← Eesti

3-25-875/22

Obsah (6)§ 144§ 158§ 59§ 165§ 108§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. September 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-875 Haldusasi F.N k

) § 144 lg 2 punkti 2 alusel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kohus on kohustanud kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile. PPA volitatud esindaja esitas kohtuistungil taotluse jätta kaebus läbi vaatamata. Siiski võimaldab

§ 144lg 2 kaalutlust.

Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja menetluslikult on otstarbekam asi sisuliselt lahendada. Seega jääb rahuldamata PPA esindaja taotlus jätta kaebus läbi vaatamata. 8. Kaebus PPA 18.03.2025 otsuse tühistamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. PPA on otsuse tegemisel õigesti tõlgendanud kaebaja ütluseid, riigis valitsevat olukorda ja muid asjaolusid. 9.

§ 158

lg 31 kohaselt hindab halduskohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Seega peab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise asjas hindama ka õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mis ilmnesid pärast PPA 18.03.2025 otsuse tegemist (Riigikohtu 15.02.2023 kohtuotsus nr 3-20-1115, punkt 24). Kohtule ei nähtu, et pärast PPA otsuse tegemist oleks ilmnenud uusi asjaolusid, millega otsust tehes tuleks arvestada. Lahkusmisettekirjutuse ja sissesõidukeelu otsuse õiguspärasust hindab kohus nende andmise hetke seisuga (

§ 158lg 2).

Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse õiguspärasus

  1. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning direktiivi 2011/95 3 art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja selle põhjuse vahel on põhjuslik seos. Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg 2). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud punktis 1 (VRKS § 19 lg 1).
  2. VRKS § 11 lg-st 2 ja § 14 lg-st 5 tuleneb rahvusvahelise kaitse taotleja kohustus esitada tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. Selline kohustus kehtib halduskohtumenetluses üldiselt (

§ 59lg 1).

Kaebaja põhjendab enda 2 Dtl 470–472 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule 3 5

(9)tagakiusukartust usulistel ning poliitilistel põhjustel. Esiteks viitab kaebaja, et ei ole moslem, mis on Marokos üldlevinud usk, vaid agnostik. Teiseks, kaebaja on poliitiliselt vabariiklane ja kardab, et riigivõimuvastaste arvamuste esitamise tõttu võib teda Marokos ees oodata tagakius. Kaebaja leiab seetõttu, et esineb alus pidada teda pagulaseks või täiendava kaitse saajaks. Nõustudes PPA 18.03.2025 otsuses toodud seisukohtadega, ei pea kohus vajalikuks neid otsuses kordama hakata (

§ 165lg 2).

Siiski peab kohus vajalikuks kaebusele vastata järgmist.

  1. Kaebaja pole veenvalt näidanud, miks teda võiks Marokosse naasmisel ees oodata tagakius usuliste vaadete tõttu. Kaebaja on märkinud, et Marokos elades oli tema elu tavapärane. Kohus nõustub PPA-ga, et keerulised suhted isaga või üldsõnalised ähvardused kaebajale võõrastelt inimestelt ei ole käsitatavad riigivõimu tagakiusuna. Ei saa väita, et kaebaja kogeks tõenäoliselt Marokosse tagasisaatmise korral tagakiusu usu tõttu, tuginedes vaid perekonnasisestele ja tänaval kohatud võõrastega seotud konfliktidele. Tagakiusu allikana käsitatakse riiki, riiki või selle osa juhtivaid erakondi või organisatsioone või mitteriiklikke ühendusi, kui riik, rahvusvahelised organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5). Seadusele vastavat allikat ei saa kaebaja ütluste põhjal järeldada. Ka on kaebaja ise tõdenud, et kardab eriti just ühiskonda ja teatud pereliikmeid, kes aga VRKS § 19 lg 5 alla ei kuulu. Ühiskondlik taunimine on küll kahtlemata ebameeldiv ja -mugav, aga rahvusvahelist kaitset pelgalt selle alusel ei anta.
  2. Kaebaja märgib, et Marokos võidakse avalikult islami tavasid eiravaid isikuid karistada rahatrahviga või lühiajalise vangistusega. Esmalt märgib kohus, et rahatrahv või lühiajaline vangistus ei ole argument, millele saaks tugineda, et näidata tagakiusu võimalikkust. VRKS § 19 lg-s 2 toodud tagakiusamisena loetud asjaolud hõlmavad küll süüdimõistmist või karistuse kehtestamist (punkt 3), ent need peavad olema ebaproportsionaalsed. Igasugune õiguste riive või rikkumine, mis ei ole piisava raskusastmega ega mõjuta isikut märkimisväärselt, ei kujuta endast veel tagakiusamist VRKS § 4 lg 1 tähenduses (Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-231317, punkt 13). Kohtule sellise kaaluga ohtu käesoleval juhul ei nähtu. Enamgi veel, kaebaja viitab enda argumendis ilmselt Maroko kriminaalkoodeksi art-le 222, mille kohaselt iga teadaolevalt moslemi usku kuuluvat isikut, kes ramadaani ajal avalikus kohas ilma selle usu poolt tunnustatud põhjuseta demonstratiivselt paastu katkestab, karistatakse ühe kuni kuue kuu pikkuse vangistusega ja 200 kuni 500 dirhemi4 suuruse rahatrahviga
  3. Viidatud artikli järgi saab isikut karistada siis, kui isik kuulub (avalikkusele) teadaolevalt moslemi usku ja rikub Ramadaani korda. Et kaebaja ise on väitnud, et ei ole moslem, vaid praktiseerib agnostitsismi, võib eeldada, et viidatud sätte järgi kaebajat süüdi mõista ei saa. Seega, isegi kui jaatada Ramadaani korra eiramist kaebaja poolt, puudub kaalukas argument, miks ja kuidas kaebajat võiks koduriiki naastes selle tõttu usuliselt riigivõimu poolt taga kiusata. Kohus märgib, et kaebajat ei ole kordagi Ramadaani korra eiramise eest Marokos karisatud. Kaebaja ei ole põhistanud, miks see peaks naasmisel muutuma.
  4. Ka poliitiliste vaadete ja nende levitamise tõttu ei näe kohus, et kaebajat oleks tagakiusatud või oleks Marokosse saatmise korral tulevikus talle selline oht. Kaebaja ei lahkunud Marokost poliitiliste vaadete tõttu, vaid tuli Euroopasse, et QQQQ raames vabatahtlikku tööd teha. Ei 05.11.2024 ega 29.11.2024 vestlusel ega kusagil mujal pole kaebaja vastupidist väitnud. Kaebuses mitu korda esitatud väited, nagu oleks kaebaja
  5. aastal olnud sunnitud Marokost lahkuma, on paljasõnalised. Erinevalt kaebajast ei näe kohus, et kaebaja oleks rahvusvahelise 4 Veebilehe xe.com andmetel seisuga 26.05.2025 ca 19–48 eurot Maroko kriminaalkoodeksi prantsuskeelne versioon on kättesaadav Maroko Justiitsministeeriumi veebilehelt: https://adala.justice.gov.ma/api/uploads/2025/04/03/Dahir%20n%C2%B0%201-59-413%20portant%20approbation %20du%20texte%20du%20code%20penal-1743685280109.pdf. Eestikeelseks tõlkeks on kasutatud masintõlkeprogrammi deepl.com. 5 6

(9)kaitse või halduskohtumenetluse käigus põhjalikult selgitanud, miks ta oli sunnitud koduriigist lahkuma. Menetluse käigus väidab kaebaja korduvalt, et üritas 15-aastasena sadama kaudu laevaga põgeneda. Kaebuses on sellele tuginetud, et näidata kaebajal Marokos esinevaid probleeme ja tõendada lahkumise sunnitust
  1. aastal. Kohus, arvestades kaebaja enda ütlusi, sellega ei nõustu. Nimelt on kaebaja 17.01.2025 esitatud vastuväidetes maininud, et poliitika hakkas teda huvitama 16-aastaselt
  2. Seega ei saa laevaga põgenemine olla seotud kaebaja poliitiliste vaadetega, mis selleks hetkes polnud veel kujunenud. Ka usulistes küsimustes otsustas kaebaja enda vaateid teistega jagada 19-aastaselt
  3. Ei ole ka usutav, et riigivõimud saaksid kaebaja usulistest vaadetest teada, kui ta neid isegi pereringis pole jaganud, rääkimata avalikkuse ees. Järelikult ei saa 15-aastasena toime pandud põgenemiskatset seostada ei poliitilise ega usulise tagakiusuga. Et aga kaebaja viitab rahvusvahelise kaitse taotlemisel eeskätt neile kahele põhjusele, on meelevaldne seostada põgenemiskatset tagakiusu või selle ohuga.
  4. PPA on päritoluriigi info raames õigesti tuvastanud, et Marokos võivad poliitilised aktivistid või ajakirjanikud tõesti ohus olla. Vastustaja aga ei lugenud kaebajat selliseks isikuks, kes enda poliitilisi seisukohti aktiivselt avalikult jagaks (nii nagu seda teevad nt poliitilised aktivistid ja ajakirjanikud), mistõttu polnud põhjust pidada võimalikuks, et kaebaja oleks Marokos ohus. Kaebaja vaidleb sellele kaebuses vastu, märkides, et asjaolu, et ajakirjanikud ja poliitilised aktivistid on Marokos ohus, ei vähenda võimalust tagakiusuks poliitiliste vaadete tõttu. Kohus leiab, et selline väide ei ole usutav. Viidatud isikute igapäevane tegevus on enda (mh riigivõimuvastaste) vaadete levitamine avalikkusele, kusjuures seda tehakse üldjuhul enda nime alt. Ka on ajakirjanikel ja aktivistidel suurem jälgijaskond kui tavainimesel, mistõttu on tõenäolisem, et „valede“ arvamuste korral satutakse riigivõimude huviorbiiti. Kaebaja seevastu on enda poliitilisi seisukohti avaldanud ebaregulaarselt, harva ja tihtilugu pseudonüümi alt. PPA märgib õigesti, et internetis kommenteerimine, eriti mitte oma nime alt, ei sea kaebajat ohtu ega ole põhjus, miks rahvusvahelist kaitset antakse. 15.
  5. Kaebaja 03.02.2025 e-kirjas esitatud tõendid8 hõlmavad muu hulgas kuvatõmmiseid kolmest Youtube’i kommentaarist, mis on tehtud varjunime ja -pildiga ja kaebaja pole kuidagi tuvastatav. Kommentaarid on napisõnalised ja väljendavad küll nõusolekut eelduslikult riigivõimu- või monarhiavastaste seisukohtadega, ent kuidagi ei ole mõistetav, miks peaks nendest tekkima kaebaja jaoks tagakiusuoht. Sealhulgas populaarseim kommentaar (11 meeldivaks märkimist) on sisuga „tervitused Jerome“9, teiste hulgas on ka kommentaare, mis koosnevad vaid ühest mitu korda korratud emotikonist. Kuvatõmmistest nähtub sama populaarseid ja sarnase sisuga kommentaare ka teiste kasutajate poolt. Kohus loeb usutavaks, et kuvatõmmised on tehtud 31.01.2025 ja 01.02.202510, selle aja seisuga olid kommentaarid tehtud vastavalt 4 kuud, 3 kuud ja 2 aastat tagasi. Eelduslikult oleks kaebaja sagedasema kommenteerimise korral esitanud oluliselt rohkem tõendeid nt viimase 2 aasta jooksul tehtud kommentaaridest. Et seda ei tehtud, järeldab kohus, et kaebajal pole rohkem kommentaare, mida esitada. Kohtu hinnangul ei ole kommentaaride arvu, sisu ja sagedust arvestades võimalik näha neis tõsiseltvõetavat ohtu kaebajale. Kuidagi ei saa nõustuda, et kaebaja oleks sama suures ohus kui Marokos tegutsevad ajakirjanikud või aktivistid. 6 Dtl 150 Dtl 149 8 Dtl 206–226 9 Dtl 214, tõlge dtl 215 10 See nähtub kuvatõmmiste failinimedest, ent ka kuvatõmmistel olev kellaaeg, telefoni teavitused ja akutase viitavad selle tõesusele 7 7
(9)15.
  1. Kaebaja Facebooki postitused11 on mõnevõrra tõsiseltvõetavamad. Nimelt on seal arvamust esitatud enda pärisnime alt. Samas on postitused siiski selgelt kas teiste postituste uuestiesitamine või üldine kriitika riigi aadressil. Ka ei ole postitused jõudnud kaebaja lähiringist väljapoole – neile on reageeritud mõned üksikud korrad. Postitused on tehtud aastatel 2018, 2021, 2022 ja 2023 ehk vahemikus 2018–2023 (5 aastat) on tehtud neli postitust. Postituste vähese arvu, üldsõnalise kriitika ja vähese vaatajaskonna tõttu ei ole ka Facebooki postituste põhjal võimalik jaatada kaebaja tagakiusuohtu. 15.
  2. Kaebaja esitatud fotod grafitist, žabloonidest ja joonistustest12 ei oma eraldiseisvalt kaalukat tõendit. Pole võimalik veenduda, et need on teinud kaebaja, samuti puudub igasugune kindlus, millal need on tehtud ning kus grafiti asub. Seega on tõenditena neil nõrk kaal. Kooskõlas teiste tõenditega, mille puhul kohus rahvusvahelise kaitse andmise alust ei tuvastanud, ei saa seda tuvastada ka nende puhul. 15.
  3. Seega ei ilmne tõenditest kaebaja väidetud aktiivset toetust vabariiklikele liikumistele, poliitilistele aktivistidele ega kaebaja sildistamist. PPA on õigesti järeldanud, et kaebaja esitatud tõendid ei ole põhjuseks, mille alusel tuleb talle anda rahvusvaheline kaitse
  4. Kogu kaebuse vältel esitab kaebaja paljasõnalisi väiteid, et võib kodumaale naastes potentsiaalselt sattuda tagakiusu ohvriks. Kaebusest jääb mulje, et kaebaja arusaamise kohaselt on ka kõige väiksem tõenäosus sattuda tagakiusu ohvriks aluseks rahvusvahelise kaitse andmisele. Kohus nii laia käsitlusega ei nõustu. Kohtupraktikas, viimati Riigikohtu 15.05.2025 otsuse nr 3-23-1317 p-s 15, on leitud, et tagakiusamise tõenäosus ei pea olema väga suur, vaid konkreetse juhtumi eripära arvestades piisav ning kuigi tulevikuprognoose tehakse teatud ebakindlusega, ei saa piisavat tõenäosust hinnata pelgalt hüpoteetiliste oletuste või kahtluste alusel. Ei piisa pelgast järeldusest, et tagakiusu ei saa välistada. Kohus lähtub otsuse tegemisel sellest põhimõttest. Kaebaja väiteid, et temaga seonduvaid asjaolusid on raske tõendada, võib inimlikult mõista, ent rahvusvahelise kaitse andmiseks ei piisa paljasõnalistest väidetest, vaid nende usaldusväärsuses peab olema võimalik kuidagi veenduda.
  5. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kui ta pagulaseks ei kvalifitseeru, siis samadel põhjustel tuleks talle omistada täiendav kaitse. Täiendava kaitse seisund on eraldiseisev alus rahvusvahelise kaitse andmisele ning selle aluseks on põhjendatud hinnang, et isiku Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle kaasa tuua reaalselt tõsise ohu. Ühtegi sellist asjaolu ei ole tuvastanud PPA ega ka kohus.
  6. Eeltoodust tulenevalt on õiguspärane rahvusvahelise kaitse taotluse lugemine selgelt põhjendamatuks ja seega ka selle tagasilükkamine. Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu õiguspärasus
  7. PPA on otsuses kohaldanud kaebajale sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tema kodakondsusjärgsesse riiki ehk Marokosse. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral. Kohus leiab, et koheselt täidetava lahkumisettekirjutuse tegemine kaebaja suhtes oli õigusvastane, kuna muu hulgas tugines PPA valedele kaalutlustele. Nagu kohus juba 30.04.2025 määruses nr y-yy-yyyy selgitas, siis saabus kaebaja Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlejana ning kohtule esitatud tõendid ei kinnita PPA väidet, et ta ei soovi jääda rahvusvahelist kaitset taotlema Eestis, vaid reisida edasi mujale Euroopasse. Samuti ei nõustu kohus PPA-ga, et kaebaja Eestisse saatmine Dublini III määruse alusel oli sunniviisiline. Kaebaja saabus 04.11.2024 Eestisse iseseisvalt, mh ei tulnud talle keegi 11 12 Dtl 219–226 Dtl 206–213 8
(9)ka lennujaama vastu. Et kaebaja ei leidnud lennujaamast ühtegi politseiametnikku, tegi ta igati õigesti ja helistas hädaabinumbrile, et enda riiki saabumisest teada anda. Seejärel ootas kaebaja politseid lennujaama infopunkti juures. Sellisest käitumisest ei saa välja lugeda põgenemisohtu, kaebaja selliste soovide korral oleks äärmiselt ebausutav kohene politseisse pöördumine ja endast teatavaks tegemine. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajale koheselt sundtäitetava lahkumisettekirjutuse tegemine on kaalutlusvigadega ning tegelikest asjaoludest väära mõistmise tõttu õigusvastane.
  1. Kuna kaebajale tehtud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus on õigusvastane, siis on õigusvastane ka temale VSS § 74 lg 2 alusel kohaldatud sissesõidukeeld.
  2. Eelneva tõttu rahuldab kohus kaebuse lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas. Esialgse õiguskaitse kohaldamine
  3. Kaebaja esindaja esitas kohtule kohtuistungil esialgse õiguskaitse taotluse. Kuna kohus rahuldab kaebuse lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeeldu puudutavas osas, ent kaebus jääb rahuldamata rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise osas, siis lõppeb halduskohtu otsuse tegemisega kaebajal Eestis viibimise õigus (VRKS § 31 lg 1 punkt 2 kooskõlas VRKS §-ga 25 1). Lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeelu kehtivust peatamata tekiks seega PPA-l õigus kaebaja välja saata. Seega peab kohus põhjendatuks rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse selliselt, et peatab PPA 18.03.2025 otsuse kehtivuse lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas. Kohus märgib, et kui PPA ei vaidlusta halduskohtu otsust osas, millega kaebus rahuldati, siis jõustub kohtuotsus selles osas 30 päeva möödumisel ning PPA-l on õigus teha kaebajale uus lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeelu kehtestamisega. Uue lahkumisettekirjutuse tegemisel ja sissesõidukeelu kehtestamise üle otsustamisel tuleb PPA-l lähtuda Riigikohtu 15.05.2025 otsuses nr 3-23-1317 antud juhistest. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused 23.

§ 108lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (

§ 108lg 2).

PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Kaebaja menetlusabi andmise kulud ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jäävad riigi kanda.

  1. Kaebaja tasus riigilõivu kokku 20 eurot. Kuna kohus rahuldab kaebuse 2/3 ulatuses, tuleb PPA-lt kaebajate kasuks välja mõista 13,33 eurot tasutud riigilõivu. Kohus lahendab eraldi määrusega kaebajate riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud.
  2. Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse tähemärgiga kaebaja nimi ja sünniaeg, viide QQQQ programmile, ning otsuse punktis 19 tehtud viide kohtumäärusele (

§ 175lg 3).

Samuti tuleb avaldamata jätta kohtuotsuse punkt 1. Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda

§-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.