KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1616 H

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.G (kaebaja) esitas 29.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märkis vaidlusaluse haldusakti või toimingu viitenumbriks 2-2/1-25/5879-
2. Kaebaja selgitas, et soovib kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud ebaseaduslike kohtulahendite (Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX otsuse) läbivaatamist.
3. Tallinna Vangla selgitas 30.05.2025 vastuses kohtunõudele, et kaebaja esitas 08.04.2025 pöördumise nr 2-2/1-25/5879-1 seoses elektroonilise valve all ennetähtaegselt vanglast vabanemisega, kus mh viitab karistusseadustikule (KarS) ja kohtumäärusele. Vangla ei ole kaebaja pöördumisele vastanud ning kaebaja ei ole kohtule vastamise seisuga vaiet esitanud. Vangiregistri andmetel on elektroonilise valvega ennetähtaegse vabanemise menetlust alustatud 21.05.2025 ning hetkel pannakse kokku materjale maakohtule edastamiseks. 3-25-1616
4. Tallinna Halduskohus tagastas 06.06.2025 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Kaebaja soovib, et kohus hindaks halduskohtumenetluses kaebajat süüdimõistvate ja talle vanglakaristuse määranud kohtulahendite õiguspärasust. Kaebaja tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX vangistusega 8 aastat ja 6 kuud. Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2022 otsusega jäeti kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ning Riigikohus ei võtnud kaebaja kassatsioonikaebust 03.01.2023 määrusega menetlusse. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lg 1).

Tallinna Halduskohus on sarnastel asjaoludel esitatud kaebuse osas tehtud 21.04.2025 määruses nr 3-25-1104 kaebajale selgitanud, et halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste õiguspärasuse hindamine, nende tühistamine ega muutmine. Kohus jääb nende seisukohtade juurde ka siinses asjas. Halduskohus ei ole kriminaalasju lahendavate kohtute suhtes kõrgemaks kohtuastmeks, kuhu kaebaja saab pöörduda, kui ta ei ole rahul tema suhtes tehtud kohtulahendiga. Jõustunud kohtuotsuse tühistamise pädevus on teistmismenetluses üksnes Riigikohtul ning praegusel juhul on kaebaja võimalused enda õiguste kaitseks, s.o kohtuotsuste tühistamiseks, ammendunud. Kaebaja on kaebuses viidanud vaidlustatavale haldusaktile numbriga 2-2/1-25/5879-1. Tallinna Vangla on kohtule vastanud, et tegemist ei ole haldusaktiga, vaid kaebaja 08.04.2025 pöördumisega, mille ta tegi seoses elektroonilise valve all ennetähtaegselt vanglast vabanemisega. Vangla on kohtule selgitanud, et elektroonilise valvega ennetähtaegse vabanemise menetlust on alustatud 21.05.2025 ning kohtule vastamise aja seisuga pannakse kokku materjale maakohtule edastamiseks. Kohtule nähtuvalt on ennetähtaegse vabastamise menetlust ja tähtaegu kaebajale selgitatud Harju Maakohtu 21.04.2025 määruses. Kinnipeetava enne tähtaega vabastamine on maakohtu pädevuses. Seega ei saa halduskohus kaebajat enne tähtaega vabastada. Halduskohtus saaks kaebaja nõuda üksnes seda, et tema avaldus läbi vaadatakse või tema pöördumisele vastatakse. Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebajale ei ole vastatud. See tähendab, et kaebaja saaks halduskohtus nõuda üksnes vangla kohustamist tema avaldust läbi vaatama või tema avaldusele vastama. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebaja ei ole vaiet vastava kohustamisnõudega vanglale esitanud. Seega olukorras, kus kaebaja ei ole vaiet esitanud ega läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatav ning kaebus elektroonilise valvega ennetähtaegse vabanemise osas tuleks kaebajale tagastada ka

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kui kaebaja soovib kohustamisnõude esitamist, tuleb tal esitada ennekõike sama nõudega vaie Tallinna Vanglale ning oodata ära vaiet lahendav otsus. Alles pärast vaidemenetluse läbimist saab kaebaja vajadusel esitada kaebuse halduskohtule.

1. S.G esitas Tallinna Ringkonnakohtule 16.06.2025 määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121lg 4), määruskaebus on 2

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52˗54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.06.2025 määruse muutmata. 7.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb seadus ette teistsuguse menetluskorra.

1. Halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste õiguspärasuse hindamine. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2022 otsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on jõustunud. Jõustunud kohtuotsuse tühistamise pädevus on teistmismenetluses üksnes Riigikohtul. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Riigikohus korduvalt keeldunud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kaebajale riigi õigusabi andmisest teistmisavalduse esitamiseks riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 1 alusel. Samuti on Riigikohus jätnud kaebaja teistmisavalduse 06.02.2024 määrusega läbi vaatamata kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 371 ja § 350 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et süüdimõistetu saab esitada teistmisavalduse vaid advokaadist kaitsja vahendusel. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebaja võimalused viidatud kohtuotsuste tühistamiseks on ammendunud.
2. Tallinna Vangla on 30.05.2025 vastuses halduskohtule selgitanud, et vangiregistri andmetel on kaebaja suhtes elektroonilise valvega ennetähtaegse vabanemise menetlust alustatud 21.05.2025 ning hetkel pannakse kokku materjale maakohtule edastamiseks. Vangla toimingud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamisel kuuluvad oma olemuselt karistusõiguslikku mateeriasse. Vangla ei täida nimetatud materjale koostades materiaalselt haldusülesannet, vaid sarnaselt kohtueelse menetlejaga kriminaalasja kohtueelses menetluses loob maakohtu jaoks tingimused kriminaalmenetluses otsustatava küsimuse lahendamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2022 määrus nr 3-21-2427, p 11). Vangla edastab kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks VangS § 76 lg-s 1 nimetatud teabe ja materjalid maakohtule ning kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise vastavalt KarS §-s 76 sätestatule otsustab maakohtu täitmiskohtunik (KrMS §-d 426 ja 432). Seega lahendab kõik küsimused vangla toimetatud ettevalmistava menetluse ning vangla esitatud materjalide võimalike puuduste kohta täitmiskohtunik maakohtus toimuva menetluse raames. Täitmiskohtuniku määruse peale on võimalik edasi kaevata Riigikohtuni välja. Kaebaja saab oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta selles menetluses.
3. Eelneva põhjal tagastas halduskohus S.G kaebuse õigesti

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud ka seda, et kui kaebaja soovib esitada kohustamisnõuet vangla kohustamiseks tema avaldust läbi vaatama või avaldusele vastama, siis tuleb tal eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5), esitades sama nõudega vaide Tallinna Vanglale ning oodata ära vaiet lahendav otsus. Pärast vaidemenetluse läbimist on kaebajal õigus esitada kaebus halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 3