Obsah (8)

§ 444§ 445§ 468§ 123§ 129§ 162§ 164§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2025. a, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-24-18183 Tsiviilasi Q.X-i hagi P.X-

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt sama õigusnormi 3. lõikele võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 3 näeb ette, et kohus võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2

1. Hageja on oma hagiavalduses avaldanud nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja hagile ei vasta.
2. Kohtu hinnangul on hageja haginõue kostjalt 300 euro suuruse elatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on tõendanud, et tema isa on kostja, kes ei osale tema ülalpidamisel. Hageja elab koos emaga, kes osaleb üksinda hageja ülalpidamisel. Hageja on täisealine, kuid õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. klassis. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 2 on õigustatud saama ülalpidamist ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Erinevalt alaealisest lapsest ei kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seetõttu peab täisealine õppiv laps elatise saamiseks PKS § 99 järgi tõendama kohtumenetluses oma vajadused. PKS § 99 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega välja toonud oma igakuised sissetulekud ja väljaminekud ning tõendanud, et tema igakuiste eluvajaduse ülalpidamisele kulub keskmiselt 675 eurot kuus. Arvestades, et vanematel on oma lapse suhtes võrdne ülalpidamiskohustus, on kostjalt hageja kasuks 300 euro suuruse elatise väljamõistmine nii õiguslikult kui sisuliselt põhjendatud.
3. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 15.12.2024 (s.o alates täpsustatud hagiavalduse esitamisest) kuni 30.06.2025 (s.o kohtuotsuse tegemise kuu viimase kuupäevani, võttes arvesse, et 2025.a juunikuu elatis on PKS § 100 lg 4 alusel muutunud täies ulatuses sissenõutavaks) kokku summas 1954,84 eurot [300€ : 31 päeva x 16 päeva (dets. 2024) + 300€ x 6 kuud (jaanuar 2025 kuni juuni 2025)].
4. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 300 eurot alates 01.07.2025 kuni hageja poolt hariduse omandamiseni vastavalt PKS § 97 p-le 2, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni (s.o kuni 24.07.2027).
5. Kohus määrab

§ 445lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra.

PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et elatis tuleb kanda iga kuu 5. kuupäevaks hageja kontole. 10.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 11. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.

§ 123alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 300 eurot kuus. Seega on hagi hind

§ 129lg 2 alusel kokku 2700 eurot (300 eurot x 9 kuud).

MENETLUSKULUD 12. Vastavalt

§ 162

lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 13. Ehkki käesolevas asjas esitati hagi täisealise lapse ülalpidamisasjas, on kohus seisukohal, et mõlema poole suhtes oleks õiglane, kui kohus jätaks menetluskulud kummagi poole 3 enda kanda. Seetõttu leiab kohus

§ 162

lg 4 ja § 164 lg 1 koosmõjus, et antud juhul on põhjendatud ja õiglane jätta kummagi poole menetluskulud õigusrahu huvides poolte endi kanda. 14. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses.

Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

§ 317

lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu

1. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja
2. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2). /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 4