← Eesti

2-24-136558/8

Obsah (13)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 468§ 173§ 174§ 162§ 139§ 144§ 172§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg 12.05.2025.a. Tsiviilasja number 2-24-136558 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi J. A. vastu võlgn

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt sõlmis E OÜ 01.03.2021 J. A.-ga (kostja) võrgulepingu nr XXX tarbimiskohas aadressil XXX, mõõtepunkti kood XXX. Pooled leppisid kokku, et võrguettevõtja osutab kostjale võrguteenust „Võrk 2 kuutasuga“. Võrguettevõtja esindaja on E AS. E OÜ saatis kostjale kinnituskirja, kus muu hulgas teatati, et leping hakkab kehtima alates 03.03.2021 ning teatati, et on võimalik valida sobiv elektrimüüja. Samas teatati, et kui elektrilepingut ei sõlmi, müüb kostjale/ostjale elektrit üldteenusena või bilansienergia hinnaga XXX veebilehel nimetatud elektrimüüja. Kostja ei sõlminud eraldi elektrilepingut. Kui kostja oli jätnud täitmata lepinguga endal võetud kohustused ja jättis teenuste eest tasumata, teatas võrguettevõtja E OÜ kostjale lepingu lõppemisest 19.07.2022. E OÜ on loovutanud nõuded E AS-le. E AS loovutas 21.09.2023 võrgulepingust tuleneva nõude summas 477,12 eurot OÜ-le GS Core. Hageja esitab nõude 10 tasumata arve alusel: 31.10.2021 arve summas 21,22 eurot, 30.11.2021 arve summas 32,15 eurot, 31.12.2021 arve summas 39,37 eurot, 31.01.2022 arve summas 57,34 eurot, 28.02.2022 arve summas 76,17 eurot, 31.03.2022 arve summas 60,65 eurot, 30.04.2022 arve summas 28,31 eurot, 31.05.2022 arve summas 41,55 eurot, 30.06.2022 arve summas 26,89 eurot, 31.07.2022 arve summas 1,62 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 385,27 eurot ning lisanduv viivis summas 106,11 eurot (VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras). Hageja palub mõista J. A.-lt välja OÜ GS Core kasuks tasumata võla põhiosa 385,27 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 03.02.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 106,11 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 385,27 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 04.02.2025 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata. Viru Maakohtu 06.02.2025 kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas 2

(4)kostjale kohtumääruse hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega toimetatud kätte isiklikult 11.04.
  1. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 25.04.
  2. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega. MENETLUSKULUD

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot ja esindaja tasu 20 eurot. Kohus leiab, et menetluses tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (

§ 172

lg 9, § 484²).

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. 3

(4)

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.