KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-795 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokur

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata V.S-ile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 15.09.2022, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks allutada V.S kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada V.S-i käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 1 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1, Kohustada V.S-i käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2 4, 7 ja 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 3) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata; 4) alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

§ 751

lg 3 määrata V.S elektroonilise valve pikkuseks 6 (kuus) kuud.

§ 75

1 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata V.S kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada V.S karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, V.S-ile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 31.03.2014 määrusega tunnistas kohus KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks V.S suhtes tehtud Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 07.07.2011 kohtuotsuse täitmise Eesti Vabariigis. V.S on koos kaaslastega süüdi mõistetud Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 07.07.2011 otsusega ning karistatud narkokuritegude toimepanemise eest 12 aastat vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.09.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2 Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab samuti V.S vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta tunnistas oma süüd juba esimese võimaluse ajal tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on jäänud veel 4 aastat vangistuses olla, kuid ta tahaks suhelda oma perega ja osaleda tütarde eludes. Kui teda vangi pandi, siis tütar läks
2. klassi ja nüüd läks juba
3. klassi. Kohus määras talle maksimumkaristuse, kuid kohtunik ütles, et vabaneb poole karistuse pealt. Soomes on pool karistusest vaja tingimisi kanda. Talle öeldi, et kriminaalhooldusametnik otsustab, kuhu ta läheb tööle, kuid ta ise eelistaks minna suuremasse firmasse xxxx. Vangis on ta käinud eesti keele kursustel. Enne vangistust töötas perele kuuluvas xxxx, abikaasa töötab ka praegu seal, neil oli veel ka xxxx. Tal ei ole probleeme narkootikumidega, samuti ei ole sõltuvust. Praegu ta suhtleb ainult oma abikaasa ja lastega ning ta on oma elu ümber mõelnud ja ka vaateid elule muutunud. Ta ise ei arva, et on kergesti mõjutatav. Ta pani toime kuriteo, et majanduslikku kasu saada, kuid tegelikult ei saanud ta midagi. Ta ei suhtle enam kuriteokaaslase K S. Selgitab, et ajal, kui ta keeldus töö tegemisest, siis ta tarvitas rohtusid ja siiani tarvitab neid, sest tal oli tugev peatrauma. 18.04.2018 otsuse sai kätte 20.04.2018, kuid kuna ta ei valda eesti keelt, siis sai ta otsusega tutvuda paar päeva hiljem, kui kaasvang tõlkis selle talle. Siis sai ta teada, et ravim xxxx sisaldab psühhotroopset ainet retseptijuhendi järgi, kuid pärast ravimiamet muutis juhendit, et ikkagi ei sisalda psühhotroopseid aineid. Kaitsja avaldab, et kinnipeetav kannab karistust Soome otsuse alusel, millega jäeti ta ootusele, et teda poolest karistusest vabastatakse. Näiteks temaga koos karistatud K. S on käesolevaks ajaks Soome vanglast vabanenud, kuna tema ei olnud Eesti kodanik. Kinnipeetav tuli karisust kandma oma kodakondsuse järgi Eestisse ning Eestis ennetähtaegseks vabanemiseks peavad olema täidetud eeldused ja tingimused. Vaatamata sellele, et Soomes võis ta vabaneda juba kaks aastat tagasi, on ta ka Eestis seadnud endale eesmärgi ennetähtaegseks vabanemiseks ning teinud vanglas eesmärgi saavutamiseks aktiivset tööd. Kinnipeetava puhul, hindamaks kas ta on suuteline õiguskuulekalt käituma, tuleb eelkõige pöörata tähelepanu karistuse kandmise ajale, seda enam, et kinnipeetavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning tema enne vangistust olnud sündmuste põhjal ei saa teha järeldusi, kas ta hakkab uusi kuritegusid toime panema või mitte. Vanglas on ta osalenud sotsiaalprogrammides, õppinud riigi keelt. Programmides osalemise eesmärk oligi parandada kommunikatsiooni. Vangla iseloomustuse kohaselt võivad suhtlemisoskuse tõttu isiku tutvusringkonnas olla kriminaalse minevikuga isikud, kuid sellist väidet ei saa tõsiselt võtta, kuna seda ei saa kontrollitavate tõendite alusel kinnitada. Lisaks selgitas kinnipeetav istungil, et tema suhtlusringkond on tema pere. Vanglas viibides on ta materiaalselt oma lapsi toetanud ning pühendunud perekonnale ja laste kasvatamisele. Kinnipeetavale tulekski nüüd anda võimalus laste kasvatamises osaleda, mitte ainult materiaalselt vaid ka nendega koos olles. Seda enam, et vanem laps juba varsti saab täiskasvanuks. Seoses tööst keeldumisega vanglas märgib kaitsja, et iseloomustuses on vangla kolmel korral rõhutanud, et kinnipeetav keeldub töödest. Vaatamata sellele, et vangla toetab ennetähtaegset vabastamist, siiski rõhutab, et keeldub töötamast. Samas olid tal tööst keeldumiseks objektiivsed asjaolud. Halduskohus tuvastas, et kinnipeetav oli õigustatud tööst keelduma, kuna tõesti heas usus arvas, et tema tarvitab psühhotroopse mõjuga ravimeid. Alles halduskohtu otsuse tõlke saamisel ta sai aru, et ravim ei sisalda psühhotroopseid aineid. Kuna ka 17.12.2017 ja 20.04.2018 võttis ta sama ravimit, siis töödest keeldumiseks olid tal objektiivsed põhjused. Kui kohtule esitatud haldusasjas otsus jõustub, siis annab see õiguse 17.12.2017 ja 20.04.2018 haldusaktide tühisuse tuvastamist, kuna 3 HKMS sätestab et tühisuse tuvastamise kaebuse on võimalik esitada kolme aasta jooksul. Seega käesoleval juhul on kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamiseks kõik tingimused täidetud. Ta on vangistuses olnud juba pikalt ja enamik karistusest on ta ära kandnud. Kahtlemata on karistus vangistuse näol täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, sh sotsiaalprogrammides osalemine vanglas, tööle asumise soov, perekonna tugi, ametlik töö vabaduses, konkurentsivõimeline palk. Eeltoodu viitab sellele, et kinnipeetav on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetav kannab karistust raske rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest. Tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkaristusega ning vangistuses viibib ta samuti esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kuigi kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest, on ta ametnikega suhtlemisel viisakas. Samuti on ta vangistuse jooksul omandanud riigikeele A1 ja A2 tasemed, läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ning vestelnud individuaalse täitmiskava raames põhjus-tagajärg seoste analüüsist, mõtlemisvigade ja hoiakute korrigeerimisest ning õiguskuulekast käitumisest ja hoiakust. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabanemisel sotsialiseerimist ühiskonda. Tal on kindel alaline elukoht isale kuuluvas korteris, kus hakkab elama koos abikaasa ja lastega. Korter vastab ka elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning isa ja abikaasa on andnud enda nõusoleku isiku elama asumiseks korteris ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht kas OÜ-s Xxxx xxxx või OÜ-s Xxxx xxxx. Töökoha olemasolu tagab isikule kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuigi kuritegu on toime pandud tõenäoliselt just majandusliku kasu saamise eesmärgil, puuduvad kinnipeetaval tasumata rahalised kohustused, mis tema majanduslikule toimetulekule negatiivselt mõjuksid, samuti vähendab garanteeritud töökoha ja kindla igakuise sissetuleku olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski. Suhted lähedastega, kelleks on vanemad, vennad, abikaasa ja lapsed, on samuti head ja toetavad. Kohtu hinnangul tuleks anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on esimesel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Täiendavalt märgib kohus, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus isik viibib ning kontrollida lisakohustuste ja kontrollnõuete täitmist kinnipeetava poolt. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus V.S vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Kristel Vedro /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 4