Obsah (5)

§ 121§ 47§ 45§ 175§ 32

3-25-2708 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht 3-25-2708 26.08.2025, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes (inter

) § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. 5. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas on leitud, et kohutuslikus kohtueelses menetluses esitatud nõue õiguspärane tagastamine toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise, mistõttu sellisel juhul hilisem kaebus ei ole

§ 47lg-st 1 lubatav.1 6.

Kohus tegi kindlaks, et Tartu Vangla tagastas 13.08.2025 otsusega nr 1-9/2-25/381-2 kaebaja kahjunõude jättes selle sisuliselt läbi vaatamata. Kahjunõude tagastamise otsuses on välja toodud õigusliku alusena Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3, mille kohaselt saab kinnipeetav pöörduda vangla poole vaid enda nimel. Kohus märgib, et tegemist on kehtiva kodukorra punktiga, mille täitmine on kõikidele kohustuslik (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 lg 2). Kaebaja on sellest teadlik. Tegemist on eriregulatsiooniga HMS § 13 lg 1 suhtes. Faktiliseks asjaoluks on see, et kaebaja eest esitas kahjunõude teine kinnipeetav. Kohus nõustub vanglaga, et selline piirang on vajalik julgeoleku kaalutlustel, et vältida kinnipeetavate vahel tehingute tegemist ehk võlaõiguslike suhete tekkimist. 1 RKHKm 3-3-1-78-13, p-d 18 ja

1. 2 3-25-2708
2. Seega leiab kohus, et vangla tagastas kaebaja kahjunõude 13.08.2025 otsusega nr 19/225/381-2 õiguspäraselt. Sel põhjusel on kohtul alus arvata, et kaebajal ei ole nõuetekohaselt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ning tema kaebus pole lubatud. Ühtlasi märgib kohus, et kaebajal on võimalus pöörduda iseseisvalt vangla poole kahjunõudega. Samas ei nähtu kohtule, et kahjunõude esitamine oleks hetkel ajaliselt piiratud (riigivastutuse seaduse § 17 lg 3). Kohus märgib, et kohtupraktikas samuti valitseb arusaam, et kinnipeetava esindamine teise kinnipeetava poolt vanglaga tekkinud vaidlustes ei ole aktsepteeritav.
3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõude osas.

9. Kaebaja taotles kohtult muu hulgas seoses kehtestatud interneti kasutamise piirangutega Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Kohus on seisukohal, et ka selles osas ei ole kaebus lubatav. Nimelt sätestab

§ 45

lg 2, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. 10. Kohus leiab, et kaebaja saab kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid ja esitada enda nimel vanglale kahju hüvitamise taotluse. Samas ei nähtu kohtule esitatud kaebusest muid tuvastamisnõude esitamise eesmärke, kui kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitise saamine. Sellest tulenevalt esineb

§ 45lg-s 2 sätestatud tuvastamisnõude esitamise piirang.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 45lg-st 2 ja § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse tuvastamisnõude osas.

1. Seoses kaebuse tagastamisega tervikuna jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohutusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kaebaja poolt 16.08.2025 kohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotlusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib tasuta riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses, kuna tal puuduvad juriidilised oskused ja teadmised ning rahalised vahendid. Võttes arvesse, et kaebaja soovis saada riigi õigusabi juba peale kaebusega kohtusse pöördumist, tõlgendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib saada tasuta riigi õigusabi halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).
3. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 6 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Sama paragrahvi 3 3-25-2708 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kaebaja taotles kohtult mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul ei esine asja suhtes tungivat avalikku huvi. Tuvastamisnõude osas tagastas kohus kaebuse, kuna kaebajal esineb tõhus õiguskaitsevahed (kaebaja saab pöörduda vangla poole taotlusega ja negatiivse otsuse korral halduskohtu poole kahjunõudega), mistõttu ei esine kaebajal hetkel tuvastamisnõude osas kaebeõigust. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kuna esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused tasuta riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei hinda kohus eraldi kaebaja majanduslikku seisundit.
4. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

Kohus juhib kaebaja (ja tema esindaja) tähelepanu asjaolule, et halduskohtumenetluses peab esindaja vastama

§ 32

lg 1 p-s 2 ja lg-s 3 sätestatud nõuetele ehk lisaks volikirjale peab volitatud esindajal olema vastav haridus. Antud juhul ei ole kaebaja esindaja tõendanud enda esindusõigust (pole esitanud kohtule volikirja ja haridust tõendavat dokumenti). Seega edastab kohus käesoleva kohtumääruse ainult kaebajale. (allkirjastatud digitaalselt) 4