) vastuolus osas, milles see ei võimalda toitjakaotuspensioni määramise korral maksta töövõimetoetust.
lg-st 2 tuleneb küll riigi kohustus abistada vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral, kuid seadusandja pädevuses on täpsemalt määrata, millist liiki abi ja millises ulatuses osutatakse ning kehtestada tingimused abi saamisele. Kuna erisused eriliiki pensionite/toetuste määramisel ja maksmisel on käsitatavad riigi poolt antavate soodustuse ja hüvedena, mitte kui
lg-s 2 sätestatud põhiõigusena riigi abile, tuleb regulatsioonide asjakohasuse selgeks tegemisel võtta ennekõike arvesse seadusandja poolt seatud poliitilisi eesmärke. Ka enne
-ga vastuolus. TVTS § 12 lg 4 kohaselt ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu. Olukorras, kus vastustaja tuvastas, et kaebaja saab toitjakaotuspensioni, puudus tal normi rakendamisel igasugune kaalutlusõigus ning ta pidi jätma kaebaja töövõimetoetuse taotluse rahuldamata. 3
), omandipõhiõigus (
) kui ka võrduspõhiõigus (
) on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigused, mis tähendab, et nende piiramiseks sobib iga seaduses sätestatud põhjus, kui see on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (
).
lg-st 2 ei tulene, et mitme viidatud sättes loetletud riski realiseerumisel tekiks riigil ilmtingimata kohustus kõiki realiseerunud riskide leevendamiseks mõeldud meetmeid üheaegselt rakendada.
lg 2 kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra seadus. Seetõttu ei ole
kohaselt välistatud olukord, kus mõnda liiki abi üheaegselt ei anta või otsustatakse konkreetse abi liiki teatud ulatuses vähendada.
lg-s 2 on tagatud soorituspõhiõigus, mille kaitseala riivatakse siis, kui riik jätab abivajajale piisava abi tagamata. Olukorda, kus kaebaja saab toitjakaotuspensioni, kuid seadusest tuleneva piirangu tõttu ei ole tal vaatamata osalisele töövõimele õigust saada samaaegselt töövõimetoetust, ei ole alust pidada
Leevendamaks isa surmaga kaasnenud majandusliku olukorra võimalikku halvenemist, on riik toitjakaotuspensioni maksmisega taganud kaebajale asendussissetuleku. Riik on toitjakaotuspensioni maksmisega täitnud vähemalt minimaalse soorituskohustuse ning taganud kaebajale abi, mida ei saa pidada ilmselgelt ebapiisavaks. Seega ei ole tegemist
lg 2 riivega.
lg 1 riivega saab tegu olla üksnes siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid. Asjaolu, et mõlema vanemaga koos elaval (ja vanemate ülalpidamisel) 16–18aastasel osalise töövõimega isikul on õigus saada töövõimetoetust, ei anna alust pidada vaidlusalust olukorda võrdsuspõhimõttega vastuolus olevaks. Võrreldavaks isikute grupiks on toitjakaotuspensioni saavad osalise töövõimega alaealised. Kaebuse asjaoludest ei nähtu, et selliseid isikuid koheldaks teistmoodi kui kaebajat. Kohus ei nõustu kaebaja järeldusega, justkui saaks võrreldavaks grupiks pidada alaealisi isikuid, kes ei saa toitjakaotuspensioni, kuid kellele on osalise töövõime tõttu õigus saada töövõimetoetust. Vaatamata sellele, et vaidlusalusel juhul ei esine
ning
riivet, riivab asjassepuutuv säte kaebaja omandipõhiõigust, kuna piirab kaebaja õigust saada üheaegselt mitut
Seega piirab asjassepuutuv säte omandipõhiõiguse kaitsealasse kuuluvat rahaliselt hinnatavat õigust. Asjassepuutuva sätte legitiimseks eesmärgiks võib pidada eelarveliste vahendite kokkuhoidu ning ressursside õiglast ja eesmärgipärast jaotust ehk tegelike abivajajate kaitset. Olukorras, kus riigi rahalised võimalused on piiratud, on põhjendatud tagada suuremale hulgale isikutele ligipääs vähemalt ühele
Nimetatut arvestades saab pidada TVTS § 12 lg-s 4 sätestatud piirangut õigustatuks. Asjassepuutuvat sätet ei ole alust pidada ka ebaproportsionaalseks. See on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Isikule, kelle puhul on täidetud nii toitjakaotuspensioni saamise kui ka töövõimetoetuse saamise tingimused, on õigus saada vähemalt üht nimetatutest. Seega on igale sellisele isikule tagatud asendussissetulek ning põhiõigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ei saa pidada ülemääraseks. Seadusandjal on sotsiaalpoliitika kujundamisel avar otsustamisruum. Kohus peab vältima olukorda, kus eelarvepoliitika kujundamine läheks suures osas kohtu kätte. Kohus ei saa asuda sotsiaalpoliitika teostamisel seadusandliku või täitevvõimu asemele. Kohtu ülesanne on sekkuda siis, kui riigipoolne abi langeb
-ga vastuolus. Samale seisukohale asus Riigikohus 31.01.2025 otsuses nr 5-24-
-ga kooskõlas. Riigikohus märkis otsuse p-s 54, et seadusandjal on sotsiaalsete põhiõiguste kujundamisel avar otsustusruum. Seadusandja on lähtunud põhimõttest, et üldjuhul kahte sotsiaalkindlustushüvitist korraga ei maksta, ja see põhimõte on kehtinud Eestis pikka aega. Võib juhtuda, et inimese abivajadus on põhjustatud 5
Sellisel juhul on viimati osutatud sättest tulenev riigi kohustus täidetud, kui inimene saab vähemalt ühe riski alusel makstavat hüvitist, mis samas tagab talle piisava abi.
lg 2 alusel antava riigi abi eesmärk pole kompenseerida kõiki sissetulekuid, mis inimesel võivad riski realiseerumisel saamata jääda. Inimväärseks toimetulekuks (nt toidu- ja eluasemekuludeks) vajaliku rahasumma suurus ei olene iseenesest sellest, kui palju on põhjusi, mis takistavad inimesel hankida vajalikke elatusvahendeid muul moel kui riigi abina. On tõsi, et mõnel juhul kaasneb täiendava riskiga ka lisakulu (nt kulu ravimitele) või vajadus abivahendite või teenuste järele. Sellisel juhul on suurem ka see abi, mida riik peab inimesele andma.
lg-st 2 lähtuv riigi kohustus tuleb lugeda täidetuks, kui ühe sotsiaalse riski realiseerumisel pakutav toetus on piisav, et katta minimaalselt vajalikul tasemel ka teise riski realiseerumise tõttu tekkinud lisavajadus. 12. Riigikohus võrdles viidatud lahendis haridust omandavaid 16- kuni 21-aastaseid vähenenud töövõimega inimesi, kes saavad toitjakaotuspensioni (kaebaja grupp) ja haridust omandavaid 16- kuni 21-aastaseid vähenenud töövõimega inimesi, kellele riik maksab elatisabi (võrdlusgrupp), ning leidis, et ehkki neid kahte gruppi koheldakse erinevalt (kaebaja grupile ei maksta töövõimetoetust, kuid võrdlusgrupile makstakse), ei ole TVTS § 12 lg-st 4 tingitud võrdsuspõhiõiguse riive niivõrd intensiivne, et see kaaluks üles isikute erineva kohtlemise põhjused ja erinev kohtlemine ei ole meelevaldne. Lisaks analüüsis Riigikohus eraldi küsimust, kas
nõuab töövõimetoetuse maksmist haridust omandavale alaealisele ja leidis, et vastus sellele on eitav. 13. Siinses asjas leiab kaebaja, et ta on ebavõrdses olukorras võrreldes nende vähenenud töövõimega noortega, kelle mõlemad vanemad on elus ja kes seetõttu saavad toetuda nii mõlema vanema ülalpidamiskohustusele kui ka töövõimetoetusele. See väide võib küll olenevalt konkreetsetest asjaoludest olla tõsi, kuid nagu Riigikohus viitas ka asjas nr 5-24-26 tehtud kohtuotsuse p-s 70, ei ole
kohaselt nõutav, et riik tagaks inimeste täieliku faktilise võrdsuse. TVTS § 12 lg 4 võimaldab kaebajal otsustada kas toitjakaotuspensioni või töövõimetoetuse kasuks. Kaebajale on tagatud ka muud õigused, mis on ette nähtud vähenenud töövõimega inimestele, nt õigus saada riigi rahastusega abivahend ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid (sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lg 1 ja § 59 lg 1). Ühtlasi on kaebajal lisakulutusi põhjustava puude korral õigus taotleda õppetoetust (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 10). Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et vaatamata ühe vanema toele ja toitjakaotuspensioni saamisele kannataks ta puudust
Seetõttu ei saa ka praeguse vaidluse puhul asuda seisukohale, et TVTS § 12 lg 4 oleks
-ga vastuolus. 14. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.