1-14-795/126

1-14-795 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus 1-14-795 Kriminaalasja number Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Meelika Aava, Ivi Kesküla ja Orvi Tali Soome Vabariigi Espoo esimese astme kohtu
3. juuli
4. a otsuse tunnustamine ja täitmise lubatavaks tunnistamine K.N , Svjatoslav Borissovi, Konstantin Saprini ja Jelena Turaikevitši suhtes nendelt vara konfiskeerimise osas K.N (ik: XXX), Svjatoslav Borissovi (ik: 38203252211) ja Jelena Turaikevitši (ik: 46706223737) kaitsjad vandeadvokaat Tarmo Pilv ja advokaat Toomas Metsma, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 31.03.
5. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-795 muutmata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Soome Vabariigi Espoo esimese astme kohtu 07.07.
7. a otsusega tunnistati Konstantin Saprin ja K.N süüdi kvalifitseeritud narkokuritegude eest ja neid karistati vangistusega 12 aastaks. Kvalifitseeritud narkokuritegude ja kvalifitseeritud tulirelvakuriteo eest mõisteti süüdi Svjatoslav Borissov, keda karistati 12 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Jelena Turaikevitš tunnistati süüdi rahapesus ja teda karistati 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega. Kohus konfiskeeris süüdimõistetutelt solidaarselt kriminaaltulu 01.12.
8. a kuni 27.09.2009.a toimepandud narkokuriteo eest 30 000 eurot ja ajavahemikul 06.08.
9. a kuni 15.09.
10. a toimepandud narkokuriteo eest 102 000 eurot. Lisaks konfiskeeriti S. Borissovilt tulirelvad ja nende laskemoon. J. Turaikevitšilt konfiskeeriti rahapesu vahetuks objektiks olev sõiduauto Mercedes-Benz CLS
12. Soome Vabariigi Lääne-Uusimaa prokuratuur esitas 01.11
13. a Justiitsministeeriumi kaudu Eesti Vabariigis tunnustamiseks ja täitmiseks Helsingi teise astme kohtu 25.01.
14. a otsuse, 1 millega jäeti jõusse Espoo esimese astme kohtu otsus K.N , S. Borissovi, K. Saprini ja J. Turaikevitši varade konfiskeerimise kohta. Taotlus tugines rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioonile. Riigiprokuratuur edastas nimetatud taotluse KrMS § 481 alusel 27.01.
15. a Harju Maakohtule.
16. Riigikohtu 18.03.
17. a otsusega nr 3-1-1-78-14 tühistati Harju Maakohtu 31.03.
18. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.
19. a määrused, millega tunnustati Soome Vabariigi Espoo esimese astme kohtu 07.07.
20. a otsust K.N , S. Borissovi, K. Saprini ja J. Turaikevitši vara konfiskeerimise osas ja tunnistati konfiskeerimine lubatavaks. Riigikohus saatis kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Maakohtu seisukoht
21. Juhindudes Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooni artiklitest 7, 13 ja 14 ning KrMS § 483 lg 1 p-st 1 tunnistas Harju Maakohus 31.03.
22. a määrusega lubatavaks K.N , S. Borissovi, K. Saprini ja J. Turaikevitši suhtes tehtud Soome Vabariigi Espoo esimese astme kohtu 07.07.
23. a otsuse ja Helsingi teise astme kohtu 25.01.
24. a otsuse tunnustamise ja täitmise Eesti Vabariigis vara konfiskeerimist puudutavas osas. Kohus määras: konfiskeerida K. Saprinilt, S. Borissovilt ja K.N-ilt solidaarselt KarS § 831 lg 1 alusel kriminaaltulu kokku summas 132 000 eurot ja mõista see KarS § 84 alusel riigi tuludesse. Kohus jättis väljamõistetud summa riigi tuludesse tasumiseni aresti alla järgneva vara: S. Borissovilt arestitud 61200 krooni (3911,39 eurot) ja 4500 eurot ja 144-grammine kullast lüliline kaelakett koos viie tumeda kiviga reljeefsete kaunistustega ristiga, mille tagaküljel kiri „Sposi i sohrani“;132 grammine 235 mm pikkune ja 19 mm laiune lüliline kullast käekett ning 68,4 grammine kullast käekell koos rihmaga. K. Saprinilt arestitud sularaha 27 534 EEK, 74260 Vene rubla, 100 eurot ja 126 USD ja arestitud 102-grammine kullast kahe erineva kujuga lülidega kaelakett koos reljeefsete kaunistustega ristiga, mille tagaküljel kiri „Spasi i sohrani“. Kohus konfiskeeris KarS § 83 lg 2 alusel J. Turaikevitši nimele registreeritud sõiduauto Mercedes Benz CLS 350, reg nr XXXXXX, milline asub hoiul Astro Service OÜ parklas. Kohus konfiskeeris KarS § 83 lg 4 alusel S. Borissovilt ühe äravõetud laskekõlbliku käsitöönduslikult valmistatud püstoli; ühe laskekõlbuliku püstoli Glock 17; ühe laskekõlbuliku püstoli Glock 19, mis oli kohandatud laskmiseks helisummutiga; ühe laskekõlbuliku püstolkuulipilduja Kedr PP-91, mis oli kohandatud laskmiseks helisummutiga ning mis asub Maksu- ja Tolliametis; laskekõlbulikku laskemoona kokku 273 padrunit, millest 223 padrunit asuvad Maksu- ja Tolliametis ning kaks helisummutit. Kohus tunnistas lubamatuks Soome Vabariigi Espoo esimese astme kohtu otsuse ja Helsingi teise astme kohtu otsuse tunnustamise Eesti Vabariigis sõiduautut BMW 740D nr XXXXXX konfiskeerimist puudutavas osas. Põhjendustes selgitas kohus, et Eesti kohtu pädevus piirdub vaid kontrollimisega, kas õigusabitaotlus on esitatud Eesti jaoks aktsepteeritaval rahvusvahelis-õiguslikul alusel ning kas sellele kohalduvad konventsiooni art-d 7 ja 13, samuti kas taotlus vastab vorminõuetele või kas esineb mõni konventsiooni art 18 sätetest või KrMS §-de 436 või 477 lg 1 sätetest tulenev koostööst keeldumise alus. Keeldumise aluseid kohus ei tuvastanud. Määruskaebus
25. Harju Maakohtu 31.03.
26. a määruse peale esitasid määruskaebuse K.N , S. Borissovi ja J. Turaikevitši kaitsjad vandeadvokaat Tarmo Pilv ja advokaat Toomas Metsma. Määruskaebuses taotlevad kaitsjad maakohtu määruse tühistamist osas, millega tunnistati 2 lubatavaks J. Robotinski, S. Borissovi ja J. Turaikevitši suhtes tehtud Soome Vabariigi Espo esimese astme kohtu otsus ja Helsingi teise astme otsuse tunnustamine ja täitmine Eesti Vabariigis vara konfiskeerimist puudutavas osa ja teha uus määrus, millega tunnistada lubamatuks nimeteatud otsuse tunnustamine ja täitmine Eesti Vabariigis. Menetluskulud palutakse jätta riigi kanda. 5.
27. Määruskaebuse põhjendustes leitakse, et Soome Vabariigi kohtutes on toimunud süüdimõistetute kaitseõiguste rikkumine. Soome kohtumenetluses esines süüdimõistetute ja nende advokaatide vahel ületamatu keelebarjäär. Kohtumenetluses osalenud tõlgi tõlkekvaliteet oli ebakvaliteetne. Kaitseõiguse rikkumine välisriigi kohtu poolt on oluline menetlusnormi rikkumine, millele Eesti kohtud peavad seisukoha andma, seda enam, et tegemist on Eesti Vabariigi kodanikega. Kaitsjad on seisukohal, et tegemist on sellise olulise menetlusnormi rikkumisega, mida saab ja tuleb hinnata kohtuotsuse tunnustamise käigus. Tegemist on välisriigi kohtuotsusele legitimatsiooni andmisega. Kaitsjad on kogu menetluse jooksul pidevalt teinud kohtutele ettepanekuid taotleda Soome Vabariigilt välja Espoo esimese astme ja Helsingi teise astme kohtutoimikud, eesmärgiga veenduda kas ja kui olulised menetlusnormi rikkumised Soome kohtutes toimusid. Arvestades kaitsjate väiteid Soome Vabariigis toimunud kohtumenetluse võimalike rikkumiste kohta, oleks Eesti kohtutel pidanud tekkima kahtlused menetluse õiguse osas ning oleks tulnud rahuldada taotlus lisateabe saamiseks. Kaitsjate poolt esile toodud asjaolud kaitseõiguse rikkumise osas välistaksid süüdimõistetute süüdimõistmise Eesti Vabariigis, kuna kaitseõiguse rikkumine on sedavõrd oluline kohtumenetlusnormi rikkumine, mis oleks Eestis kaasa toonud kohtulahendi tühistamise täies ulatuses ja alama astme kohtule asja uueks arutamiseks saatmise. Kaitsjate hinnangul on riik kohustatud reageerima olukorras, kus tema kodanikud on süüdimõistetud kaitseõiguse rikkumise tulemusena. 5.
28. Kaitsjad leiavad, et puudub alus konfiskeerimise kohaldamiseks ning seetõttu tuleb Soome Lääne-Uusimaa prokuratuuri taotlus ja selle täiendustaotlus süüdimõistetutelt vara konfiskeerimise kohta jätta rahuldamata. Välisriigi kohtuotsusega ei ole üheselt tuvastatud, et konfiskeeritav vara on saadud kuriteo tagajärjel ning välisriigi kohtumenetluses on toimunud sedavõrd olulisi rikkumisi, mis on kaasa toonud ebaseadusliku kohtuotsuse. Konfiskeeritud esemete seotus kriminaalasjaga ei ole seaduslikul teel tõendatud. Kaitsjate hinnangul on menetlus kohtutes välisriigi õigusabi taotluse lahendamisel olnud pealiskaudne ning seega vaid formaalne. Kaitsjad viitavad ka asjaolule, et kohtulahendi avaldamisest alates, ei ole süüdimõistetutele antud või kättesaadavaks tehtud kohtulahendi venekeelset tõlget, millega rikutakse taas süüdistatavate kaitseõigusi ning takistatakse kohtulahendiga tutvumist. Kaitsjad taotlevad asja läbivaatamist suulises menetluses.
29. Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.
30. a määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse pooltele anti taotluste ja seisukohtade esitamiseks aega kuni 06.06.
31. a. 3 6.
32. Riigiprokurör Eve Oleski poolt Tallinna Ringkonnakohtule 03.06.
33. a esitatud seisukohtades ei nõustuta määruskaebuses tooduga ning leitakse, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 6.
34. 06.06.
35. a esitasid kaitsjad täiendavad seisukohad, milles heidavad maakohtule ette ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid, tutvunud varasemate kohtulahenditega ning läbi vaadanud esitatud määruskaebuse leiab, et määruskaebuse tuleb jätta rahuldamata. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et määruskaebuses esitatud taotlus, asja läbivaatamiseks suulises menetluses, jääb rahuldamata. KrMS § 390 lg 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses. Erandina vaadatakse määruskaebused läbi suulises menetluses KrMS § 390 lg-s 4 ammendavalt loetletud põhiõigusi eriti intensiivselt piiravate kohtumääruste peale. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetlus seadusest tulenevate erandite alla ei kuulu. Seetõttu vaatab ringkonnakohus käesoleva määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses
37. Kaitsjad leiavad jätkuvalt, et Soome Vabariigi kohtutes on toimunud süüdimõistetute kaitseõiguse rikkumine ning sisuliselt taotlevad nende kaitsealuste suhtes Soome Vabariigis tehtud süüdimõistva kohtuotsuse ümberhindamist seoses kaitseõiguse rikkumisega. 8.
38. Kohtud on käesoleva asja lahendamisel varasemates kohtumenetlustes hinnanud süüdimõistetute kaitseõiguse rikkumise küsimust. Ringkonnakohus ei pea käesoleval juhul vajalikuks neid taas korrata. Harju Maakohtu 31.03.
39. a määruses enam kaitseõiguse rikkumist ei käsitleta. Maakohus on õigesti märkinud, et Eesti kohus ei või asuda tuvastama välisriigi konfiskeerimisotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning seega jättis maakohus kaitsja märkused kaitseõiguse rikkumise kohta tähelepanuta. Ka Riigikohtu määruses nr 3-1-1-78-14 p-des 14 ja 15 on Riigikohus väljendanud oma seisukohta Soomes toimunud kriminaalmenetluse esemeks olnud asjaolude ümber hindamise ja kaitseõiguse rikkumise kohta, märkides, et kaitsja väited kaitseõiguse rikkumise kohta selles osas jäävad tagajärjetuks. Kuivõrd kohtud on varasemalt leidnud, et süüdistatavatele tagati Soome kohtumenetluses tõlge ning kaitsja abi, samuti kaebeõigus, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks juba varasemate kohtute seisukohti korrata. 8.
40. Seoses kaitsjate seisukohaga, et Eesti kohtud oleks pidanud taotlema Soome kohtutoimikud, et veenduda menetlusnormide rikkumises Soome kohtu poolt, märgib ringkonnakohus, et rahapesu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise Euroopa konventsiooni art 14 lg 2 alusel arvestab taotluse saanud osalisriik üksnes neid asjaolusid, mis on taotluse esitanud osalisriigi süüdimõistvas otsuses või muus kohtulahendis või mis on süüdimõistva või muu kohtulahendi alus. Nagu juba eelpool märgitud, ei saa Eesti kohus asuda ise tuvastama välisriigi konfiskeerimisotsuse aluseks olevaid asjaolusid. Eesti kohtu pädevus piirdub vaid kontrollimisega, kas õigusabitaotlus on esitatud Eesti jaoks aktsepteeritaval rahvusvahelisõiguslikul alusel, kas sellele kohalduvad konventsiooni artiklid 7 ja 13, kas taotlus vastab vorminõuetele või kas esineb mõni konventsiooni artikli 18 sätetest või KrMS §-st 436 või § 477 lg-st 1 tulenev koostööst keeldumise alus (RKKKm 3-1-1-78-14). 4
41. Kaitsjad leiavad, et puudub alus konfiskeerimise asendamiseks, kuna pole tuvastatud, et konfiskeeritav vara on saadud kuriteo tagajärjel. Käesoleval juhul on maakohus konfiskeerinud kriminaaltulu kokku 132 000 eurot KarS § 831 alusel ning KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendanud, kuivõrd nimetatud vara oli ära tarvitatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-78-14 märkinud, et konfiskeerimise asendamise korral vara äravõtmisel ei ole tähtsust, et nimetatud vara ei ole konfiskeerimise vahetu objekt, kuna saab selleks üksnes KarS § 84 vahendusel konfiskeerimise asendamise tõttu. Konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita, s.o seda ei pöörata riigi omandisse, vaid isikule pannakse üksnes kohustus tasuda äratarvitatud või muul moel konfiskeerimise mõjualast väljaviidud vara väärtusele vastav rahasumma. See tähendab, et isikule jääb võimalus täita asenduskonfiskeerimise nõue muu vara arvel, mitte selle vara arvel, mis kohtuotsuse täitmise tagamiseks arestiti. Soome I ja II astme kohtu arestimismäärused jäeti jõusse seni kuni S. Borissovile ja K.N-ile määratud konfiskatsioonisummad on tasutud, nende sissenõudmiseks on seaduslikus korras viidud läbi täitemenetlus või asjas on tehtud muu otsus. Seega ei ole Soome kohus Eestis arestitud varasid konfiskeerinud kui kriminaaltulu, vaid need kuuluvad aresti all hoidmiseni seni, kuni konfiskeerimise nõue on täidetud või kui vabatahtlikult seda nõuet ei täideta, täidetakse see vara arvelt, mis Eestis on arestitud
42. Kaitsjad heidavad ette ka käesoleval ajal vaidlustatud kohtulahendi süüdimõistetutele edastamata jätmist ja kohtulahendi tõlke kättesaadavaks tegemata jätmist, millega on rikutud taas nende kaitseõigust. Ringkonnakohus leiab, et selline etteheide on alusetu. 31.03.
43. a Harju Maakohtu kaugkohtuistungi protokollist nähtub, et K.N ja S. Borissov soovisid kohtumääruse tõlget. Kohtule esitatud toimikust nähtub, et S. Borissov ja K.N on kohtumääruse tõlke allkirja vastu kätte saanud 16.05.
44. a. Seega on alusetud etteheited kohtulahendi venekeelse tõlke kättetoimetamata jätmise kohta ning seetõttu kaitseõiguse rikkumise kohta. Ringkonnakohus märgib ka, et kohtuistungil viibis tõlk, süüdimõistetud kinnitasid, et neile on määrus arusaadav ning ei vaja selgitusi. Hiljem edastati süüdimõistetutele vene keelne tõlge määrusest. Süüdimõistetute kaitsjad valdavad ilmselgelt eesti keelt. Seega ei ole alust rääkida kohtupoolsest kaitseõiguse rikkumisest seoses sellega, et isikute kaitseõiguse teostamine oli takistatud seetõttu, et nad ei saanud aru nende õigusi riivavast kohtumäärusest.
45. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaitsjate poolt esitatud täiendavad seisukohad määrusele põhjendades seda järgnevalt. Määruskaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses eeldab KrMS § 331 lg-st 11 tulenevalt kohustust määrata tähtaeg, mille jooksul võivad määruskaebemenetluse pooled kohtule esitada seisukohti. Nimetatu eesmärgiks on tagada ka menetluspooltele kohtuliku ärakuulamise võimalus (PS § 24 lg-s 2) sõltumata sellest, kas asi lahendatakse kirjalikus või suulises menetluses. Seega on selgituste andmise võimaluse eesmärgiks kindlustada esitatud kaebuse kohta teiste poolte arvamuse ärakuulamise ning just neile kirjalike seisukohtade esitamise tähtaja määramine. Käesolevas asjas on esitanud 06.06.
46. a täiendava seisukoha määruskaebusele kaitsjad T. Pilv ja T. Metsma. Esiteks jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, mida pidasid kaitsjad silmas 5 pealkirjastades esitatu täiendavate seisukohtadena määruskaebusele. Seisukoht on arvamuse andmine millelegi. Seega saab oma seisukoha anda teine pool ehk siis prokuratuur, kes esitas taotluse maakohtule. Teiseks on sisuliselt kaitsjate poolt esitatud seisukoht täiendav määruskaebus Harju Maakohtu 31.03.
47. a määrusele. Nimetatule viitab selgesõnaliselt täienduste III ja IV peatükk, millest nähtub vaidlustuse ulatus ja määruskaebuse põhjendused. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitajate tähelepanu sellele, et määruskaebuse esitamise tähtaeg lõppes 31.05.
48. a, arvestades vangistuses viibivate isikute poolt neile arusaadavas keeles vaidlustatava lahendi tõlke kättesaamisest, s.o 16.05.
49. a. Eeltoodust tulenevalt käsitleb ringkonnakohus 06.06.
50. a esitatud täiendavat seisukohta määruskaebusele määruskaebusena ning kuivõrd see ei ole esitatud tähtaegselt jätab ringkonnakohus selle käesoleva määruskaebuse lahendamisel tähelepanuta.
51. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud kohtumäärus ei ole vastuolus seadusega ja selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus. Seetõttu ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud Harju Maakohtu 31.03.
52. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6