) § 50 alusel eluruumi siseneda.
50) ja eluruumi valduse läbivaatust (
).
lg 1 sätestab alused, mille esinemisel võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta muu hulgas tema valduses olevasse eluruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi.
lg 1 näeb ette alused, mille esinemisel võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan valdaja nõusolekuta läbi vaadata tema valduses oleva ruumi, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi. Õigus eluruumi valdus läbi vaadata hõlmab ka eluruumi sisenemise õigust. Seega on Tõrva Vallavalitsus esitanud taotluse
Uste avamiseks ja muude sarnaste takistuste kõrvaldamiseks vajalike toimingute tegemine omistatakse meedet rakendavale korrakaitseorganile (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-15, p 12) – tegemist pole iseseisva järelevalvemeetmega. Seepärast ei käsita kohus Tõrva Vallavalitsuse loataotlust Päästeameti kaasamiseks eraldi loataotlusena. 4.
lg 2 esimese lause kohaselt on isiku valduses oleva eluruumi läbivaatus lubatud ainult läbivaadatava eluruumi asukohajärgse halduskohtu eelneval loal. Üksnes juhul, kui vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu ei ole võimalik halduskohtu luba taotleda, võib korrakaitseorgan valduse läbi vaadata ilma halduskohtu loata. Sellisel juhul on korrakaitseorgan kohustatud taotlema loa tagantjärele (
2 3-25-2802 5.
lg-st 2 nähtuvalt saab halduskohus lahendada üksnes korrakaitseorgani taotlust ning tegemist peab olema korrakaitseorganiga, kes viiks valduse läbivaatuse läbi või on seda erandjuhul juba teinud. Muu isik ega asutus, kelle ülesande täitmiseks võib läbivaatuse tegemine küll vajalik olla ja kes soovib seetõttu valduse läbivaatusel osaleda, kuid kes ise pole korrakaitseorgan, ei saa halduskohtule
5.1. Tõrva Vallavalisus on taotluses märkinud, et YYY kinnistul asuva eluruumi läbivaatuse eesmärk on tuvastada isikute kohalolu ning elu- ja terviseseisund, hinnata sotsiaalseid olusid ja abivajadust ning korraldada vältimatu abi (sh vajadusel kaasata kiirabi), samuti koguda vältimatult vajalikku teavet isiku elusoleku ja elukoha kohta Sotsiaalkindlustusameti (SKA) nõuete täitmiseks. Taotluses on nimetatud tegevustega seoses osutatud
lg-le 2, sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-dele 3 ja 5, haldusmenetluse seaduse §-le 6 ja rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-le
Korrakaitseseaduses sätestatud üldnormide alusel saab korrakaitseorganiks olla üksnes Politsei- ja Piirivalveamet (
Haldusmenetluse seadus ei anna ühelegi asutusele riikliku järelevalve teostamiseks pädevust. Rahvastikuregistri seaduses sätestatud kohustuste täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet üksnes Siseministeerium (RRS § 3 lg 2 ja § 102 lg 1). Sotsiaalhoolekande seadus näeb küll ette, et vältimatu sotsiaalabi andmine on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses (SHS § 5 lg-d 1, 2, 4 ja 5), kuid tegemist on tavapärase haldusülesande täitmisega, mitte riikliku järelevalve ülesandega (vt SHS § 157 lg 1 ja
Vallavalitsus saab anda mõnele teisele haldusorganile ametiabi üksnes juhul, kui taotletav haldustegevus on tema pädevuses. Kuna ametiabi andmine ei ole riikliku järelevalve ülesanne, ei ole ametiabi andja korrakaitseorgan. Kohtule ei ole teada, et mõni muu asjakohane õigustloov akt sätestaks kohaliku omavalituse üksusele loataotluses nimetatud eesmärkidega seonduvalt riikliku järelevalve pädevuse. Kuna Tõrva Vallavalitsus ei tegutse loataotluses osutatud tegevuse raames korrakaitseorganina, ei ole tal
HKMS § 264 lg 2 kohaselt peab esitama haldustoiminguks loa saamise taotluse selleks volitatud haldusorgan. Nimetatud sätted ei võimalda kohtul lahendada haldustoiminguks loa saamise taotlust, mida pole esitanud haldusorgan, kelle pädevuses on haldustoimingu sooritamine. 5.3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tõrva Vallavalitsuse taotluse
lg 1 p 2 3 3-25-2802 annab politseile õigusliku aluse siseneda eluruumi, kus selline isik võib viibida, eluruumi valdaja nõusolekuta ning ilma, et selleks oleks vaja kohtu luba. Kui puudub teave, et isik vajab kiirabi korras osutatavat tervishoiuteenust (vt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-d 16 ja 17 ning § 61 lg 2), võib politsei osutuda ainsaks pädevaks korrakaitseorganiks (
Kui politsei leiab, et muu pädev korrakaitseorgan on siiski olemas, tuleb politseil teha pädevale korrakaitseorganile ettepanek riikliku järelevalve meetme rakendamiseks (politsei ja piirivalve seaduse § 77 lg 2) või kohaldada vahetu ohu korral ise edasilükkamatuid meetmeid (
Erinormi puudumise korral on politsei ainus korrakaitseorgan, kes võib kohaldada riikliku järelevalve menetluse käigus vahetut sundi (
Olukorras, kus on alust arvata, et isik ohustab tervisliku seisundi tõttu iseenda või teiste inimeste (sh abistajate) elu, tervist või julgeolekut, tuleb arvestada vahetu sunni kasutamise vajadusega. Muu hulgas võib osutuda vahetu sunni kohaldamine vajalikuks juhul, kui iseend või teiste inimeste elu, tervist või julgeolekut ohustav isik vajab vältimatut psühhiaatrilist abi (vt psühhiaatrilise abi seaduse § 12 lg 1). Seega tuleks Tõrva Vallavalitsusel edastada juhtumit puudutav teave Politsei- ja Piirivalveametile. 7. Kohus asendab kohtumääruse avaldamisel puudutatud isiku nime ja isikukoodi ning tema viibimiskohaga seostatud eluruumi aadressi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.