← Eesti

1-20-9006/90

Obsah (6)§ 2742§ 306§ 310§ 216§ 3051§ 339

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 2742 lg 1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Tsiviilhagid jäeti läbi vaatamata. Kohus leidis lühidalt järgmist.

  1. Maakohus ei ole tõendite hindamisel eksinud. Olemasolev tõendikogum ei võimalda jaatada T. P. süüd. Prokuröri apellatsioon ei kummuta maakohtu järeldust, et Z.G ja H.Z tegutsesid iseseisvalt ja ebaõigete andmetega maksekorralduse abil sooviti eksitada T. P-d.
  2. Mõistlik menetlusaeg on möödunud. H.Z allutati kriminaalmenetlusele
  3. mail 2017 ja Z.G
  4. mail
  5. Seega on nende suhtes kriminaalmenetlus kestnud pea 4 aastat 9 kuud, millest kohtueelne menetlus 3 aastat 7 kuud. H.Z-i õiguste riivet on suurendanud tema suhtes tõkendina elukohast lahkumise keelu kohaldamine ühe aasta jooksul. Kriminaalasi ei ole mahukas ega keerukas. Tegemist on lihtsakoelise kelmusega. Süüdistatavate enda käitumine ei ole menetluse pikenemist tinginud. Menetluse venimise on põhjustanud prokuratuuri tegevusetus kohtueelsel uurimisel. 3 aastat 7 kuud kestnud kohtueelse menetluse vältel tehti menetlustoiminguid vaid 1 aasta 5 kuu ulatuses, millest tõendite kogumine võttis üksnes 5 kuud. Menetlus on olnud süüdistatavatele koormav, sest menetluse käigust oldi pikka aega teadmatuses.
  6. Mõistliku menetlusaja ületamist saab heastada vaid kriminaalmenetluse lõpetamisega. Karistuse kergendamisel ei oleks märgatavat mõju, sest süüdistatavaid on karistatud sanktsiooni miinimummäära lähedase tingimisi vanglakaristusega. Kuna mõistliku menetlusaja nõude rikkumine on tingitud riigivõimu tegevusetusest pikema aja jooksul ning süüdistatava õiguste riive on ulatuslik, siis ei ole võimalik seda heastada ka karistusest täieliku vabastamisega. 2

(5)1-20-90061-20-9006 KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  1. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokurör, kes taotleb selle tühistamist osas, millega lõpetati Z.G ja H.Z-i suhtes menetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Tühistatud osas soovib prokurör kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni peamised seisukohad on järgmised.
  2. Menetlusaeg ei ole olnud ebamõistlikult pikk. Prokuratuur ei ole kohtueelse menetluse läbiviimisel tahtlikult venitanud. Z.G ja H.Z-i suhtes toimetati ka paralleelset menetlust ühes teises kriminaalasjas. See tingis mõningase menetlustempo languse, sest koostöös teise prokuröriga kaaluti kriminaalasjade liitmist. Kui selgus, et selles teises asjas on menetlus pikemaajalisem ja mahukam, siis tehti otsus vaidlusaluse asja iseseisvaks kohtusse saatmiseks. Lisaks ei ole menetluse aktiivsust võimalik hinnata üksnes tehtud menetlustoimingute põhjal, sest ka nende planeerimine ja ettevalmistamine võtab aega. Menetlusaeg pikenes ka seetõttu, et Z.G ja H.Z avaldasid enne asja kohtusse saatmist valmidust ütluste andmiseks. Ülekuulamiste käigus ilmnesid uued faktilised asjaolud, mis tingisid kohtueelse uurimise uuendamise. Täiendavate tõendite kogumine päädis T. P-le kahtlustuse esitamisega.
  3. Kui leida, et menetlus oli prokuratuuri tegevusetuse tõttu põhjendamatult ootel, ei ole pikaleveninud menetlus olnud süüdistatavate jaoks ebamõistlikult koormav. Süüdistatavate suhtes ei ole kohaldatud tõkendina vahistamist või vara arestimist. Samuti ei ole sekkutud nende eraellu jälitustoimingute kaudu ega takistatud või mõjutatud nende äritegevust.
  4. Isegi kui mõistlikku menetlusaega on ületatud, oleks rikkumise heastamiseks piisanud karistuse kergendamisest, mis hõlmab ka karistusest vabastamist. Ringkonnakohtu põhjendused, miks ei saa rikkumist heastada karistusest vabastamisega, ei ole arusaadavad ega jälgitavad. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et mõistlik aeg selle kriminaalasja menetlemiseks on möödunud. Samas jagab kolleegium prokuröri seisukohta, et apellatsioonikohus ei ole mõistliku menetlusaja nõude rikkumise heastamismeetme valikut ammendavalt põhjendanud.
  6. Kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742

lg 1 alusel on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel viimane abinõu (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus nr 1-16-6179/111, p 87). Kriminaalmenetluse lõpetamise kasuks otsusta des peab kohus veenvalt põhjendama, miks ei saa rikkumist heastada muul viisil ehk süüdistatava karistuse kergendamise või karistusest vabastamise teel (

§ 306

lg 1 p 61) või rahalise hüvitise määramise abil (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 6 või lg 4 ls 2) (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus nr 1-17-3371/311, p-d 58, 63 ja 119). Seejuures peab kohtu arutluskäigust nähtuma, et on kaalutud nii seda, mil lisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, kui ka sellele vastanduvaid huvisid, mis räägivad menetluse jätkamise kasuks.
  3. Süüdistatava õiguste riive intensiivsuse hindamisel tuleb järjekindla kohtupraktika kohaselt arvestada kohtuasja keerukust, kaebaja ja riigivõimu käitumist ning selle olulisust, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a määrus nr 1-17-10050/74, p 15). Iseenesest viitab riigivõimu tegevusetusest tingitud olemuselt lihtsakoelise kriminaalasja põhjendamatu venimine sellele, et süüdistatava õiguste rikkumine ei ole olnud vähetähtis. Samas ei tähenda see automaatselt, et sellisele mõistliku menetlusaja 3

(5)1-20-90061-20-9006 rikkumisele tuleb reageerida vaid kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kohtul tuleb täiendavalt ära näidata, kuidas on pikaleveninud kriminaalmenetlus süüdistatavat mõjutanud. Muu hulgas tuleb seejuures arvesse võtta, kui intensiivselt on tõendite kogumisel süüdistatava eraellu sekkutud, milliseid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid on süüdistatava suhtes kohaldatud ja kas süüdistatav on pidanud viibima seoses kriminaalmenetlusega avalikkuse tähelepanu all (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-53-15, p 15.1).
  3. Vastukaaluks süüdistatava õiguste riive ulatuslikkusele tuleb mõistliku menetlusaja rikkumisele reageerimisel arvestada avalikku menetlushuvi (nt viidatud otsus nr 1-17-10050/74, p 23), samuti kannatanu õigust saavutada oma tsiviilnõude lahendamine mõistliku aja jooksul (viidatud otsus nr 3-1-1-53-15, p 15.2 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. märtsi
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-6-11, p 19.2 koos viitega Euroopa Inimõiguste Kohtu
  6. jaanuari
  7. a otsusele asjas Dinchev vs. Bulgaaria). Seejuures laieneb õigus mõistlikule menetlusajale ka juriidilisest isikust menetlusosalisele (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu
  8. aprilli
  9. a otsust asjas Comingersoll S.A vs. Portugal). Kuna kriminaalmenetluse lõpetamisel jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata (

§ 310

lg 2) ning kannatanul tuleb oma nõude lahendamiseks pöörduda tsiviilkohtusse , on iseäranis oluline kannatanu õiguseid vaagida olukorras, kus mõistliku menetlusaja rikkumine tuvastatakse kõrgema astme kohtus ning esimese või teise astme kohus on koos süüdimõistva otsusega tsiviilhagi rahuldanud. 19. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama järgi peab olema menetluse lõpetamine pärast kriminaalmenetluse kõige töö- ja ajamahukama osa – kohtumenetlus maakohtus – läbimist erandlik.

§ 2742

lg 1 kohaldamine kõrgema astme kohtus tuleb üldjuhul kõne alla vaid siis, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Seda seetõttu, et k riminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, vaid edasise rikkumise ärahoidmisele (nt viidatud otsus nr 1-17-3371, p-d 59–60).

  1. R ingkonnakohus on andnud üksikasjalik u hinnangu kriminaalasja mahukusele ja keerukusele ning leidnud, et praeguseks hetkeks üle viie aasta kestnud menetluse venimise tingisid eelkõige põhjendamatud seisakud kohtueelses menetluses. Kolleegium nõustub, et mõistliku menetlusaja ületamise põhjustas peaasjalikult prokuratuuri tegevus(etus) kohtueelse menetluse läbiviimisel. Küll aga tulnuks ringkonnakohtul süüdistatavate õiguste riive intensiivsuse hindamisel arvestada mh seda, et
  2. a alustati samade süüdistatavate suhtes teist kriminaalmenetlust.

§ 216

lg 3 p 1 alusel kaaluti kriminaalasjade ühendamist, mis tõi kaasa vaidlusaluses kriminaalasjas mõningase viivituse. Kuna üldjuhul tuleb kriminaalasjad, mille raames menetletakse ühe ja sama isiku erinevaid kuritegusid, ühendada ühiseks menetluseks (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-24-11, p 10.2), siis ei saa sellest tingitud seisakut pidada täienisti põhjendamatuks. Samuti on selge, et kohtueelne menetlus objektiivselt pikeneb, kui kahtlustatavad avaldavad vahetult enne kohtu alla andmist soovi anda ütlusi ja ülekuulamisel selguvad täiendavad faktilised asjaolud, mis toob kaasa kohtueelse uurimise uuendamise.
  3. Ühtlasi ei ole ringkonnakohus teinud usutavaks, et süüdistatavate jaoks on menetluses kaalul midagi sellist, mis kõneleks nende õiguste olulisest riivest kriminaalmenetluse jätkumise korral kaebemenetluses. Pikaleveninud menetluse mõju Z.G-le ja H.Z-ile on hinnatud suureks üksnes põhjusel, et nad olid prokuratuuri tegevusetuse tõttu menetluse käigust kaua teadmatuses, kuigi süüdistatavate suhtes ei kohaldatud tõkendina vahistamist, nende vara ei arestitud ega takistatud nende äritegevust (vt ka viidatud otsus nr 1-17-10050/74, p 20). Lisaks ei nähtu kohtu arutluskäigust, et mõistliku menetlusaja rikkumisele reageerimise viisi valikul oleks arvestatud tsiviilhagi esitanud äriühingutest kannatanute õigusega saavutada oma tsiviilnõude lahendamine mõistliku aja jooksul. Järelikult on apellatsioonikohus hinnanud kriminaalmenetluse 4

(5)1-20-90061-20-9006 lõpetamise kui viimase abinõu kohaldamise vajalikkust lünklikult, rikkudes sellega

§ 3051

lg-st 1 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust ulatuses, mis on

§ 339lg 2 mõttes oluline. 22. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kr

M S § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

  1. veebruari
  2. a otsuse osas, millega ringkonnakohus lõpetas Z.G ja H.Z-i suhtes kriminaalmenetluse seoses menetluse mõistliku aja möödumisega ja jättis kannatanute tsiviilhagid läbi vaatamata. Tühistatud osas saadab kolleegium kriminaalasja uueks otsustamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.