Obsah (8)

§ 3141§ 477§ 423§ 168§ 172§ 138§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-12239 Tsiviilasi Menetlustoiming Me

§ 3141

lg 2 alusel saatmisega lepinguliste esindajate avalduses teatatud e-posti aadressidele xxx ja xxx. Kohus luges kirja kättetoimetatuks 08.08.

1. Avaldaja kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud.
2. Puudutatud isik palub menetluskulud avaldaja kanda jätta ja esitas 06.08.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on puudutatud isiku menetluskuluks õigusabikulud 330 eurot (s.o 2,75 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot) ilma käibemaksuta. Puudutatud isik kinnistas ühtlasi, et kulud on kantud seoses tsiviilasjaga 2-25-12239 ja puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane. Avalduse läbi vaatamata jätmine ja menetluse lõpetamine
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes

§ 477

lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 7.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et ohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Puudutatud isik esitas 04.08.2025 vastuse, milles teatas, et võtab avalduse õigeks. Lisaks teatas puudutatud isik, et ta on 04.08.2025 tasunud avaldajale võlgnevuse 1185,99 eurot (s.o põhivõlg 1151,17 eurot ja viivised 34,82 eurot vastavalt 14.07.2025 arvele nr 202507-3xxx00071). Puudutatud isik esitas ka maksekorralduse (dtl 180) Tallinn, Sõpruse pst xxx korteriühistule 1185,99 eurot tasumise kohta.
2. Kohus andis 04.08.2025 kirjaga avaldajale võimaluse esitada seisukoht puudutatud isiku vastuse ja menetluse edasise käigu osas hiljemalt 11.08.
3. Avaldaja kohtu määratud tähtajaks oma seisukohta ei esitanud. 2 2-25-12239
4. Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas tsiviilasjas on avaldus 30.07.2025 menetlusse võetud ning kohus ei ole teinud asjas menetlust lõpetavat lõpplahendit, samuti kuivõrd puudutatud isik on avaldaja avalduse resolutsiooni p-des 1-2 esitatud nõuded kogusummas 1185,99 eurot täitnud (dtl 180), tuleb avaldaja poolt esitatud avaldus avalduse resolutsiooni p-des 1-2 esitatud nõuete osas kogusummas 1185,99 eurot jätta läbi vaatamata. Kohus leiab, et käesolevaga esineb alus jätta avalduse osaliseks läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel, sest puudutatud isik on avalduse resolutsiooni p-des 1-2 esitatud nõuded täitnud ning seetõttu on avaldus resolutsiooni p-de 1-2 osas perspektiivitu.

1. Lõpetada tsiviilasja 2-25-12239 menetlus avalduse resolutsiooni p-de 1-2 osas. Edasiulatuva viivisenõude lahendamine
2. Avaldaja esitas avalduse resolutsiooni p-s 3 nõude mõista Xxx OÜ-lt Tallinn, Sõpruse tn xxx korteriühistu kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
4. Puudutatud isik täitis põhinõude 1 151,17 eurot 04.08.
5. Samuti teatas puudutatud isik, et võtab avalduse õigeks.
6. Kohtu hinnangul on avaldaja seadusjärgsete viiviste nõue alates 30.07.2025 kuni kohustuse täitmiseni 04.08.2025 põhinõudelt 1 151,17 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhjendatud. Viivis moodustab 1,92 eurot (6 päeva määraga 10,15% aastas) ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 17.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 18.

§ 172

lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

1. Käesoleval juhul on puudutatud isik kohut teavitanud, et puudutatud isik on pärast avalduse esitamist ja selle menetlusse võtmist avaldaja nõuded (põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude) rahuldanud. Tulevikus sissenõutava viivisenõude on kohus rahuldanud. 3 2-25-12239
2. Eeltoodud põhjustel ja kooskõlas

§ 168

lg-tega 4 ja 5 ning

§ 172

lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuivõrd avaldaja pöördus õigustatult avaldusega kohtu poole.

1. Avaldaja ei ole esitanud kohtu määratud tähtajaks (s.o 11.08.2025) oma menetluskulude nimekirja. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot.
2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. 23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 24. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138

lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb hagejal kostjale hüvitada – tegemist on vältimatu kuluga. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu 50 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. 25. Avaldaja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /digitaalselt allkirjastatud/ Anna Liiv kohtunik 4