1-14-795/138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. november 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-795 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Svetlana Tarasova Prokurör Ain Tali Kaitsja Küllike Namm (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.W vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu M.W , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 15.09.2010 ja lõpp 15.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.11.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta M.W vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, M.W-le kaitsjale. 1 ja tema Asjaolud Viru Vangla esitas 26.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.W vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 31.03.2014 määrusega tunnistas kohus KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks M.W suhtes tehtud Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 07.07.2011.a. kohtuotsuse täitmise Eesti Vabariigis. M.W on koos kaaslastega süüdi mõistetud Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 07.07.2011 otsusega ning karistatud narkokuritegude eest 12-aastase vangistusega. Kohtuotsus on jõustunud. Karistuse kandmise alguseks on 15.09.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla M.W tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung M.W taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetava sõnul plaanib ta vanglast vabanedes asuda elama pere juurde ja minna tööle, töökoht ehitusel on olemas. Peres on kaks alaealist last, kellega ta on kogu aeg suhelnud. Selgitas, et tema kuriteokaaslased, kes jäid karistust kandma Soome, on juba vangistusest vabastatud. Kinnitas, et kahetseb oma tegu, on järeldused teinud ning süüst aru saanud, vanglasse tagasi sattuda ei taha. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib oma seisukohas, et kuna M.W kannab karistust raske narkokuriteo eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Prokurör märgib, et kinnipeetav käitles pikema aja jooksul ülisuurtes kogustes narkootilisi aineid, oli kuritegeliku grupeeringu liige ning tema tegevus oli piiriülene. Oma tegudega seadis M.W ohtu paljude inimeste elu ja tervise, samuti kahjustas tema rahvusvahelise haardega tegevus Eesti Vabariigi mainet. Prokurör on ka seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise korral kujuneks tema katseaeg ebamõistlikult pikaks ning käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteo raskusega. Kaitsja oli seisukohal, et M.W oleks Soomes karistust kandes juba ennetähtaegselt vabanenud. Kaitsja esitas kohtule tõlgitud tõendi selle kohta, millal oleks M.W-le nnetähtaegse vabanemise tähtajad tekkinud Soomes karistust kandes ning tõendi selle kohta, et M.W kuriteokaaslane, kes jäi karistust kandma Soome, on juba ennetähtaegselt vabastatud. Lisaks märkis kaitsja, et 27.11.2016 kustub kinnipeetava distiplinaarkaristus, tal on tihe side oma lähedastega, mida tõendab vangla vastus kokkusaamiste regulaarsuse kohta, ning perekonna majanduslik olukord on hea, mida kinnitab SEB Panga tõend kinnipeetava abikaasa arvel olevate küllaldaste rahaliste vahendite kohta. Ka on kinnipeetava riskiprotsent äärmiselt madal. M.W puhul on kaitsja arvates karistus oma eesmärgi täitnud ja ühiskonnale on antud signaal, et tegemist oli taunimist vääriva 2 teoga ning M.W puhul on kõik tingimused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Kaitsja on ka seisukohal, et rakendada tuleks võrdsuse põhimõtet ja nimelt, et isikute puhul, kes on ühiselt süüdimõistetud, peaks neile vangistusest tingimisi vabanemise võimalus olema võrdne. Ka on vangistuses ärakantud karistuse pikkus 6 aastat proportsionaalne kuriteo raskusega ja ülejäänud karistus tuleb samuti reaalselt ära kanda kriminaalhooldusel. Kaitsja kinnitab, et M.W kahetseb oma tegu, on teinud omad järeldused ning kinnipeetav on käesoleval ajal oma mõttemaailma poolest seaduskuulekas inimene, kellel on toetav perekond. Kaitsja palub taotlus rahuldada ja isik ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.W on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja vanglas viibib esimest korda. Varasemad kuriteod isikul puuduvad. Väärteokorras on teda karistatud 19-l korral (kusjuures 2 korda alkoholiseaduse rikkumise eest ja korra juhtis sõidukit alkoholijoobes). Käesolevat karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama abikaasa ja alaealiste laste juurde. Kodukülastuse käigus on kindlaks tehtud, et tegemist on 3toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava isale ning on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik. Kinnipeetava abikaasa ning isa on valveseadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Oluline on ka lähisuhtevõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad koju nii ema, isa kui ka abikaasa alaealiste lastega. Suhted lähedastega on head ja toetavad, konflikte perekonnas ei ole. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud erinevad riigikeele kursused. Samas eriala omandamisest vanglas huvitatud pole, kuna enne eriala õppimist peab ta asuma majandustööle. Vabanemisjärgselt on M.W-le garanteeritud objektijuhina töökoht xxxx. Tööle asumine kindlustaks isikule legaalse sissetuleku ning seega vähendaks materiaalse kasu saamise nimel uue kuriteo toimepanemise riski. Ka on M.W käitumine vanglas olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. 3 Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav võimeline käituma riskeerivalt, kui ta peab tegevusi vajalikeks ning näeb nendes võimalikku kasu. Välistada ei saa ka kriminaalse minevikuga sõprade olemasolu arvestades kinnipeetava omadust saavutada võõrastega kergelt kontakti. Probleemide teadvustamine ja nendega tegelemine on pinnapealne, isik on ennastõigustava käitumisega ja leiab, et teda on alusetult süüdi mõistetud. Vaatamata vangla poolt tehtud madalale riskihinnangule, mille kohaselt on uue üldise kuriteo riskiprotsent vaid 8, on kinnipidamisasutus hinnanud kinnipeetavat kõrgohtlikuks ja peab ohustatuks ühiskonda tervikuna ning rahvatervist. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on rahalised probleemid ning kui ta suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus M.W-lt ja tema kuriteokaaslaselt on Harju Maakohtu 31.03.2014 määrusega solidaarselt välja mõistetud kriminaaltulu summas 132 000 eurot, garanteeritud töökohas on palgaks lubatud 500 eurot ning abikaasa pangakontol olevad rahalised vahendid SEB Pangas ei kata kohustust. Oluline on ka see, et kinnipeetav kannab karistust I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt M.W ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus asub seisukohale, et toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. M.W vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele, töökoha garanteeritus, toetav sotsiaalvõrgustik ning õiguskuulekas käitumine senise vangistuse jooksul ei ole piisav, õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Lisaks märgib kohus, et karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 5 aasta, mis on väga pikk aeg. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, seega oleks M.W katseaja pikkus üle 5 aasta, mida ei saa aga pidada otstarbekaks. Samuti väärib märkimist, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Kuna kinnipeetavale Soome Vabariigis mõistetud karistus vastab Eestis KarS § 184 lg 21 ja ärakandmisele kuuluv karistus (12 aastat vangistust) on alla KarS § 184 lg 21 sanktsiooni keskmist määra (6-20 aastat või eluaegne vangistus), siis karistuse lühendamine ennetähtaegse vabastamisega taotletud mahus ei oleks kohtu hinnangul ilmselgelt põhjendatud ega õiglane. Ka ei ole karistuse eesmärk (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) M.W puhul saavutatud ning seetõttu on teiste inimeste tervise kaitseks põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus on ka seisukohal, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine olnud küll positiivne, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse 4 kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Ka leiab kohus, et raske rahvatervisevastase kuriteo puhul ei ole üldjuhul põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 1, § 75 lg 2 p 9 mõttes) esimesel esinemisel vabastada. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 15.09.2022 on M.W-l piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.01.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
5. novembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 28.02.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta M.W kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi määruskaebus läbi vaatamata kaebetähtaja rikkumise tõttu ja tagastada esitajale. 29.11.2016 kohtumäärus 1-14-795 jõustus 25.01.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Keili Rosar Referent 5