3-22-2279/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2279 Haldusasi K.K kaebus Eesti Haigekassa 02.06.2022 otsuse nr 1.13.5/43 ja 28.09.2022 vaideotsuse nr 2-4.7/255(2022) tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti lahendama Menetlusosalised Kaebaja – K.K, volitatud esindaja Q.J Vastustaja – Tervisekassa (endise nimetusega Eesti Haigekassa), volitatud esindaja Matis Rüütel Kaasatud haldusorgan – Ravimiamet, volitatud esindajad Monika Pihlak ja Heleni Mäe Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Hüperkolesteroleemia“, „Hüpertooniatõbi“, „Hüpotüreoos“, „Silma veresoonte sulgused“ ja „Vaxzevria“.

Jätta K.K kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

3-22-2279 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. K.K (kaebaja) esitas 04.05.2022 Eesti Haigekassale (alates 01.04.2023 Tervisekassa1; vastustaja) taotluse vaktsineerimisega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks.

2.Vastustaja jättis 02.06.20222 otsusega nr 1.1-3.5/433 kaebaja taotluse rahuldamata.

Ravimiseaduse (RavS) § 9916 ning tervise- ja tööministri 25.04.2022 määruse nr 36 „Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused“ kohaselt hüvitatakse isikule kahju, kui on korraga täidetud kõik järgnevad tingimused:

1)isikut on Eestis vaktsineeritud;

2)patsiendil on tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud või patsient sureb;

3)tervisekahjustus on arsti poolt dokumenteeritud;

4)vaktsineerimise ja tervisekahjustuse tekkimise või surma vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos.

Kaebajat vaktsineeriti Covid-19 vastu 12.03.2021. Kaebaja nimetab tervisekahju tekkimise kuupäevana 02.04.2021 ning kirjeldab kahjujuhtumina tekkinud uimasust, väsimust ja nägemise kaotust ühest silmast. Tervise infosüsteemist (TIS) ei selgu, et kaebajal oleks tekkinud kirjeldatud tervisekahjustus, mis kestaks vähemalt 4 kuud ja oleks arsti poolt dokumenteeritud. Järelikult ei ole täidetud kindlustusjuhtumi eeldused ja taotlus tuleb jätta rahuldamata (RavS § 9922 p 1).

3.Kaebaja esitas otsuse peale vaide, mille vastustaja jättis 28.09.2022 vaideotsusega nr 24.7/255(2022)4 rahuldamata. Vastustaja vaatas vaidemenetluse käigus üle kaebaja tervisekahjustuse kohta TIS-is ja retseptikeskuses olevad andmed ning küsis 30.06.2022 Ravimiameti hinnangut. Ravimiamet andis tervisekahjustuse ja vaktsineerimise vahelisele seosele hinnangu 26.09.2022, tuginedes TIS-is olevale kaebaja dokumentatsioonile perioodil 30.04.2018–03.09.2021. Ravimiameti hinnangul puudub tõenäoliselt põhjuslik seos vasaku silma võrkkesta tsentraalarteri sulguse ja Vaxzevria vaktsiini vahel. Kaebaja oli vaktsineerimise ajal 65-aastane. Tegemist oli Vaxzevria 1. annuse manustamisega. Järsk silmanägemise langus vasakust silmast tekkis 21. päeval pärast vaktsineerimist. Kaebajal on anamneesis aastaid kestnud kõrgvererõhu tõbi, kuid ta ei ole järginud määratud ravi. 2018. a-l on glükoositaluvuse testis hälbeline glükoositaluvus, jälgib dieeti, ravi ei määratud. Lisaks 2021. a peaaju MRT-s kirjeldatud võimaliku mikroangiopaatilise geneesiga (väikeste veresoonte kahjustusest tingitud) ebaspetsiifilised kolded ajus, mis on pikalt kestnud veresooni kahjustavate krooniliste haiguste võimalik tagajärg. Vaxzevria vaktsiiniga võrkkesta arteri sulgust põhjuslikult ei seostata. Kaebajal on võrkkesta arteri sulguse tõenäolisemaks põhjuseks kaasuvad haigused (ravile halvasti alluv hüpertensioon ja hüperlipideemia). Kaebaja juhtumi puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, mille esinemisel oleks vastustajal kohustus hüvitada talle varaline ja mittevaraline kahju.

Tõenäoline põhjuslik seos kaebajal tekkinud tervisekahjustuse ja vaktsineerimise vahel puudub.

4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 02.06.2022 otsuse ja 28.09.2022 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendada kaebaja taotlus uuesti. Põhjendused:

1 Vt Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks).

2 Otsusel kuupäev 01.06.2022, allkirjastatud 02.06.2022.

3 Kaebaja 25.10.2022 esitatud lisa „Vaktsiinikahju_taotluse_otsus_K.K_43“.

4 Kaebaja 25.10.2022 esitatud lisa „K_vaideotsus (3)“.

2(11) 3-22-2279 4.1. Vastustaja ja Ravimiamet on teinud hindamisel vea. Otsuses ja vaideotsuses toodud põhjendused erinevad ning on otsitud. Hüvitise maksmisest keeldumiseks on vaja kindlamaid tõendeid kui arvamus, et seos tõenäoliselt puudub. Ravimiamet ei ole tõestanud seose puudumist, vaid toetub oletustele. Tänaseks on teada, et Vaxzevria vaktsiini ja tromboosi võimaliku tekkimise vahel on seos, mistõttu on vaktsiini kasutamisest mitmes riigis loobutud.

Kaebajal tekkis vaktsineerimisjärgselt pikalt kestev unisus ja uimasustunne, mida on ka teiste seesuguste juhtumite puhul dokumenteeritud. Seejärel kadus ühest silmast nägemine.

Vaxzevria vaktsiini kumulatiivseid andmeid hinnates on leitud, et enamus trombotsütopeeniaga tromboosi juhte tekkis pärast 1. vaktsiiniannust ja patsiendid peavad end jälgima pärast vaktsineerimist 3 nädala jooksul. Kaebaja silmakahjustuse tekkimine mahub sellesse ajaaknasse. Seega on tõenäoline põhjuslik seos vaktsineerimise ja tervisekahju vahel olemas või pole võimalik tõestada, et seda ei ole. Meetodid, kuidas Ravimiamet põhjusliku seose tõenäosust hindab, ei ole avalikud ja kaebajale ei ole kindlustustingimused arusaadavad.

Tervisekahju tuleb hüvitada, kui tervisekahju tekkimise ja vaktsineerimise vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos. Vastupidist väites peaks vastustaja olema võimeline tõestama, et tervisekahju oleks tekkinud ka ilma vaktsineerimiseta. Tõenäosus sellise ajalise kokkulangevuse tekkimiseks on üliväike. Kui põhjuslik seos on tõenäoliselt olemas (üle 50%) või kui seda ei saa välistada (alla 50%), peab järgnema hüvitis.

4.2. Perearsti hinnangul on väikeste veresoonte kahjustused sellises vanuses isikutel tavalised.

Ka kroonilised haigused on pensionieas tavalised. Kaebaja terviseandmed kinnitavad, et ta on tromboosiohuga patsient. Arst oleks pidanud keelduma Vaxzevria süstimisest ja pakkuma alternatiivseid vaktsiine. Kui arst oleks enne süstimist pakkunud konsultatsiooni ja võimaliku ohuna tromboosi nimetanud, oleks kaebajal olnud võimalik vaktsineerimisest keelduda.

Võimalik, et tromboosi teket oleks võinud vältida või oleks see tekkinud kunagi hiljem, andes kaebajale veel mitmeid kvaliteetselt elatud aastaid. Praegusel juhul on pandud vastutus kaebajale, kellel puudub selliste otsuste tegemiseks meditsiiniline pädevus.

4.3. Hüvitise regulatsioon on loodud eesmärgiga vältida enamikel juhtudel hüvitise maksmist.

Eestis on seni hüvitatud 6,6% hüvitisetaotlustest, samal ajal kui mujal maailmas ulatub see 3080%-ni. Hüvitise taotlemise eesmärk ei ole kiire rikastumine, vaid ravikulude ning edasise hakkamasaamise ja abivahendite soetamise tugi. Kaebaja loetud teadusartiklike põhjal ei ole kõiki võimalikke tervisekahjusid ja riske maailmas veel põhjalikult uuritud, mistõttu on kaebaja tuleviku mõttes halvemas seisus. Kui silmatrombi tekke ja Vaxzevria vaktsiini vaheline seos viimaks tõestatakse, on kaebaja kaotanud õiguse hüvitise saamisele.

Teadusartiklite põhjal ei saa väita, et silmatrombi esinemine Covid-19 vaktsineerimise järgselt oleks ebatõenäoline. Silmaarstid on soovitanud seda seost rohkem uurida. Uurimuses „Branch Retinal Vein Occlusion after Messenger RNA-Based COVID-19 Vaccine“ 5 tuuakse välja, et silmatrombijuhtumeid on vaktsineerimisjärgselt esinenud ka täiesti tervetel ja noortel inimestel, mis annab alust arvata, et vaktsiin ChAdOx1 (AstraZeneca) võib mingitel juhtudel põhjustada silmatrombi.

4.4. Kaebaja kaotas ühest silmast nägemise, kuid kohale kutsutud kiirabi ei viinud kaebajat haiglasse. Kui kaebajal oleks 3 tunni jooksul tromb lõhustatud, oleks silmanägemine suudetud päästa. Ravimiameti vastusest kaebaja järelepärimisele nähtub, et kiirabi brigaadijuhi hinnangul ei olnud tegemist vaktsiinitüsistusega ja tema hinnangul ei vajanud kaebaja tromboos esmaabi. Seega on probleemi suhtutud algusest peale kergekäeliselt. Kaebaja ei ole saanud kvaliteetset arstiabi ja nüüd keeldutakse ka hüvitise maksmisest. Kaebaja on pandud vastutama selle eest, kui perearst on jätnud dokumendid koostamata.

5 Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: https://karger.com/cop/article/13/1/28/822588/Branch-Retinal-Vein-Occlusion-after-Messenger-RNA#ref1.

3(11) 3-22-2279 5.1. Olukorras, kus vaktsineerimisel ja tervisekahjustusel puudub põhjuslik seos, ei saa vastustaja esitatud taotlust vaktsiinikahju hüvitamiseks rahuldada. Tekkinud tervisekahju ajaline lähedal paiknemine vaktsineerimisega ei tõenda iseenesest tekkinud tervisekahju põhjuslikku seost vaktsineerimisega.

5.2. Ravimiamet on hinnangu andmisel seotud seadusega (RavS § 99 20 lg 5) ja saab anda põhjusliku seose hindamisel vaid ühe järgmistest hinnangutest: 1) põhjuslik seos on kindel; 2) põhjuslik seos on tõenäoline; 3) põhjuslik seos tõenäoliselt puudub. Kaebaja viidatud trombid on tõesti väga harva esinevate kõrvaltoimetena vaktsiiniga seostatavad, ent neist ükski pole kaebajal esinenud. Kaebajal ei ole esinenud vaktsiini ohutusandmete järgi Vaxzevria vaktsiiniga seostatavat trombi. Ajalisel seoses on üks osa põhjusliku seose hindamisel, ent ajalise seose olemasolu tervise halvenemise ja vaktsineerimise osas ei too iseenesest kaasa põhjuslikku seost. Põhjusliku seose hindamiseks on vaja arvesse võtta inimese terviseandmeid pikema perioodi jooksul, vaktsiiniga seostatavaid haiguseid ning tervisekahjusid ja hinnata nende alusel võimalikku seost vaktsineerimisega kogumis. Terviseandmetest võib ilmneda, et põhjuslik seos on oluliselt suurem mõne muu isiku tervise osas tuvastatud asjaoluga, kui seda on vaktsineerimine. Lisaks tuleb vaadata, kas esitatud tervisekahju saab üldse tekkida vaktsineerimisest. Kaebaja puhul ei ole tervisekahjul ja vaktsineerimisel omavahelist põhjuslikku seost tuvastatud. Seega ei kuulu ka kahjuhüvitis välja maksmisele.

5.3. Põhjendatud ei ole hirm, et tulevikus meditsiiniandmete täienemise korral ei ole võimalik hüvitist nõuda. HKMS § 240 lg 1 võimaldab taotleda jõustunud kohtulahendi teistmist, kui ilmnevad uued asjaolud. Üksnes kaebaja oletusliku väite pealt, et selline seos tulevikus leitakse, ei saa kahjuhüvitist välja mõista. Vastustaja ei saa tugineda tõendamata väidetele.

5.4. Kui kaebajale on tekkinud tervisekahju ebaõigest meditsiinilisest teenusest või meditsiinitöötaja vastu võetud otsusest, ei ole see vastustaja lahendada. Sellised nõuded tuleb esitada võlaõigusseaduse (VÕS) § 759 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastu, sest tegemist on tervishoiuteenuse osutamise lepinguga VÕS § 760 mõistes, milles vastustaja ei ole osaline.

Vaktsiinist tulenev kahju erineb ravivea kahju nõudest.

Kaasatud haldusorgan Ravimiamet vaidles kaebusele vastu. Põhjendused:

6.1. Vaktsiinikindlustuse reguleerimisala hõlmab vaktsiine sisaldava immunoloogilise ravimi kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahju hüvitamist (RavS § 1 lg 12), mitte tervishoiuteenuse osutamisest või muudest asjaoludest tingitud kahju hüvitamist.

Tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kahju eest vastutab tervishoiuteenuse osutaja VÕS § 770 alusel. See, kas arst oleks pidanud keelduma Vaxzevria manustamisest ja pakkuma alternatiivseid vaktsiine, ei ole vaktsiinikindlustuse reguleerimisalasse jääv küsimus ja selle kohta ei anna Ravimiamet hinnangut. Kaebaja järelepärimisele kiirabi brigaadijuhi osas vastas Terviseamet, mitte Ravimiamet.

6.2. Ravimiamet saab anda vaktsineerimise ja tervisekahju põhjusliku seose kohta 3 hinnangut: 1) esineb tõenäoline põhjuslik seos; 2) esineb kindel põhjuslik seos; 3) põhjuslik seos tõenäoliselt puudub. Ravimiametil puuduvad muud diskretsiooni võimaldavad variandid.

Seega on asjakohatu kaebaja etteheide, et hüvitise maksmisest ei saa keelduda põhjendusega, et seos tõenäoliselt puudub.

6.3. Ravimiamet ei diagnoosi ega tunnista tervisekahjustusi, seda teevad tervishoiutöötajad, kes dokumenteerivad andmed tervisekahjustuste kohta TIS-is. Ravimiamet annab üksnes hinnangu põhjusliku seose osas vaktsineerimise ja juba varem tuvastatud ning TIS-is dokumenteeritud tervisekahjustuste vahel. Põhjusliku seose hindamisel tugineb Ravimiamet faktilistele asjaoludele ja dokumenteeritud terviseandmetele.

4(11) 3-22-2279 6.4. Vaktsiinikindlustus, vastutus vaktsiinikahjude tekkimise korral ja kahju hüvitamise menetluse kord on reguleeritud RavS-is. Samuti on kindlustustingimusi kirjeldatud seletuskirjas, mis on avalikult kättesaadav. Vaktsiini ja tervisekahju põhjusliku seose hindamisel lähtub Ravimiamet konkreetsest tekkinud tervisekahjust ja patsiendi varasematest dokumenteeritud terviseandmetest. Oluline on, kas konkreetne tervisekahjustus on seostatav manustatava vaktsiiniga. Asjaolusid, mida tuleb vaktsineerimise ja tervisekahju vahelise seose hindamisel arvesse võtta, on palju erinevaid, sh on oluline nii varasem statistika kui ka iga konkreetne juhtum. Ravimiameti ülesanne on hindamisel kaaluda, kas terviserikke võis tõenäolisemalt põhjustada vaktsiin või kaasuvad riskifaktorid või haigused. Oluline on patogeneetilise mehhanismi tõestatud olemasolu või teoreetiline võimalikkus. Hindamisel tuleb mh arvestada tekkinud terviserikke esinemissagedust üldpopulatsioonis, kui palju on teatatud sellest terviserikkest vaktsiiniga seoses, kas olemasolevatele andmetele tuginedes on võimalik pidada tervisekahju tekkimise põhjuseks vaktsiini ja muud asjaolud. Erinevaid Covid-vaktsiine on praeguseks maailmas tehtud miljardeid annuseid. Vaktsiinide turustamise järgselt on kogutud väga palju andmeid ja seetõttu on vaktsiinide ohutusprofiil hästi teada ning tõendatud. Enamasti tekivad vaktsineeritutel suurema esinemissagedusega esinevad ja kerged kõrvaltoimed. Vaktsiinikahju hüvitamise taotluse hindamisel rakendab Ravimiamet nii meditsiiniteadmisi (sh haiguste etioloogia, patofüsioloogiline mehhanism, kaasuvate haiguste osalus) kui ka ravimiohutuse järelevalve printsiipe. Üheks oluliseks tingimuseks, kuid mitte ainsaks, tõenäolise põhjusliku seose hindamisel on ajaline seos vaktsineerimise ja tervisekahju tekkimise vahel. Üldjuhul peetakse ajalist seost vaktsineerimise ja tervisekahju vahel võimalikuks, kui tervisekahju on tekkinud 1 kuu jooksul pärast vaktsineerimist. Tõenäolise põhjusliku seose hindamisel on oluline välja selgitada, kas tervisekahju on tekkinud seoses vaktsineerimisega või võib olla tegemist juhuslikult samal perioodil haigestumisega.

Ravimiameti ülesandeks on välistada muud ajalised kokkulangevad põhjused. Kui patsiendil tekib tervisekahju vaktsineerimise järgselt, siis kaalub Ravimiamet poolt- ja vastuargumente: kas esineb ajaline seos, kas esinevad või puuduvad alternatiivsed põhjused, sh riskifaktorid, kas Euroopa kõrvaltoimete andmebaasis esineb võimalik uus statistiline ohusignaal (st sellest tervisekahjust on teatatud sellele vaktsiinile sagedamini kui varem/rohkem võrreldes teiste ravimitega, mis tingiks andmete analüüsi), mis on haiguse esinemissagedus populatsioonis, kas andmebaasis olevate teatiste põhjal on eeldatav teatamise sagedus väiksem või suurem kui eeldaks, kas meditsiinikirjanduses on uuringuid või hästi dokumenteeritud juhukirjeldusi sama tervisekahju tekkest sama vaktsiini järgselt. Kui eelnimetatud asjaolud puuduvad või on väiksema kaaluga kui vaktsineerimisest tingitud võimalik kõrvaltoime, siis võib vaktsiini pidada tõenäoliseks põhjuseks tervisekahju tekkes. Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos tõenäoliselt puudub kui alternatiivsed põhjused kaaluvad üles potentsiaalselt vaktsineerimisest põhjustatud kõrvaltoime.

6.5. Kaebajal tekkinud tervisekahjustus ei ole vaktsiini ohutusandmete järgi seostatav Vaxzevria vaktsiiniga. Kaebaja immuniseeriti 12.03.2021 Vaxzevria 1. annusega. 21 päeva pärast immuniseerimist, 02.04.2021, tehti kiirabi väljakutse kaebajale seoses järsu silmanägemise langusega vasakust silmast. Kaebaja pöördus 05.04.2021 silmaarstile, kus vasaku silmapõhja uuringul tuvastati „kirsikivi“ fenomen, mis on iseloomulik võrkkesta tsentraalarteri sulgusele. Kaebaja tütar esitas 07.04.2021 kaebaja nimel Ravimiametile kõrvaltoime teatise. Pärast teatise esitamist küsis Ravimiamet täiendavat infot, mille käigus selgitas: „silma reetina arteri sulgust võivad üldiselt anda, kas trombembol mujalt (näiteks aterosklerootilise kahjustuse koldest, südamest südamelihase põletiku korral või rasvembol) või siis silma reetina enda tromboos, mis võib tekkida näiteks temporaalarteriidi korral“.

Vaxzevria ohutusprofiil müügiloa saamisel põhines kliinilistel uuringutel, kus vaktsiini sai üle 23 700 isiku. 26.06.2022 seisuga on Vaxzevria vaktsiini Euroopa Majanduspiirkonnas tehtud üle 69 miljoni annuse. Turustamise ajal on lisandunud ohutusandmete analüüsi tulemusel 5(11) 3-22-2279 põhjuslik seos vaktsiiniga loetud võimalikuks järgmiste väga harva esinevate kõrvaltoimete vahel: trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom, trombotsütopeenia, ajuveresoonkonna veenitromboos, anafülaksia, kapillaaride lekke sündroom ja Guillain-Barre sündroom.

Vaxzevria vaktsiiniga seostatakse väga spetsiifilisi haigusi, mille patofüsioloogiline mehhanism on erinev kaebajal tekkinud tervisekahjust. Kaebajal ei tekkinud ajuveresoonkonna veenide ja venoossete siinuste tromboosi ega trombotsütopeeniaga tromboosisündroomi, mis on seostatavad Vaxzevria vaktsiiniga.

6.6. Ebaõige on kaebaja väide, et Vaxzevria vaktsiini kasutamisest on loobutud mitmes riigis.

Vaktsiini kasutamisest ei ole loobutud üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Komisjoni poolt välja antud müügiluba kehtib kõigis Euroopa Liidu riikides. Eristada tuleb loobumist ja soovitusi. Käesoleval ajal on Covid-19 vaktsiinide valik suurem ja eelistatakse mRNA vaktsiine. Soovituste kehtestamisel on arvesse võetud Covid-19 epidemioloogilist olukorda ja Vaxzevria soovituslik kasutamine on piiritletud kindlate vanusegruppidega. Vaxzevria vaktsiin on näidustatud alates 18. eluaastast. Seda ei soovitata noorematele kui 50-aastased väga harva tekkida võiva trombotsütopeeniaga venoosse või arteriaalse tromboosisündroomi tõttu, mille risk on noorematel inimestel (st alla 50-aastastel on suurem risk trombotsütopeeniaga tromboosisündroomi tekkeks). Samuti seostatakse Vaxzevria vaktsiini ajuveresoonkonna veenide ja venoossete siinuste tromboosiga (ka peamiselt alla 50-aastastel).

Kaebaja kumbagi riskirühma ei kuulu ja tal ei tekkinud trombotsütopeeniaga tromboosisündroomi ega aju veenide või venoossete siinuste tromboosi. Kaebajal tekkis silma võrkkesta tsentraalarteri sulgus, mis on täiesti erinev haigusseisund patofüsioloogilise mehhanismi poolest.

6.7. Kaebaja diagnoosidena on 29.03.2021 epikriisis välja toodud muu täpsustatud hüpotüreoos (E03.8), südamekahjustusega hüpertooniatõbi ilma (kongestiivse) südamepuudulikkuseta (I11.9), muude liigeste esmane artroos (M19.0), muud neurootilised häired (F48). Aastaid kestnud kõrgvererõhutõve tõttu kasutab kaebaja enalapriili hüdroklorotiasiidiga. Endokrinoloogi vastuvõtul 2018. a aprillis on kaebajale tungivalt soovitatud pidevalt kasutada statiinravi, kuna kolesteroolinäidud on pikemat aega normist kõrgemad (kolesterool 7,9 mmol/l (...-5), LDL kolesterool 5,6 mmol/l (...-3)). Samast epikriisist nähtud, et statiinide ravi on kaebajale soovitatud juba 2009. a-l. Kaebaja keeldus algselt ravist, kuid alustas 2018. a-l statiiniga (rosuvastatiiniga). Siiski on aastatel 2019-2021 ainuke statiin (rosuvastatiin) välja kirjutatud 10.01.2019, kuid retsept on jäänud realiseerimata, mis tähendab, et kaebaja katkestas soovitatud ravi, mistõttu ateroskleroosi süvenemine ja veresoonte kahjustused on loomulik haiguse kulg. 28.10.2018 on kiirabikaardil dokumenteeritud, et patsient tunneb end hästi, kui vererõhuväärtused on 160/90 mmHg.

Samuti nähtub kiirabikaardilt, et kaebajale oli rosuvastatiin määratud kuu aega tagasi, kolesterooli kõrgemad väärtused esinevad juba ammu, kuid varasemalt oli kaebaja ravist keeldunud. Endokrinoloogi 2018. a epikriisist nähtub, et kaebajal esineb glükoositaluvuse testis hälbeline glükoositaluvus. Lisaks 2021. a peaaju MRT-s kirjeldatud võimaliku mikroangiopaatilise geneesiga (väikeste veresoonte kahjustusest tingitud) ebaspetsiifilised kolded ajus, mis on pikalt kestnud veresooni kahjustavate krooniliste haiguste võimalik tagajärg. Kaebajal aastaid ravimata hüperlipideemia on riskifaktoriks paljudele haigustele, sh venoossele ja arteriaalsele tromboosile. Samuti on need iseseisvad riskifaktorid silma võrkkesta tsentraalarteri tromboosi tekkeks, sõltumata Covid-19 vaktsiini tüübist. Kaebaja suurt tromboosiriski oleks olnud võimalik vähendada parema ravisoostumusega. Venoosse või arteriaalse tromboosi riskifaktorid ei tõsta trombotsütopeeniaga tromboosisündroomi riski, seega nende esinemine ei ole vastunäidustus Vaxzevria vaktsiini manustamisele. 26.04.2021 epikriisi andmetel on kaebaja seoses kaebustega peavalule ja pearinglusele suunatud neuroloogile. Epikriisi andmete järgi ei esine tal trombotsütopeeniat (09.04.2021 6(11) 3-22-2279 trombotsüüdid 269 E9/L (norm 157-372)). Vaxzevria vaktsiiniga seostatakse trombotsütopeeniaga tromboosisündroomi, mis tähendab, et vaktsiiniga saab seostada teatud tüüpi trombe juhul, kui kaasneb ka trombotsütopeenia. Kaebajal trombotsüotpeeniat ehk trombotsüütide vähesust ei esinenud, trombotsüüdid olid normis. Kolesterool vereanalüüsides jätkuvalt normist kõrgem 6,5 mmol/l (...-5), LDL koleterool 5 mmol/l (...-3).

6.8. Ainuüksi asjaolu, et elukvaliteedilangus tekkis vaktsineerimisjärgselt, ei tõesta, et see oli vaktsiinist tingitud. Silma võrkkesta tsentraalarteri sulgus on harva esinev haigus, esinemissagedus 1-10 inimest 100 000 inimese kohta, keskmine vanus 60-65 aastat, meestel sagedamini kui naistel. Võrkkesta tsentraalarteri sulgusega patsientidel esineb sageli varasemalt diagnoosimata vaskulaarsed riskifaktorid (hüperlipideemia, hüpertensioon), lisariskifaktoriteks on ka suitsetamine ja diabeet. Kaebaja tervislik seisund oli raske vaktsineerimise eelselt. Ajaline kokkulangevus (21 päeva) on üksnes üks võimalik viide seosele, kuid arvesse tuleb võtta kõiki teadaolevaid andmeid kaebaja varasema tervisliku seisundi kohta, vaktsiini teadaolevat ohutusprofiili, tervisekahju tekkimise patofüsioloogilist mehhanismi ja haiguste etioloogiat, millest antud juhul ükski võimalikku seost vaktsiini ja tekkinud tervisekahju vahel ei toeta. Võttes arvesse kaebaja tõsiseid riskifaktoreid, esineb suur tõenäosus, et need on antud juhul tekkinud tervisekahjustuse põhjused. Vaxzevria täna teadaolev ohutusprofiil seevastu seost silma võrkkesta tsentraalarteri tromboosiga ei toeta.

Isegi kui ajaline seos esineb, tuleb põhjuslikku seost hinnates kaaluda alternatiivseid põhjusi tervisehäire tekkimisel ning antud juhtumi puhul on alternatiivsed põhjused (võrkkesta tsentraalarteri sulguse teadaolevad riskifaktorid – hüpertensioon ja hüperlipideemia) suurema kaaluga kui vaktsineerimine (Vaxzevria puhul ei kirjeldata tsentraalarteri sulgust kõrvaltoimena). Hetkel teadaolevate andmete põhjal tromboosi riski vähendamiseks efektiivseimaks vahendiks oleks olnud krooniliste haiguste ravimine (hüpertensiooni ja hüperlipideemia kontroll, vajadusel farmakoloogiliste preparaatidega).

KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohus nõustub vastustaja ja Ravimiametiga selles, et kaebaja on ajanud segamini, mida ta kahju tekitavaks peab ja mille eest kahju hüvitamist nõuab. Vastustaja esitatud tõenditest 6 nähtub, et kaebaja esitas vastustajale vaktsiinikahju hüvitise taotluse. Vaktsiinikahju hüvitist makstakse RavS-i alusel. RavS § 1 lg 1 2 järgi reguleerib seadus mh inimtervishoius kasutatavaid vaktsiine sisaldava immunoloogilise ravimi (vaktsiin) kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahju või surma korral isikule varalise ja mittevaralise kahju (vaktsiinikahju) hüvitamist, sh vaktsiinikahjude sundkindlustust (vaktsiinikindlustus), vastutust vaktsiinikahjude tekkimise korral ja kahju hüvitamise menetluse korda. RavS § 9914 lg 1 järgi on vaktsiinikindlustus sundkindlustus, mille eesmärk on 5 1. peatükis sätestatud tingimustel ja korras tagada vaktsineerimise tagajärjel tekkinud vaktsiinikahju hüvitamine õigustatud isikule, kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel patsient sureb või patsiendil on tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud. Neist sätetest tulenevalt katab vaktsiinikindlustus vaktsiini kasutamise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist, mitte tervishoiutöötaja poolt ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist. Tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded sätestab tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) (vt § 1 lg 1) ja selles seaduses sätestatu üle teostab järelevalvet Terviseamet (TTKS § 60 lg 1), mitte vastustaja ega Ravimiamet. Kui kaebaja ei ole rahul tervishoiutöötaja osutatud tervishoiuteenusega (perearst, kiirabitöötaja), on tal võimalik pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole (TTKS § 502) või hagiga maakohtusse. Tervishoiuteenuse osutamise 6 Vastustaja 22.12.2022 esitatud lisa 1.

7(11) 3-22-2279 leping on tsiviilõiguslik leping (VÕS § 758 lg 1) ja kui tervishoiuteenuse osutaja on lepingust või seadusest tulenevaid kohustusi või nõudeid rikkunud, vastutab ta selle eest (VÕS § 770) ja peab hüvitama põhjustatud kahju. Seetõttu jätab kohus asja lahendamisel tähelepanuta kaebaja etteheited kiirabitöötajale ja perearstile/vaktsineerimist teostanud arstile, sest nende poolt osutatud teenuse kvaliteet ei ole praeguse vaidluse esemeks.

8.RavS § 9914 lg 1 sätestab vaktsiinikindlustuse üldpõhimõtte ja RavS § 9916 kindlustusjuhtumi. Viimati nimetatud sätte kohaselt on vastustaja kohustatud 5 1. peatükis sätestatud ulatuses hüvitama õigustatud isikule varalise ja mittevaralise kahju, kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud, või patsient sureb ning kui: 1) vaktsineerimise ja patsiendile tervisekahjustuse tekkimise või patsiendi surma vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos või 2) vaktsineerimise ja patsiendile tervisekahjustuse tekkimise või patsiendi surma vahel on põhjuslik seos ning turustaja vastutab õigustatud isikule tekkinud kahju eest VÕS-i alusel.

9.Vastustaja keeldus 02.06.2022 otsusega kaebaja taotluse rahuldamisest põhjusel, et TISist ei selgu, et kaebajal oleks tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestaks vähemalt 4 kuud ja oleks arsti poolt dokumenteeritud. Kaebaja taotlusest nähtuvalt kurtis ta vaktsineerimise järgset uimasust ja väsimust ning nägemise kaotust ühest silmast. Kohus järeldab taotluse kirjeldusest, et kaebaja peab talle tekkinud kahjuks just silmanägemise kaotust. Tõele ei vasta vastustaja väide, et TIS-i andmed ei kajasta silmanägemisega seotud probleemi. Seda on käsitletud nii kiirabi 02.04.2021 epikriisis7 kui ka oftalmoloogi 05.04.2021 epikriisis8. Kohtul puudub teadmine selle kohta, kas otsuse tegemise ajal olid need epikriisid vastustajale nähtavad. Kui need ei olnud nähtavad, tulnuks vastustajal küsida kaebajalt tõendeid tervisekahju tekkimise kohta (RavS § 9920 lg 2 p 1), mitte jätta taotlust kohe rahuldamata. Ka RavS-i alusel toimuvas menetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid ja HMS § 6 näeb haldusorganile ette uurimispõhimõtte. Seega tuli vastustajal enne otsuse langetamist kaebaja võimaliku tervisekahjustusega seotud asjaolusid uurida, vajadusel pöörduda kaebaja või tema raviarstide poole tervislikku seisundit kajastavate dokumentide saamiseks. Selle tegemata jätmine tõi kaasa õigusvastase otsuse, sest tegelikult oli kaebaja silmaprobleemi kajastavad dokumendid olemas ja nendega saanuks kaebaja taotluse sisulisel lahendamisel arvestada. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 02.06.2022 otsus on õigusvastane.

10.Kaebaja esitas vastustaja 02.06.2022 otsuse peale vaide ja vastustaja jättis kaebaja vaide 28.09.2022 vaideotsusega rahuldamata. Vaie jäeti rahuldamata põhjusel, et põhjuslik seos kaebajal tekkinud tervisekahjustuse ja vaktsineerimise vahel tõenäoliselt puudub. Tegemist oli täiesti uue alusega, sest sellele ei olnud 02.06.2022 otsuses tuginetud. Vaidemenetluse ülesanne on kontrollida vaide korras vaidlustatud haldusakti õiguspärasust. Vaidemenetluses saab parandada ka väikeseid vigu, mis menetluses või haldusaktis esinevad, kuid vaideotsuse ülesandeks ei ole asendada vaidlustatud õigusvastast haldusakti. Kui vaideorgan leiab, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, siis tuleb see tunnistada kehtetuks ja haldusorganil tuleb teha uus haldusakt. Kohus ei saa nõustuda vastustaja poolt vaideotsuses välja toodud seisukohaga, et puudus alus 02.06.2022 otsust kehtetuks tunnistada. Selline alus oli olemas – haldusakt oli õigusvastane, sest see tugines ebaõigele alusele. Praegusel juhul ei ole vastustaja julgenud haldusaktis esinevat viga tunnistada, vaid on viinud vaidemenetluses läbi uue sisulise haldusmenetluse, kus tegi toimingud, mis tulnuks teha juba haldusmenetluses (küsida Ravimiameti hinnangut), ja esitas vaideotsuses sisulised põhjendused, mis tulnuks esitada haldusaktis. Seega on vastustaja koostanud vaidemenetluses uue sisulise haldusakti, mitte ei 7 8 Ravimiameti 25.11.2022 esitatud lisa 1.

Ravimiameti 25.11.2022 esitatud lisa 2.

8(11) 3-22-2279 ole kontrollinud vaide korras vaidlustatud haldusakti. Sel põhjusel ei saa ka vaideotsust pidada õiguspäraseks.

11.Eeltoodule vaatamata jätab kohus menetlusökonoomiale tuginedes need otsused tühistamata, sest vastustajal tuleks kaebaja taotlust uuesti läbi vaadates jätta see rahuldamata.

Kohus nõustub menetluse lõpptulemusega, seega ei oleks kaebaja taotluse osas uue menetluse läbiviimine vajalik ning see koormaks põhjendamatult kõiki osapooli.

12.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebajal on püsiv tervisekahjustus – ta on kaotanud vasakust silmast täielikult silmanägemise. Diagnoositi vasaku silma võrkkesta tsentraalarteri sulgus.

Tervisekahjustus tekkis pärast vaktsineerimist – vaktsineerimine toimus 12.03.2021, silmakahjustus tekkis 02.04.2021. Pooled vaidlevad selle üle, kas silmakahjustus tekkis vaktsineerimise tõttu ehk kas vaktsineerimise ja silmakahjustuse vahel on põhjuslik seos.

13.Sisuliselt jõudis vastustaja vaidemenetluses järeldusele, et kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest kaebajal tekkinud tervisekahjustuse ja vaktsineerimise vahel puudub tõenäoline põhjuslik seos. RavS § 9916 p-st 1 nähtuvalt on kindlustusjuhtumi eelduseks see, et vaktsineerimise ja patsiendile tervisekahjustuse tekkimise vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos. Kui selline põhjuslik seos puudub või see ei ole tõenäoline, siis ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga RavS § 9916 tähenduses ja vastustajal on õigus keelduda vaktsiinikahju hüvitamisest (RavS § 9922 p 1).

14.Erinevalt kaebajast leiab kohus, et kindlustusjuhtumi tuvastamiseks tuleb RavS § 9916 p 1 järgi tuvastada vähemalt tõenäoline põhjuslik seos. Vaktsiinikahju hüvitamiseks ei ole vaja kindlalt tõendada põhjusliku seose olemasolu. Samamoodi ei pea vaktsiinikahju hüvitamata jätmiseks kindlalt tõendama põhjusliku seose puudumist. Ravimiameti annab RavS § 99 20 lg 5 järgi hinnangu tõenäolise põhjusliku seose, kindla põhjusliku seose või põhjusliku seose tõenäolise puudumise kohta. RavS-i sätted ei kohusta Ravimiametit tõendama põhjusliku seose puudumist, seetõttu ei tugine kaebaja sellekohane etteheide seadusele. Tegemist on VÕS-is ettenähtud kahju hüvitamise regulatsioonist leebema regulatsiooniga. Kahju kannatanul puudub kohustus tõendada põhjusliku seose olemasolu, mis tal VÕS § 127 lg 4 järgi tavaliselt hüvitamistaotluse esitamisel on. Tegemist on ka vastustaja ja Ravimiameti suhtes leebema regulatsiooniga, sest ka neil puudub kohustus tõendada põhjusliku seose puudumist. Kindla põhjusliku seose või selle puudumise tõendamise kohustus oleks ilmselt väga keeruline kui mitte võimatu, arvestades Covid-vaktsiinide mitte väga pikaaegset kasutamist ja sellel tuginevat piiratud teadmist. Lisaks leidis kaebaja ekslikult, et kahju tuleks hüvitada ka juhul, kui tõenäosus jääb alla 50%. Selliselt juhul ei saa väita, et tegemist oleks tõenäolise põhjusliku seosega, järelikult puudub alus sellises olukorras hüvitist määrata.

15.Kohus nõustub vastustaja ja Ravimiameti seisukohaga, et ainuüksi ajalisest järgnevusest ei saa põhjuslikku seost vaktsineerimise ja tervisekahju vahel tuvastada. Lisaks ajalisele järgnevusele omab tähtsust see, milline oli kaebaja enda tervislik seisund ja kas tervisekahjustus võis olla põhjustatud kaebaja enda tervislikust seisundist või vaktsineerimisest, milliseid terviseprobleeme on selle konkreetse vaktsiiniga teadaolevalt seostatud või millest on selle vaktsiiniga vaktsineerimise järgselt teada antud.

16.Ravimiamet on arvestanud kaebaja varasemaid ja hilisemaid terviseandmeid ning neid analüüsides jõudnud kohtu hinnangul põhjendatud järeldusele, et kaebajal tekkinud silmakahjustust ei ole alust siduda eelnevalt toimunud vaktsineerimisega, vaid kaebaja enda tervisliku seisundiga. Ida-Tallinna Keskhaigla avaldatud teabelehe 9 kohaselt on võrkkesta arteri sulguse riskifaktoriteks vere suur kolesteroolisisaldus, südamehaigused, kõrge vererõhk, 9 Kohtu poolt veebilehelt https://www.itk.ee/patsiendile/patsiendi-infomaterjalid/haigused/silma-veresoontesulgused asjale juurde võetud dokument „Silma veresoonte sulgused“.

9(11) 3-22-2279 suhkruhaigus ja verehaigused. Põhjuseks on kolesterooli tromb, põletik, embolid kaela veresoontest või südamest. Ravimiameti antud hinnangust10 nähtub, et kaebajal on juba varem diagnoositud südamekahjustusega hüpertooniatõbi alates 2010. a-st, hüperkolesteroleemia ja hüpotüreoos. Hüpertooniatõbi11 ehk kõrgvererõhutõbi tähendab kõrgenenud vererõhku ja on oluliseks riskifaktoriks paljudele haigustele – aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Hüpertooniatõve mittespetsiifilisteks ilminguteks võivad olla peavalu, pearinglus ja väsimus. Hüpertoonia tüsistusteks on mh silmapõhjade muutused ja nägemise halvenemine, aju verevarustuse puudulikkus. Hüperkolesteroleemia 12 tähendab lipiidide (rasvade koostisosad) normi ületavat taset veres. Häired lipiidide tasakaalus võivad viia mitmete haiguste tekkele, nt südame-veresoonkonnahaigused. Lipiidide ainevahetuse häireid võivad põhjustada mh kilpnäärme alatalitlus ja suhkurtõbi, ülekaal ja toitumistavad.

Hüpotüreoos13 on seisund, mille puhul kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone. Avaldub tüüpiliselt nõrkuse, väsimuse ja depressioonina.

Eeltoodust nähtub, et kaebajal esinesid juba enne vaktsineerimist haigused, mis võivad tuua endaga kaasa verevarustuse häireid, sh häireid silmanägemises. Arvestades kaebaja tervislikku seisundit ja määratud ravi mittejärgimist, oleks mõni tervisehäire varem või hiljem avaldunud.

See, et silmakahjustus avaldus varsti pärast vaktsineerimist, on suure tõenäosusega juhuslik ajaline kokkusattumus, mitte vaktsineerimisest tingitud tagajärg.

17.Samuti on Ravimiamet analüüsinud kaebajale süstitud vaktsiini Vaxzevria teadaolevaid kõrvaltoimeid ja toonud välja, et kaebajal tekkinud tervisekahjustus ei ole teadaolevalt sellise vaktsiini kõrvaltoimeks. Ravimiamet on seejuures tuginenud Euroopa Liidus kasutusel olevas ravimite kõrvaltoimete andmebaasis olevatele andmetele ja teaduslikele andmetele. Tegemist on ekspertarvamusega, mille ümberlükkamiseks tuleks esitada sama kaalukad tõendid.

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi ekspertarvamust, mis Ravimiameti seisukohti kõigutaks. Ka kohtul puudub alus või põhjus Ravimiameti seisukohas kahelda. Kaebaja viidatud teadusartikkel14 kajastab võrkkesta veeni oklusioon, mitte võrkkesta arteri oklusiooni ehk sulgust, mis kaebajal diagnoositi. Tegemist on erineva tervisehäirega, millel on erinevad põhjused ja tagajärjed15.

18.Euroopa Ravimiameti veebilehelt16 kättesaadava Vaxzevria ravimi omaduste kokkuvõtte kohaselt on vaktsiin näidustatud 18-aastaste ja vanemate isikute aktiivseks immuniseerimiseks, et ennetada SARS-CoV-2 viirusest põhjustatud Covid-19. Eakatele ei nähta ette erandeid teistega võrreldes (lk 2-3). Vastunäidustus on isikutele, kellel on esinenud trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom või kapillaaride lekke sündroomi episoode (lk 3).

Kaebajal ei ole neid haigusi diagnoositud. Kõrvatoimeid võib tekkida hüübimishäiretega inimestel, kelle võib tekkida tromboos, eriti veenide tromboos (lk 4). Kaebajal ei ole hüübimishäireid (trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom, ajuveresoonkonna veenide ja venoossete siinuste tromboos, venoosne trombemboolia, trombotsütopeenia) diagnoositud.

Vaxzevria vaktsiini infolehe17 järgi võivad vaktsiini saanud inimestel tekkida mõningatel juhtudel samaaegselt tromboos või trombotsütopeenia (lk 6), kuid kaebajal ei ole kumbagi haigust terviseandmete järgi diagnoositud. Seega ei saa ka infolehe kaudu tõsikindlalt 10 Ravimiameti 25.11.2022 esitatud lisa 10.

Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Hüpertooniatõbi“.

12 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Hüperkolesteroleemia“.

13 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Hüpotüreoos“.

14 https://karger.com/cop/article/13/1/28/822588/Branch-Retinal-Vein-Occlusion-after-Messenger-RNA#ref1.

15 Vt eespool viidatud Ida-Tallinna Keskhaigla teabelehte.

16 https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/vaxzevria-previously-covid-19-vaccineastrazeneca-epar-product-information_et.pdf. Kohtu poolt juurde võetud dokument „Vaxzevria“.

17 Ravimiameti 25.11.2022 esitatud lisa 5.

11 10(11) 3-22-2279 järeldada, nagu oleks kaebajal tekkinud tervisehäire põhjuseks vaktsineerimine Vaxzevria vaktsiiniga.

19.Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus Ravimiameti ja vastustaja hinnanguga, et kaebajal tekkinud silmaprobleemi ei saa tõenäoliselt pidada vaktsineerimisega põhjuslikus seoses olevaks. Seetõttu puudus vastustajal seaduslik alus kaebaja taotlust rahuldada ja hüvitist maksta. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmine oli lõppkokkuvõttes õiguspärane.

20.Kaebaja leiab, et tema õigused jäävad kaitseta juhuks, kui tulevikus siiski tuvastatakse põhjusliku seose olemasolu vaktsineerimise ja kaebajal tekkinud silmaprobleemi vahel. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kui selline põhjuslik seos tulevikus tuvastatakse ja selle kohta esinevad tõsiselt võetavad usaldusväärsed tõendid, on kaebajal õigus taotleda vastustajalt haldusmenetluse uuendamist (HMS § 44 lg 1 p 2) või pöörduda kahju hüvitamise nõudega otse tootja vastu. Tootja vastu on kaebajal õigus pöörduda oma nõudega ka praegu.

21.Neil põhjustel puudub alus kaebust rahuldada, vaidlusaluseid otsuseid tühistada ja kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

22.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 11(11)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.