võlgnikul esitamata majandusaasta aruanded alates

  1. aastast, s.o kokku on esitamata viimased kuus aruannet. Samuti ei ole võlgnik esitanud alates 12.02.2024 tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone. Võlgniku suhtes on algatatud neli täitemenetlust. Võlgnikule kuulub kolm sõiduautot esmase registreerimise kuupäevadega aastatel 1993, 1985 ja
  2. Arvestades sõidukite vanust on nende realiseerimisväärtus vähene või puudub. Sõidukitele on seatud keelumärked. Muu registrisse kantav vara võlgnikul puudub. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetus seega põhistatud. Võlgnik ei ole kohtule vastanud ega maksejõuetusele vastu vaielnud.
  3. Võlausaldajad on kohtu hinnangul ka tõendanud oma nõude olemasolu. Võlausaldajad esitasid kohtule jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse, mille alusel mõisteti võlgnikult võlausaldajate kasuks välja ülal, punktis 1 märgitud summad. Olukorras, kus võlausaldajatel on oma nõude kohta olemas jõustunud lahend, peab kohus seda nõude tõendamisel piisavaks.
  4. Kohus leiab, et võlgniku pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Seda kinnitavad samad asjaolud, mis kinnitavad võlgniku maksejõuetust (vt ülal, p 5) ning millest nähtub, et võlgnikul puudub vara, mille arvel katta pankrotimenetluse kulusid.
  5. Eeltoodust tulenevalt on täidetud

§ 15lg 4 1 kohaldamise eeldused.

Võlausaldajatel on töötuskindlustuse seaduse § 19 p 3, § 20 ja § 21 võimalik esitada taotlus hüvitise saamiseks töötukassale, kes otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise. 9. Kohus jätab

§ 15lg 6 alusel pankrotimenetluse kulud solidaarselt võlausaldajate kanda.

Kohtule teadaolevalt on ainsa kulu (avalduselt tasutud riigilõiv) kandnud võlausaldajad. Menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks puudub seega põhjus, sest võlausaldajad kannavad oma kulud ise. 10. Võlausaldajad esitasid taotluse enam tasutud osas riigilõivu, s.o 10 euro tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kolmanda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna võlausaldajad tasusid pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot, kuid tegelikult tuli tasuda 20 eurot (RLS § 59 lg 8), siis tuleb neile tagastada pankrotiavalduse esitamisel enam tasutud riigilõiv 10 eurot ja kanda see taotluses märgitud arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.