Obsah (8)

§ 405§ 442§ 440§ 162§ 4842§ 175§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Palmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 01.08.2025 Tallinna kohtumaja kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

§ 405lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Kui pool 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa

1. Hageja esitas 27.05.2025 kohtule hagiavalduse, milles taotles kostjalt põhivõlgnevuse 1418,74 eurot, sissenõudmiskulude 50,00 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 913,28 eurot väljamõistmist. Lisaks taotles hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates hagiavalduse kohtule esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas ning menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 385 eurot ja lepingulise esindaja kulude 358 eurot väljamõistmist.
2. Kohus võttis 12.06.2025 määrusega hagi menetlusse ning selgitas pooltele, et vaatab asja kooskõlas

§ 405läbi lihtsustatud korras.

Kohus selgitas pooltele lihtmenetluse korda.

1. Kohus edastas hagiavalduse koos lisadega kostjale. Kostja esitas 12.06.2025 kohtule vastuse, milles ei vaidle nõudele vastu. Kostja selgitas, et ei suuda kohustust täita raske majandusliku olukorra tõttu.
2. Kohtu hinnangul tuleb kostja vastust käsitleda hagi õigeksvõtuna

§ 440lg.1 mõttes.

Õigeksvõtt on kostja ühepoolne kohtule suunatud avaldus, millega ta tunnustab täielikult või osaliselt nõuet, mida hageja soovib menetluses maksma panna. Võimalus hagi õigeks võtta tuleneb menetlusõiguste dispositiivsuse põhimõttest, mis väljendub selles, et kostjal kui hagimenetluse poolel on igal ajal võimalik tema suhtes toimuv kohtumenetlus lõpetada. Kostja ei pea õigeksvõttu avaldama sõnaselgelt, vaid piisab sellest, kui tema käitumisest on üheselt väljaloetav, et ta peab hageja esitatud nõuet põhjendatuks ning on valmis seda täitma. Kohtu hinnangul selline asjaolu kostja vastusest nähtus. Tulenevalt

§ 440

lg.1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega puudub kohtul hagi õigeksvõtu puhul kaalutlusõigus, kohus on hagimenetluses üldjuhul õigeksvõtuga seotud ja peab hagi rahuldama sõltumata sellest, kas kohtu arvates on hageja nõue põhjendatud. Kohus peab veenduma, et kohaldamisele kuuluv õigus tunneb hagi rahuldamisega kaasnevat õiguslikku tagajärge, see ei ole vastuolus avaliku korra või oluliste õiguspõhimõtetega, kriminaalkorras karistatav ega muul viisil keelatud. Sellest tulenevalt piirdub kohtu kontroll õigeksvõtmise eelduste (eelkõige käsutusõiguse) olemasoluga ja kui need on täidetud, peab hagi õigeksvõtu alusel rahuldama ilma haginõude õiguslikku põhjendatust hindamata.

1. Kohus on seisukohal, et hagi õigeksvõtt tuleb vastu võtta. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg.1 ja 3, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.1 ja 6 alusel ega ole vastuolus avaliku korra või oluliste õiguspõhimõtetega, kriminaalkorras karistatav ega muul viisil keelatud. VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 76 lg.3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 82 lg.1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kooskõlas VÕS § 101 lg.1 p.1 ja 6 võib võlausaldaja juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kostja on xxx AS-ga sõlminud kliendilepingu viimase poolt osutatavate teenuste kasutamiseks. xxx AS on osutanud kostjale teenuseid, kuid Lk 2 / 3 2-25-106062 kostja on jätnud nende eest tähtaegselt tasumata 1418,74 eurot. Pooled on lepingus kokku leppinud tähtaegse mittetasumise puhuks viivise kolmekordses seaduses sätestatud määras. Hageja põhistab, et tulenevalt VÕS § 113 lg.1 on seaduses sätestatud määra aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 0%, millele lisandub 8% aastas. Seega kolmekordne viivisemäär on 0% + 8% x 3 = 24% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 913,28 eurot. xxx AS õigusjärglane xxx AS ütles kostjaga lepingu üles ja loovutas nõude hagejale. Hageja on kohtueelselt saatnud kostjale 3 nõudekirja, kuid kostja ei ole võlga tasunud. Kooskõlas VÕS § 113 2 lg.2 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
2. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. 7. Kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summa 505,46 euroga (põhivõlg 1418,74 eurot miinus juba sissenõutavaks muutunud viivis 913,28), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga. 8.

§ 162lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja kulu 358 eurot. Esindajakulu nõue koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasust 20 eurot ja hagiavalduse koostamise tasust 338 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasu on

§ 4842alusel põhjendatud.

Hagiavalduse koostamiseks kulus hagejal 2 töötundi tunnitasumääraga 169 eurot. Kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamiseks kulunud aeg ja tasumäär mõistlik. Seega on see kulu vajalik ja põhjendatud

§ 175lg.1 mõttes.

Kohus rahuldab selles osas hageja nõude. 10. Juhindudes

§ 177

lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 11.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 12. Kohus menetles asja

§ 405lg 1 alusel lihtmenetluses.

Lihtmenetluses tehtud otsusele esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohus annab loa otsuse edasikaebamiseks või esinevad § 637 lg-s 2 1 sätestatud asjaolud. Sellise loa annab kohus

§ 442

lg.10 kohaselt eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Antud juhul kohtu hinnangul sellist asjaolu ei esine, mistõttu kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Palmiste Kohtunik Lk 3 / 3