Obsah (11)

§ 164§ 442§ 416§ 394§ 187§ 407§ 468§ 129§ 173§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-19106 Tsiviilasi K. Z. hagi I. Z. va

§ 164lg-le 1.

1. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. 1
2. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Otsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE 17.12.2024 saabus Viru Maakohtule K. Z. hagi I. Z. vastu elatise nõudes. Esitatud hagi kohaselt ei ole kostja, vaatamata hageja seadusliku esindaja ettepanekule, hakanud regulaarselt tasuma elatist lapse ülalpidamiseks. Kostja tegi küll hageja 04.11.2024 ettepaneku alusel (tasuda 150 eurot) samal kuul makse summas 100 eurot, kuid sellele järgnevalt maksed puuduvad. Edaspidisele suhtlusele enam ei reageerinud. Hageja soovib elatist tagasiulatuvalt alates 01.10.2024 ja edaspidiselt vähemalt summas, mis vastab kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 100 ja § 101 järgi arvutatavale elatissummale, kuid leiab ka, et kohus võib jätta nn tagasiulatuva perioodi katteks esitatud elatisnõude rahuldamata. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega kättetoimetatud isiklikult 01.03.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele tähtaegselt, so hiljemalt 17.03.2025, ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi 2 kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 01.03.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 17.03.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407

lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 407

lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt ja seega saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada samuti osaliselt. Vaidlust ei ole sellest, et hageja on kostja laps ning kostja on perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu

1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale elatist maksta või mitte. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hageja poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse maksta hagejale elatist alla miinimumsuuruse, esile toodud ei ole. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Hagi esitamise hetkel on ühe lapse elatis, indekseeritud baassummat arvestades, elatiskalkulaatori alusel – 287,72 eurot. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Seega peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja nõude igakuise elatise väljamõistmiseks kostjalt alates hagi esitamisest. Küll aga on põhjendatud jätta rahuldamata elatise tagasiulatuva perioodi katteks esitatud nõue ja seda võimalust on möönnud ka hageja ise. 3 Kohus märgib, et hageja on soovinud elatis alates 01.10.2024 ja on arvestuse teinud lähtudes elatise miinimumsummast, kohtueelselt on hageja aga kostjale teinud pakkumise maksta 150 eurot kuus ehk peaaegu poole võrra väiksemas summas. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagi täpsustuses kahjunõude summa puhul arvestanud ka kostja poolt novembris tasutud 100 euroga. Kohus leiab, et eeltoodu kogumis: -- hagis nõutud summa ei ole kooskõlas sellega, millega hageja on pidanud võimalikuks lugeda kaetuks tagasiulatuva perioodi kulusid (150 vs 287,72), -- kostja on, küll vähesel määral, asunud kohustust täitma ja -- hageja on möönnud, et selle nõude võib jätta ka rahuldamata, mis tähendab, et saanuks sellest ka loobuda, annab aluse jätta tagasiulatuva perioodi katteks esitatud elatise väljamõistmise nõude rahuldamata. Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel

§ 468lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele.

Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 2 p 5 1 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes

§ 129lg 2 on elatise nõude hagihind (287,72 eurot x 9 kuud) kokku 2589,48 eurot.

Kostjale selgituseks - tegemist ei ole summaga, mida kostjal tuleks hagejale lisaks elatisele maksta. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus tegi lahendi juhindudes

§ 407lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442 sätestatust.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 4