← Eesti

2-25-118527/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-118527 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Y.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA, registrikood 10811490; lepinguline esindaja Marge Juur Kostja Y.P, isikukood XXX Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
  2. Kinnitada hageja ja kostja poolt 12.09.2025 allkirjastatud ja kohtule esitatud kompromiss järgnevas: 1.
  3. Y.P tunnistab tingimusteta võlgnevust Osaühingu EUROPARK ESTONIA ees kompromissisummas 262,50 eurot, mille kohase tasumise järel loetakse kõik Y.P kohustused, mis tulenevalt leppetrahvist XXX, täidetuks. Kompromissisummas sisalduvad riigilõiv 82,50 eurot ja õigusabikulud 160,00 eurot. 1.
  4. Pooled on leppinud kokku käesoleva kohtumääruse punktis 1.
  5. nimetatud võlgnevuse tasumises selliselt, et Y.P tasub võlgnevuse 6 osamaksena EFTA Legal OÜ arveldusarvele XXX (Swedbank) selgitusega ”Kompromiss tsiviilasjas 2-25-118527” järgmiselt: 43,75 eurot hiljemalt 20.10.2025 43,75 eurot hiljemalt 20.11.2025 43,75 eurot hiljemalt 20.12.2025 43,75 eurot hiljemalt 20.01.2026 43,75 eurot hiljemalt 20.02.2026 43,75 eurot hiljemalt 20.03.2026 1 Tsiviilasi nr 2-25-118527 1.
  6. Kui Y.P ei tasu võlgnevusest kasvõi ühte osamakset kohaselt ja on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 7 (seitse) päeva, on Osaühingul EUROPARK ESTONIA õigus pöörduda kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. 1.
  7. Kui käesoleva kohtumäärusega kinnitatavat kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele, ei oma pooled teineteise vastu mingeid nõudmisi.
  8. Kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-
  9. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  10. Tagastada hagejale OÜ EUROPARK ESTONIA ½ tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot hageja taotlusel EFTA Legal OÜ arvelduskontole XXX (LHV Pank), selgitusega „Tsiviilasjas nr 2-25-118527 riigilõivu osaline tagastamine“.
  11. Edastada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust
  12. Asjaolud Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 24.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 75,00 euro saamiseks. Kohus tegi 25.07.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 31.07.2025 aadressil XXX. Võlgnik Y.P saatis 31.07.2025 eelpool nimetatud eposti aadressilt kohtule e-kirja. Võlgniku poolt saadetud e-kiri on oma sisult vastuväide nõudele. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Võlgniku vastuväitest tulenevalt andis maksekäsuosakond nõude 22.08.2025 üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avaldus loetakse puudustega hagiavalduseks. 09.09.2025 esitas hageja hagiavalduse ja tasus täiendava riigilõivu. 12.09.2025 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi.
  13. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 2.1 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Pooled esitasid kohtule 12.09.2025 allkirjastatud kompromissi. 2.2 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita. Kohus leiab, et kompromiss ei ole vastuolus seadusega ning kompromissi võib kinnitada. 2.3 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 2 Tsiviilasi nr 2-25-118527 2.4 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus on pooled TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebeõigusest. 2.5 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2.6 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
  14. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude kandmises kompromissis kokku leppinud. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja palub kohtul tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel hagejale ½ hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot hageja taotletud arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.