← Eesti

1-20-1716/13

Obsah (8)§ 238§ 126§ 180§ 175§ 313§ 319§ 179§ 423

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Tõkend Karis

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. R.J süüdi tunnistada Kar

S § 199 lg 2 p 9 järgi 09.09.2018.a toime pandud kuriteos ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda R.J poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

  1. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 25.09.2018.a otsusega mõistetud karistusega ja lugeda karistus kantuks.
  2. R.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 30.12.2019.a ja 18.01.2020.a toime pandud kuritegudes ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 5.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda R.J poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada R.J karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (30.12.2019-31.12.2019) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada R.J karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 18.01.2020.a.
  3. R.J suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.
  4. Rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel R AS (registrikood xxxx) hagi. R.J-ilt välja mõista R AS kasuks 119,75 eurot, milline summa tuleb kanda R AS S arvelduskontole nr xxxx.
  5. Rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel P AS (registrikood xxxx) hagi. R.J-ilt välja mõista P AS kasuks 2763,99 eurot, milline summa tuleb kanda P AS S arvelduskontole nr xxxx.
  6. Asitõendid:  3 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;  18.01.2020.a xxxx müügisaalis leitud R.J poolt varastada püütud esemed, mis asuvad pakendis 1 Politsei- ja Piirivalveameti hoidlas –

§ 126lg 2 alusel tagastada kauba omanikule P AS-le kohtuotsuse jõustumisel.

12. R.J-ilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.

§ 175lg 1 p 1 alusel kaitsjatasu 350,40 eurot 13.

Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud summas 1226,40 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 102,20 eurot.

  1. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700015075 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-1716“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Kaitsjatasu summas 175,20 eurot jätta

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 27.07.2020.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 27.07.2020.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
  2. SÜÜDISTUSE SISU R.J-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 05.01.2017 otsusega nr 117-96 ning vabanenud karistuse kandmiselt 29.03.2018 (reaalselt pärast aresti kandmiselt 08.04.2018), uuesti 09.09.2018 kella 13.24 paiku xxxx asuvas xxxx kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist R AS-ile kuuluvat kaupa ja nimelt: - kaks pudelit 0,75l vahuveini Moët & Chandon Rose, 55,99 €/tk ehk kogumaksumusega 111,98 eurot; - ühe paki Kalevi rummimaitselisi vahvlikompvekke „Tallinn“ maksumusega 1,79 eurot; - ühe paari musta värvi bambusest naiste sokke „Suva“ maksumusega 3,29 eurot ja - ühe pudeli meeste šampooni Nivea Hair Care 250 ml maksumusega 2,69 eurot ehk asju kokku summas 119,75 eurot, möödus turvaväravatest ja müügisaalist, jättes tahtlikult tasumata nimetatud kauba eest. Samuti tema, olles karistatud Harju Maakohtu 25.09.2018 otsusega nr 1-18-7629 ning vabanenud karistuse kandmiselt 22.03.2019, uuesti 30.12.2019 kella 15.59 paiku xxxx asuvas P AS kaupluses xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil P AS-ile kuuluvat kaupa kogusummas 2065,58 eurot ja nimelt: - kaks paari meeste pükse H&H, 69,95 €/tk ehk kogumaksumusega 139,90 eurot; - sülearvuti ASUS X411QA maksumusega 499 eurot; - tahvelarvuti M5 Lite maksumusega 279 eurot; - kaks pudelit šampanjat Moët & Chandon, 49,90 €/tk ehk kogumaksumusega 99,80 eurot; - kolm pudelit Martell XO Supreme, 114 €/tk ehk kogumaksumusega 342,00 eurot; - paki meeste boksereid 3-pack maksumusega 39,95 eurot; - kaks väliskõvaketast 2TB, maksumusega 89 €/tk ehk kogumaksumusega 178,00 eurot; - ühe Remington MB6850 maksumusega 64,95 eurot; - meeste jalatsid Spiker maksumusega 139 eurot; - meeste spordisokid 3-pack maksumusega 7,95 eurot; - meeste sokid maksumusega 7,95 eurot; - meeste spordisokid 3-pack maksumusega 7,95 eurot; - vahuveini pudeli Dom Perignon karbis, maksumusega 189,00 eurot; - vitamiinid Vita B12 + Foolhape maksumusega 16,99 eurot; - reisikoti maksumusega 19,95 eurot ja - likööripudeli Vana Tallinn maksumusega 34,19 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus R.J kassarivist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Samuti tema, uuesti 18.01.2020 ajavahemikul 19.30-22.27 xxxx asuvas P AS kaupluses xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil P AS-ile kuuluvat kaupa kogusummas 2368,59 eurot ja nimelt: - koorekompvekid maksumusega 0,55 eurot, milliseid sõi saalis ja ülejäänu pani endale seljakotti; - energiajoogi Red Bull 250ml maksumusega 1,49 eurot, mille jõi saalis ja tühja purgi pani endale seljakotti; 3 - viis 0,35l konjaki pudelit Martell XOS, 114 €/tk ehk kogumaksumusega 570 eurot, millest kolm pani endale seljakotti, ühe võttis pakendist välja ja pani jope taskusse ning ühe jättis ostukorvi; - ühe paki Arimex organic india pähkleid maksumusega 5,09 eurot; - Seagate 4TS akupanga maksumusega 129 eurot; - jope Didriksons maksumusega 169 eurot; - mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro 64GB pakendi turvaelemendid maksumusega 1,18 eurot ja - mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro 64GB turvakarbi maksumusega 14,33 eurot. Eelnimetatud asjad pani R.J oma seljakotti ja peitis müügisaali proovikabiini juurde. Seejärel võttis järgmised asjad, millised peitis oma jope taskusse: - Polar spordikella maksumusega 279 eurot; - mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro 64GB maksumusega 1179 eurot ja - kõrvaklapid JBL maksumusega 19,95 eurot. Järgmiselt lõhkus R.J noaga kaupluse turvakardina, sisenes kaupluse laoruumidesse ja võttis sealt xxxx logoga fliisjakki maksumusega 34,80 eurot, mille pani endale selga, misjärel väljus müügisaalist jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi R.J tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup kogusummas 1947,39 eurot on rikutud, turvakardina lõhkumisega tekitatud kahju on 816 eurot. Seega oma tahtliku tegevusega pani R.J toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  3. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuritegude toimepanemine R.J poolt on tõendamist leidnud. R.J-i süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 2.
  4. Kohus leiab, et 09.09.2018.a kella 13:24 paiku süüdistuses kirjeldatud R.J poolt toime pandud esemete vargus koguväärtusega 119,75 eurot R AS-le kuuluvast xxxx kauplusest, aadressil xxxx, on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. Väärteomenetluse nr 2316,18,005666 lõpetamise määrusest (I kd tl 2-3) nähtub, et 09.09.2018.a kell 13.24 aadressil xxxx, toimepandud varavastases süüteos lõpetati väärteomenetlus seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega. R AS 04.10.2018.a avaldus (I kd tl 4) tõendab, et 09.09.2018.a kella 13.24 paiku xxxx asuva xxxx kauplusest varastati R AS-ile kuuluvat kaupa koguväärtuses 119,75 eurot, täpsemini kaks pudelit 0,75l vahuveini Moët & Chandon Rose, 55,99 €/tk ehk kogumaksumusega 111,98 eurot, ühe paki Kalevi rummimaitselisi vahvlikompvekke „Tallinn“ maksumusega 1,79 eurot, ühe paari musta värvi bambusest naiste sokke „Suva“ maksumusega 3,29 eurot ja ühe pudeli meeste šampooni Nivea Hair Care 250 ml maksumusega 2,69 eurot. Sündmuse kirjelduse kohaselt võttis umbes 35 aastane meesterahvas, kellel olid seljas sinine pusa, jalas sinised 4 teksapüksid ning valge tossud, käes valge ja must kott eelpool nimetatud tooted, paigutas need rataskorvi asetatud isiklikku kandekotti, liikus saalis ringi ning lõpuks väljus kauplusest 6/7 kassa suletud väravate vahelt ilma kauba eest tasumata. Vargus avastati tagantjärgi 03.10.2018.a kaubasaldo kontrollimise käigus ja videosalvestusi analüüsides. 21.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 9-13), milles on vaadeldud xxxx, asuva xxxx turvakaamera videosalvestust nähtub, et 09.09.2018.a kella 13.16 paiku liigub tühja ostukorviga R.J-ile sarnanev meesterahvas alkoholi leti juurde ning lahkub sealt korvis koti sees kahe šampuse karbiga, kella 13.17 paiku võtab ta kommiriiulist kommipaki, mille asetab ostukorvis olevasse kotti ning seejärel kella 13.18 võtab tööstuskaupade osakonnast eseme, mille paneb ostukorvis olevasse kotti. Kella 13.24 paiku võtab isik ostukorvist kotid kätte ning lahkub kauplusest möödudes kassade rivist, jättes kauba eest maksmata. Tunnistaja M K poolt 09.01.2019.a tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest (I kd tl 14) nähtub, et ta sai 04.10.2018.a info xxxx kaupluse töötajalt, et riiulilt on puudu kaks veinipudelit maksumusega 55,99 eurot/tk ja seetõttu hakkas ta läbi vaatama videosalvestusi tuvastamaks isikut, kes need võttis. Videosalvestuste läbivaatamisel tuvastas ta xxxx kauplusest 09.09.2018.a kella 13:24 paiku toime pandud erinevate esemete varguse koguväärtuses 119,75 eurot. Tunnistaja sõnul oli videosalvestuselt näha, et kui meesterahvas möödus turvaväravatest, siis andsid need häiret, aga isikut kinni pidada ei õnnestunud. Tunnistaja ei mäleta, mis riided varguse toime pannud meesterahval seljas olid, kuid need võisid olla tumedad. Tunnistaja kinnitab, et vargus avastati tagantjärgi kaubasaldo kontrollimise käigus ja videosalvestusi analüüsides. R.J poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest (I kd tl 38-39) nähtub, et ta tunnistab end talle esitatud kahtlustustes süüdi. R.J sõnul kasutas ta varastatud asjad enda tarbeks ära ja ta ei mäleta, mida ta tegi varastatud naiste sokkidega (ta arvas alguses, et need on meeste sokid). R.J kahetseb oma tegu ja lubab hüvitada kannatanule tema poolt tekitatud kahju. Kohtu hinnangul on R.J süü 09.09.2018.a kella 13:24 paiku toime pandud varguse episoodis eelpool toodud tõenditega tõendamist leidnud. Tunnistaja M K poolt antud ütlused on kooskõlas R AS poolt 04.10.2018.a esitatud avaldusega varguse toimepanemise kohta ja 21.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga, kus on vaadeldud kaupluse turvakaamera videosalvestust. Varguse objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist. R.J poolt xxxx kauplusest võetud esemed olid tema jaoks võõras vara, mis kuulusid kannatanule R AS. Kohus leiab, et R.J soovis erinevate esemete äravõtmisega lõpetada kannatanu valduse, kehtestada äravõetud esemetele uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus senise valdaja ehk kannatanu R AS nõusolek. R.J viis varguse lõpuni kui lahkus sündmuskohalt varastatud esemetega ja kehtestas neile seeläbi uue valduse. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Nimelt teadis R.J , et tegemist on vallasasjadega, mis on tema jaoks võõrad ja mis on kannatanu valduses, kuid ta jättis sellest hoolimata esemete äravõtmisega senise valdaja valdusest kestvalt ilma. Seetõttu leiab kohus, et R.J pani varguse toime kavatsetult, eesmärgiga varastatud tooted omastada ja need seejärel enda kasuks pöörata. Esemete enda tarbeks kasutamist on R.J ka tunnistanud. 2.
  5. Kohus leiab, et 30.12.2019.a kella 15:59 paiku süüdistuses kirjeldatud R.J poolt toime pandud esemete varguse katse koguväärtusega 2065,58 eurot P AS-le kuuluvast xxxx kauplusest, aadressil xxxx, on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. 5 P AS 30.12.2019.a avaldused nr 2189

(1)ja 2189
(2)koos lisaga (I kd tl 77-83) tõendavad, et 30.12.2019.a kella 15.59 paiku xxxx asuva xxxx kauplusest üritati varastada P AS-ile kuuluvat kaupa koguväärtuses 2065,58 eurot. Varastada püütud esemete loetelu oli järgnev: kaks paari meeste pükse H&H, 69,95 €/tk ehk kogumaksumusega 139,90 eurot, sülearvuti ASUS X411QA maksumusega 499 eurot, tahvelarvuti M5 Lite maksumusega 279 eurot, kaks pudelit šampanjat Moët & Chandon, 49,90 €/tk ehk kogumaksumusega 99,80 eurot, kolm pudelit Martell XO Supreme, 114 €/tk ehk kogumaksumusega 342,00 eurot, paki meeste boksereid 3-pack maksumusega 39,95 eurot, kaks väliskõvaketast 2TB, maksumusega 89 €/tk ehk kogumaksumusega 178,00 eurot, ühe Remington MB6850 maksumusega 64,95 eurot, meeste jalatsid Spiker maksumusega 139 eurot, meeste spordisokid 3-pack maksumusega 7,95 eurot, meeste sokid maksumusega 7,95 eurot, meeste spordisokid 3-pack maksumusega 7,95 eurot, vahuveini pudeli Dom Perignon karbis, maksumusega 189,00 eurot, vitamiinid Vita B12 + Foolhape maksumusega 16,99 eurot, reisikoti maksumusega 19,95 eurot ja likööripudeli Vana Tallinn maksumusega 34,19 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Tunnistaja K Ku poolt 30.12.2019.a tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest (I kd tl 84) nähtub, et ta oli 30.12.2019.a kella 15:14 ajal tööl xxxx oma tööpostil kaamerate vahendusel müügisaali jälgimas, kui märkas meesterahvast sinise jope ja siniste teksadega. Mees võttis poest koti ja pani selle kärusse ning läks tehnika osakonda ja pani erinevaid tehnikatooteid koti alla ja kõrvale. Seejärel läks mees garderoobi osakonda ja võttis riideid ja sokke ning asetas needki kärusse. Siis läks mees alkoholi osakonda ja võttis sealt erinevaid alkoholipudeleid ning liikus edasi tervisetoodete vahesse ja pani sealtki osad tooted kärusse. Seejärel liikus mees edasi riietuskabiini ning kabiinist väljudes oli tema käru tühi ja kott täis. Kell 15:59 läbis mees kassade rivi ja turvaväravad. Tunnistaja pidas meesterahva kinni kell 15:59 ja viis ta turvaruumi, kus mees pani kõik P AS avaldustes loetletud esemed lauale. Kaup oli korras ja tagastati poele. 07.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 86-90), milles on vaadeldud xxxx, asuva xxxx turvakaamera videosalvestust nähtub, et 30.12.2019.a kella 15.13-15.34 paiku liigub müügisaalis R.J-ile sarnanev meesterahvas (seljas tumesinine jope HH, mustad dressipüksid, heledad jalanõud), kes võtab erinevat kaupa ja paneb selle ostukärus olevasse musta värvi spordikotti. Seejärel kella 15.35 paiku viskab isik musta värvi spordikoti üle müügisaali piirava klaasist vaheseina müügisaalist välja ostukärude peale ning kella 15.59 paiku väljub ta müügisaalist, võtab kärude pealt spordikoti ning lahkub kauplusest. 30.12.2019.a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I kd tl 92-93) nähtub, et R.J peeti 30.12.2019.a kell 18.00 aadressil xxxx, KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni. R.J-il olid kinnipidamise hetkel seljas must jakk, punane t-särk, jalas mustad dressipüksid ja valged jalanõud. Isik vabastati 31.12.2019.a kell 10.50. R.J poolt 31.12.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest (I kd tl 9697) nähtub, et ta tunnistab end talle esitatud kahtlustustes süüdi ja kahetseb oma tegu. R.J sõnul ei ole tal ei raha ega töökohta ning ta püüdis kaupa varastada endale tarbimiseks. Kohtu hinnangul on eelpool toodud tõenditega vaieldamatult tõendamist leidnud R.J süü 30.12.2019.a kella 15:59 paiku toime pandud varguse katse episoodis. Tunnistaja K Ku poolt antud ütlused kattuvad P AS 30.12.2019.a avaldustega nr 2189
(1)ja 2189
(2)varguse katse toimepanemise kohta ja 07.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokolliga, 6 milles on vaadeldud kaupluse turvakaamera videosalvestust. R.J 30.12.2019.a kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab tema kinnipidamist sündmuskohalt ja seega ka tema poolt varguse katse toimepanemist. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et R.J valdusest leitud esemed olid tema jaoks võõras vara. Esemete äravõtmisega soovis R.J-ilõpetada senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus senise valdaja ehk kannatanu nõusolek. Vargus jäi aga R.J tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning seega katsestaadiumisse KarS § 25 lg 2 tähenduses, sest kuriteo toimepanemisse sekkus turvatöötaja, kes pidas R.J kinni ning kannatanule tagastati kaup rikkumata kujul. Kohus leiab, et R.J poolt kannatanu esemete äravõtmine toimus ka selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sest R.J oleks varguse lõpule viinud ja varastatud esemetega sündmuskohalt lahkunud, kui teda poleks turvatöötaja poolt kinni peetud. R.J soovis esemete äravõtmisega jätta kannatanu esemetest kestvalt ilma, sest ta püüdis oma ütluste kohaselt raha ja töökoha puudumise tõttu varastada kaupa endale tarbimiseks. 2.3. Kohus leiab, et 18.01.2020.a kella 22:27 paiku süüdistuses kirjeldatud R.J poolt toime pandud esemete varguse katse koguväärtusega 2403,39 eurot P AS-le kuuluvast xxxx kauplusest, aadressil xxxx, on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. P AS avaldused nr 2191
(1)ja 2191
(2)(I kd tl 111-112) tõendavad, et 18.01.2020.a kella 22.27 paiku xxxx asuva xxxx kauplusest üritati varastada P AS-ile kuuluvat kaupa - koorekompvekid maksumusega 0,55 eurot, energiajook Red Bull 250ml maksumusega 1,49 eurot, viis 0,35l konjaki pudelit Martell XOS, 114 €/tk ehk kogumaksumusega 570 eurot, ühe paki Arimex organic india pähkleid maksumusega 5,09 eurot, Seagate 4TS akupanga maksumusega 129 eurot, jope Didriksons maksumusega 169 eurot, mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro 64GB pakendi turvaelemendid maksumusega 1,18 eurot, mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro 64GB turvakarbi maksumusega 14,33 eurot, Polar spordikell maksumusega 279 eurot, mobiiltelefon Apple iPhone 11 Pro 64GB maksumusega 1179 eurot ja kõrvaklapid JBL maksumusega 19,95 eurot. Lisaks rikkus isik kaupluse PVC tõstukse ja xxxx vormiriietuse fliisi. Tunnistaja A K poolt 19.01.2020.a tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest (I kd tl 113) nähtub, et olles 18.01.2020.a xxxx turvatöötaja ametikohal tööl nägi ta saalis üleni musta riietatud meest, kes võttis riiulitest mobiiltelefone, alkoholipudeleid, elektroonikat, riideid ja seljakoti ning läks proovikabiini. Sealt väljudes olid osad asjad ostukorvist kadunud ning müügist võetud seljakott oli isikul seljas ja punnis. Edasi peitis isik seljakoti saalis ära ning suundus laoukse (tõstruloouks) poole, mille lõikas noaga läbi, pääsedes laoruumidesse. Sealt leidis isik xxxx tööfliisi ja pani endale selga. Isik ei suutnud laost väljapääsu leida ning kell 22:27 läbis kassade rivi ja turvaväravad ilma seljakotita. Kell 22:30 peeti isik parklas kinni. Kontrolli käigus leiti isikult Apple Iphone 11 pro summas 1179 eurot, polar spordikell 279 eurot ja kõrvaklapid JBL 19,95 eurot. Isiku poolt peidetud seljakotist leiti järgmised rikutud asjad – koorekompvekid 0,55 eurot, Red Bull 1,49 eurot, Martell XO 114 eurot, india pähklid 5,09 eurot, seagate 4TS 129 eurot, Didriksons jope 169 eurot, turvaelement 1,18 eurot ja turvakarp 14,33 eurot. 19.01.2020.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd tl 114) tõendab, et R.J-il tuvastati indikaatorvahendiga 19.01.2020.a kella 01.19 paiku narkojoove (MET, AMP, OPI). Protokolli kohaselt tunnistas R.J amfetamiini tarvitamist. 19.01.2020.a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I kd tl 115-116) nähtub, et R.J peeti 18.01.2020.a kell 22:30 aadressil xxxx, KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi 7 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni. R.J-il olid kinnipidamise hetkel seljas must jakk, punane t-särk, jalas mustad dressipüksid ja mustad jalanõud. R.J 19.01.2020.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (I kd tl 119-123, 124127) nähtub, et R.J ei soovinud tulla kambrist välja ning talle tutvustati tema õiguseid ja kohustusi ukse akna kaudu. R.J ütles, et sai aru, et teda kahtlustatakse varguse toimepanemises ja keeldus ütluste andmisest. 18.01.2020.a xxxx kaupluse müügisaalist leitud ja R.J käest ära võetud asju on vaadeldud 23.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (I kd tl 139-173). Vaatluse käigus tuvastati, et varastada püütud esemed on erinevatel põhjustel rikutud, näiteks jope on määrdunud, konjakipudeli kork ja seda ümbritsev kile on lahti võetud, turvakarp on vigastatud ja plekiline, mitmetel esemetel pruuni/punast värvi jäljed peal, energiajook RedBull on tühi, kommipakk lahti tehtud. Tunnistaja H Ri poolt 24.01.2020.a tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest (I kd tl 176-178) nähtub, et 18.01.2020.a kella 19:30 -22:27 vahel üks meesterahvas, kellel oli seljas seljakott, viibides xxxx kaupluse müügisaalis, mis asub aadressil xxxx, võttis sealt järgmised asjad: koorekompvekid maksumusega 0,55 eurot, milliseid sõi saalis ja ülejäänu pani endale seljakotti; üks energiajook Red Bull 250ml maksumusega 1,49 eurot, mille jõi saalis ja tühja purgi pani endale seljakotti; viis 0,35l konjaki pudelit Martell XOS, 114 €/tk ehk kogumaksumusega 570 eurot, millest kolm pani endale seljakotti, ühe võttis pakendist välja ja pani jope taskusse (pudel kukkus saalis taskust välja ja kuna kork oli eelnevalt lahti, siis jooksis jook pudelist välja saali põrandale) ning ühe jättis ostukorvi; ühe paki Arimex organic india pähkleid maksumusega 5,09 eurot, mille pakend rikutud; Seagate 4TS akupanga maksumusega 129 eurot, toode oli pakendist välja võetud ja pakend rikutud ; jope Didriksons maksumusega 169 eurot, mille peal olid verised jäljed; turvaelemendid maksumusega 1,18 eurot; turvakarp maksumusega 14,33 eurot. Isik rikkus asju kogusummas 434,64 eurot. Pärast isiku kinnipidamist leidsid turvatöötajad isikule kuuluva seljakoti müügisaalist proovikabiinide lähedalt riiulite vahelt. Lisaks väljus isik müügisaalist järgmiste esemetega: Polar spordikell maksumusega 279 eurot; mobiiltelefon Apple iPhone 11 Pro 64GB maksumusega 1179 eurot ja kõrvaklapid JBL maksumusega 19,95 eurot. Seega isik viis saalist välja kauba kokku kogusummas 1477,95 eurot. Samuti tungis isik sisse lattu, kus vigastas turvakardinat. Turvakardina vahetus ja remont läheb maksma 900 eurot. Isik võttis laost ka Prisma tööfliisi maksumusega 34,80 eurot, millise pani endale selga ja jalutas koos sellega saalist välja. Isik soovis varastada kaupa kogumaksumusega 1512,75 eurot. Seoses varguse ning vara rikkumise ja sissetungimisega on P AS-le põhjustatud varaline kahju kogusummas 2847,39 eurot. R.J poolt 05.02.2020.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest (I kd tl 195199) nähtub, et ta tunnistab end täielikult talle esitatud kahtlustuses süüdi ning kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. R.J sõnul oli ta tol ajal narkojoobes ja ei saanud hästi aru, mida ta teeb. Ütluste kohaselt läks ta kauplusesse eesmärgiga, et ta võetaks varguse eest kinni, ta tahtis minna vanglasse ja istuda ära kõik oma karistused ning vabaneda narkootikumide sõltuvusest. 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 201-236), milles on vaadeldud xxxx kaupluse 18.01.2020.a turvakaamera videosalvestist, nähtub R.J tegevus 18.01.2020.a ajavahemikul 19:29-22:27. Isik võtab riiulitelt erinevaid pakendeid ja paneb endale korvi. Samuti nähtub videosalvestiselt, kuidas isik peidab endale midagi jope taskusse ja peidab tühje pakendeid riiulitele. Lisaks nähtub videosalvestiselt, et isik teeb midagi 8 laoruumi turvakardinaga, pääsedes laoruumi sisse ja paneb sealt leitud xxxx fliisjaki endale selga ning lõpuks väljub kassade kaudu müügisaalist. Kohtu hinnangul on R.J süü 18.01.2020.a kella 22:27 paiku toime pandud varguse katse episoodis eelpoolt toodud tõenditega tõendamist leidnud. Tunnistajate A Ki ja H Ri ütlused on kooskõlas P AS avaldustega nr 2191
(1)ja 2191
(2)ning 22.01.2020.a ja 23.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollidega. 19.01.2020.a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et varguse katse pani toime sündmuskohalt kinni peetud R.J ning 19.01.2020.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et R.J oli varguse katse toimepanemise ajal narkojoobes. R.J valdusest leitud esemed olid tema jaoks võõras vara ja kuulusid kannatanule P AS. Tuvastamist on ka leidnud, et R.J soovis esemete äravõtmisega lõpetada kannatanu valduse, kehtestada äravõetud esemetele uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus senise valdaja ehk kannatanu nõusolek. Küll aga jäi vargus R.J tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning seega katsestaadiumisse KarS § 25 lg 2 tähenduses, sest kuriteo toimepanemisse sekkus turvatöötaja, kes p idas R.J kinni. Ebaseadusliku omastamise eesmärk on tõendamist leidnud sellega, et esemete äravõtmisega soovis R.J jätta kannatanu esemete valdusest kestvalt ilma, sest puuduvad tõendid selle kohta, et R.J oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. 2.
  1. Kvalifikatsioon R.J tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 tunnusele, s.o varguse toimepanemine süstemaatiliselt. R.J-i on varavastaste süütegude eest korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud. Süstemaatilisust näitab lisaks ka käesoleva kriminaalasja esemeks olevate varguste arv (3 episoodi) ja lühike ajavahemik (09.09.2018.a, 30.12.2019.a ja 18.01.2020.a). Toime pandud varguste ja süüdistatava ütluste põhjal saab järeldada, et varastamine on kujunenud R.J-ile elustiiliks – varastamine on vajalik enda tarbimisvajaduste rahuldamiseks, mistõttu on süüdistatav motiveeritud pidevalt toime panema uusi vargusi. 2.
  2. Subjektiivne koosseis Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et R.J on toime pannud kolm varguse episoodi, sealhulgas jäi kaks varguse episoodi katsestaadiumisse. Kohtu hinnangul pani R.J vargused toime kavatsetult, eesmärgiga varastatud tooted omastada ja enda kasuks pöörata. R.J teadis, et kauplustes olevad esemed on tema jaoks võõras vara, mis ei kuulu temale ning et nende esemete äravõtmine ja enda kotti ja taskutesse panemine ning nendega kauplusest väljumine on ebaseaduslik. R.J eesmärgiks oli varastatud esemeid kasutada enda tarbeks. 2.
  3. Õigusvastasus ja süü R.J teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. R.J on süüvõimeline, sest ta oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning puuduvad KarS
  4. peatükkis
  5. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on kokkuvõttes R.J tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ehk R.J on pannud toime süüdistuses kirjeldatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. 9
  6. KARISTUS KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et R.J-il on kuus kehtivat kriminaalkaristust, sealhulgas on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati R.J-i Harju Maakohtu 25.09.2018.a kohtuotsuse nr 1-18-7629 alusel KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud alates 23.09.2018.a (vabanes karistuse ärakandmiselt 22.03.2019.a ). Seega 09.09.2018.a toime pandud varguse episood leidis aset enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Lisaks kriminaalkaristustele on R.J-il 13 kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata (I kd tl 240-248, 252-253). R.J varasemad karistused ja kuritegude toimepanemise jätkamine pärast karistuse kandmiselt vabanemist (uus kuritegu 9 kuu möödumisel) näitavad kohtu hinnangul seda, et varasemad karistused ei ole mõjutanud R.J-i õiguskuulekalt käituma ja ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Varguste toimepanemine on kujunenud R.J-ile elustiiliks ning süüdistatav on ise korduvalt kinnitanud, et paneb varguseid toime oma tarbimisvajaduste rahuldamiseks, kuna tal puudub esemete legaalsel teel hankimiseks raha ja töökoht. Just kindla sissetuleku ja töökoha puudumise tõttu ongi kohtul alust arvata, et süüdistatav elatab end varavastaste kuritegude toimepanemisest, mistõttu tuleks süüdistatavat karistada vangistusega. R.J ühiskonnast isoleerimine mõneks ajaks takistab tal uute kuritegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel tuleb kohtu hinnangul ka arvesse võtta asjaolu, et lisaks kannatanutele vargustega kahju tekitamisele on ühele kannatanule tekkinud kahju ka lõhkumise teel (süüdistatav lõhkus kaupluse laoruumi tõstukse). R.J karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse KarS § 57 lg 1 p -s 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsust. Kohus ei tuvastanud kriminaalasjas R.J karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus peab lisaks oluliseks peatuda R.J ja tema kaitsja poolt välja toodud asjaolul, mille kohaselt on 18.01.2020.a toime pandud varguse katse episoodis tekkinud kahju osas süü ka kannatanul endal, s.o P AS-l. Nimelt oleks süüdistatava ja kaitsja seisukohalt pidanud kaupluse turvatöötaja juba varem sekkuma R.J tegevusse ja ta kauplusest välja viskama. Kohus ei eita, et R.J tegevus kahe tunni vältel kaupluses oleks pidanud turvatöötajale juba varasemalt silma jääma ja ta oleks pidanud sellele vastavalt ka reageerima, kuid nimetatu ei vähenda süüdistatava süüd kuriteo toimepanemisel. R.J läks sihilikult poodi vargust toime panema, ta rikkus kaupluses tooteid ja lõhkus kaupluse laoruumi tõstukse olles teadlik, et seesugune tegevus on ebaseaduslik ja ta võetakse selle eest vastutusele. Seega vastutab R.J ainuisikuliselt kannatanule tekkinud kahju eest ning tema poolt turvatöötajate süüdistamine näitab seda, et R.J, kuigi kahetseb tehtud, ei suhtu enda poolt toimepandusse vajaliku enesekriitikaga. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus R.J süüdi 09.09.2018.a toime pandud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteos ja mõistab temale karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendab kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning loeb R.J poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 10 64 lg 1 alusel loeb kohus mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 25.09.2018.a otsusega mõistetud karistusega ja loeb karistuse kantuks. Lisaks tunnistab kohus R.J süüdi 30.12.2019.a ja 18.01.2020.a toime pandud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuritegudes ja mõistab temale karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendab kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning loeb R.J poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus R.J karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (30.12.2019-31.12.2019) ning loeb tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust alates tema kinnipidamisest, s.o 18.01.2020.a. R.J suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada tema kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

  1. TSIVIILHAGI Kannatanu R AS on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 119,75 eurot (I kd tl 20-21). Kannatanu P AS on esitanud tsiviilhagi rikutud kauba varalise kahju hüvitamise nõudes summas 2763,99 eurot (I kd tl 184-191). Kohtu hinnangul on kriminaalasja materjalidega tõendamist leidnud, et kannatanutele R AS ja P AS kuulunud esemed varastas ja tekitas seeläbi varalise kahju R.J . VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanutele tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava R.J poolt toime pandud vargustega. Kannatanu R AS on esitanud tsiviilhagi varastatud asjade väärtuse ulatuses ning kanntanu P AS on esitanud tsiviilhagi varastada püütud rikutud esemete väärtuse ja kaupluse vara parandamise väärtuse ulatuses. Seega on mõlemad tsiviilhagid kohtu hinnangul esitatud mõistlikus suuruses. Eelneva tõttu leiab kohus, et kannatanute R AS ja P AS tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning need tuleb R.J-ilt välja mõista.
  2. ASITÕENDID

§ 126

lg 3 p 1 ja 2 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus 11 menetleja valduses olevas ruumis v õi ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat:  3 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;  18.01.2020.a xxxx müügisaalist leitud R.J poolt varastada püütud esemed, mis asuvad pakendis 1 Politsei- ja Piirivalveameti hoidlas –

§ 126lg 2 alusel tagastada kauba omanikule P AS-le kohtuotsuse jõustumisel.

6. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.1 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2020.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Kaitsjatasu määratud kaitsjale oli käesolevas kriminaalmenetluses kokku 525,60 eurot (I kd tl 51-54, 64-65, 72-73, 108-109, 136-138, 257-258, II kd tl 7).

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et R.J-ilt tuleb menetluskuluna välja mõista kaitsjatasu 350,40 eurot ja sundraha 876 eurot, s.o kokku 1226,40 eurot. Kaitsjatasu summas 175,20 eurot jätab kohus

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud summas 1226,40 eurot ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 1 RKKKo 3-1-1-83-10 p 28. 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.