) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. 4.
lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).
lg 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kohus leiab, et tsiviilasjas ei ole asjaolusid, mis
Hagiavaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. 5.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 7. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist tasunud. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejale tekkinud menetluskulud on põhjustatud kostja tegevusetusest ning on täidetud
lg 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud (riigilõiv).
lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu.
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus tagastab 14.04.2025 tasutud summast pool, so 630 eurot R Ki arvelduskontole seoses hagist loobumisega. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja F V on ekslikult 17.08.2025 tasunud riigilõivu kohtu kontole, mitte hageja R Ki kontole. Vastavalt 18.08.2025 taotlusele kannab kohus poolt tasutud summast, so 630 (1260/2) eurot R Ki arvelduskontole ja ülejäänud 630 eurot tagastatakse F Vile. Hagejal muid menetluskulusid peale riigilõivu tekkinud ei ole. Kuna kohus kannab käesoleva määruse alusel F Vi poolt tasutud summast 630 eurot R Ki arvelduskontole, siis on kostja ka pool riigilõivu hagejale tasunud ning kohus jätab menetluskulud kindlaksmääramata ja kostjalt välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.