Obsah (12)

§ 442§ 187§ 405§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 163§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 6. august 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-109237 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ h

§ 442

lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. AS xxx (esialgne võlausaldaja) ja K I (kostja) sõlmisid 07.06.2024 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 35,08% aastas ja intressimäär 16% aastas. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates
2. osamaksest, s.o 20.07.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud
3. osamakseni, s.o 20.10.
4. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. AS xxx loovutas 31.10.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 901,75 eurot. Esialgsele võlausaldajale ei ole kostja tagasimakseid teostanud. Peale lepingu ülesütlemist on kostja hagejale makseid teinud summas 235 eurot. Kohtu selgitused
5. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4 1 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 2 1 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 2

1. Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise kohustust. Hageja on esitanud kohtule kostja laenutaotluse, mille kohaselt on kostja sissetulek 2600 eurot kuus ning igakuised kohustused 0 eurot kuus. Sellelt ega esitatud hagiavaldusest ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud olemasolevaid finantskohustusi, igakuiste majandamiskulude suurust või infot ülalpeetavate kohta. Üksnes laenutaotlusest ei piisa, et VÕS § 403 4 kohast vastutustundliku laenamise kohustust järgida.
2. 09.06.2025 esitas hageja kohtule vastuse, milles on seisukohal, et laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 666,75 eurot (901,75-235) ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 26.10.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.05.2025 lepingujärgses viivisemääras 16,00% aastas.
3. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Tulenevalt eelnevast jätab kohus rahuldamata hageja nõuded lepingutasu, intressi ning sissenõudmiskulude saamiseks. Hageja ei ole nõude ümberarvestuses intressi arvestanud. Seega jääb hageja poolt lepingujärgse intressimäära alusel hagis esitatud intressinõue rahuldamata. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib võlausaldajal õigus nõuda sissenõutavalt summalt viivist, ent kohtu hinnangul tuleb viivist sellises olukorras arvestada analoogselt VÕS § 4034 lg 7 regulatsiooniga seadusjärgses viivise määras tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 alusel ning mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgses määras võlasummalt 666,75 eurot. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 8. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 18% ulatuses hageja ja 82% ulatuses kostja kanda.

1. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 358 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega, arvestades ka asjaolu, et kostja ei ole menetluses vastuväiteid esitanud. Seetõttu ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja õigusabikulusid 358 euro ulatuses. Seega on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja õigusabikulud põhjendatud summas 100 eurot. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis kostjal menetluskulud puuduvad ning kohus jätab kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 3
2. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 82% hageja põhjendatud menetluskuludest (345 eurot), millele vastab summa 282,90 eurot.
3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

12.

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 13. Lähtudes

§ 317

lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. (allkirjastatud digitaalselt) 4