KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik T Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-12270 Tsiviilasi R Li hagi L Li ja S Li vastu elatise vähendamisek

§ 17

lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. R L tasub perioodil
2. oktoober 2024 –
3. märts 2025 elatist S Lile 250,22 eurot kuus.
4. R L tasub S Li ülalpidamiseks alates
5. aprillist 2025 kuni S Li täisealiseks saamiseni (xxx) igakuist elatist 264,24 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad, s.o 3-ga), mis muutub iga aasta
6. aprillil (esimest korda
7. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise (

§ 17

lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. R L tasub kokkuleppe punktides 1-6 nimetatud elatise iga kalendrikuu
2. kuupäevaks T K arvelduskontole märkides makse selgitusse "S ja Li elatis“.
3. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-12270 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, sest pooled on kokkuleppel loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on R Li (isa) hagi L Li (L) ja S Li (S) vastu elatise suuruse muutmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohus
5. juuli 2022 otsusega vähendanud isalt lastele makstavat elatise suurust selliselt, et Lile makstav elatis on 194,51 eurot ja Sle 215,83 eurot kuus. Isa hinnangul on kujunenud olukord, kus on põhjendatud taaskord elatist vähendada. Vanemad on kokku leppinud uues suhtluskorras ning seetõttu viibivad lapsed isaga rohkem kui eelnevalt. Kohus on võtnud menetlusse ka Li ja S vastuhagi isa vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei rahulda alla miinimumsumma elatis enam laste igapäevaseid vajadusi ning muutnud on
6. juuli 2022 kohtulahendi aluseks olevad elulised asjaolud. Hagis palutakse suurendada väljamõistetud elatist ja mõista isalt välja elatis perekonnaseaduse §-s 101 sätestatud määras. Samuti menetleb kohus Li ja S hagi T K (ema) vastu elatisvõlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi kohaselt elasid L ja S perioodil märts 2023 – mai 2023 oma isa juures. Seega täitis isa laste suhtes sel ajavahemikul ülalpidamiskohustust. Laste ema aga ei täitnud vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ega pole tasunud elatist. Hagis palutakse emalt välja mõista tagasiulatuvalt tasumata jäänud elatis perioodi märts 2023 – mai 2023 eest summas 1231,02 eurot.
7. septembril 2025 saabus kohtule isa, Li, S ja ema vahel sõlmitud kompromissileping järgneva sisuga: 2 Pooled sõlmisid käesoleva kompromissilepingu alljärgnevas:
8. R L tasub perioodil 01.01.2024 – 31.03.2024 elatist L Lile 118,84 eurot kuus.
9. R L tasub perioodil 01.04.2024 – 31.12.2024 elatist L Lile 133,44 eurot kuus.
10. R L tasub perioodil 01.01.2025 – 31.03.2025 elatist L Lile 250,22 eurot kuus.
11. R L tasub alates 1.04.2025 L Lile kuni L Li täisealiseks saamiseni (xxx. a), igakuise elatismaksena summas 264 eurot 24 senti (282,31 eurot (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), - 37,5 eurot pool lasterikka pere toetusest jagatuna laste arvule, mis muutub iga aasta
12. aprillil (esimest korda
13. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. R L tasub perioodil 16.10.2024 - 31.03.2025 elatist S Lile 250,22 eurot kuus.
2. R L tasub alates 1.04.2025 S Lile kuni S Li täisealiseks saamiseni (xxx. a), igakuise elatismaksena summas 264 eurot 24 senti (282,31 eurot (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), - 37,5 eurot pool lasterikka pere toetusest jagatuna laste arvule, mis muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. R L tasub punktides 1-6 maksta tuleva igakuise elatise iga kalendrikuu
2. kuupäevaks T K arvelduskontole, märkides makse selgitusse "S ja Li elatis".
3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest TsMS § 661 lg 4 kohaselt ja kohtumäärus jõustub ja muutub täitmiseks kohustuslikuks alates kohtumääruse lapsevanematele kättetoimetamise hetkest alates.
5. Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 4 ja § 430 lg-st 1 paluvad Pooled, et kohus kinnitaks käesoleva kompromissi ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-23-12270 menetluse.
6. Käesolev kompromissileping on poolte poolt allkirjastatud digitaalselt. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lgd 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on 3 kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) T Siimpoeg kohtunik 4