Obsah (6)

§ 424§ 69§ 75§ 50§ 48§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-1069 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla ja Sten Lind Kriminaalasi I.E’

§ 424lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 8.

veebruari 2019. a otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.E kaitsja Indrek Repnau Süüdistatav I.E isikukood XXX; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX: XXX; emakeel: vene keel, XXX; Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 12 väärteokaristust ja 5 kriminaalkaristust – viimati karistatud Harju Maakohtu 15.01.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8368

§ 424

lg 2 järgi Prokurör Paul Pikma Kaitsja Indrek Repnau RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava I.E ’i kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 08.02.2019. a otsusega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi tunnistati I.E süüdi

§ 424lg 2 järgi ning mõisteti temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning 1 loeti I.E poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

65 lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 15.01.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8368 mõistetud kergem karistus (420 tundi üldkasulikku tööd ehk 1 aasta ja 2 kuud vangistust) kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega (1 aasta ja 4 kuud) ning loeti I.E poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati I.E-le mõistetud 1 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus 480 (neljasaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab I.E järgima

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Määrati, et I.E on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima Harju Maakohtu 15.01.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8368 mõistetud käitumiskontrolli kontrollnõudeid.

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võeti I.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. 2. I.E mõisteti süüdi selles, et tema olles, karistatud Harju Maakohtu poolt 15.01.2019

§ 424

lg 2 järgi (teod 17.09.2017 ja 17.02.2018) juhtis tahtlikult uuesti, st korduvalt 12.01.2019 kella 01:10 ajal Tallinnas Sõpruse pst ja Tammsaare tee ristmikul suunaga Kristiine poole mootorsõidukit Renault Master reg nr XXX XXX olles joobeseisundis (narkojoove: amfetamiin, metamfetamiin, fluoroamfetamiin (FA) ja fluorometamfetamiin (FMA)), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi.

ESITATUD APELLATSIOONID 3. Harju Maakohtu otsusele apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab kohtuotsuse üksnes süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kaitsja märgib, et seadusandja on määratlenud

§ 50sätestatud lisakaristuse kohaldamise vahemikuna 3 kuud kuni 3 aastat.

Käesoleval juhul on maakohus nõustunud prokuröri poolt taotletuga ning kohaldanud I.E-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 2 aastat. Nimetatud tähtaeg on sanktsiooni maksimumi lähedane, maksimummäärast eraldab kohaldatud tähtaega vaid 1 aasta. Maakohus on otsuses märkinud, et I.E-lt on Harju Maakohtu 15.01.2019.a. otsusega kriminaalasjas 1-18-8368 mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 5 (viieks) kuuks. Siinkohal tuleb märkida, et kuriteoepisoodid, mille toimepanemise eest I.E Harju Maakohtu 15.01.2019.a. otsusega kriminaalasjas 1-18-8368 süüdi on mõistetud, leidsid aset 17.09.2017.a. ja 17.02.2018.a. Seega oli 12.01.2019.a. viimase rikkumise toimepanemisest möödas ligi aasta. Maakohtu põhjendustest ei nähtu antud juhul igakülgselt, miks on antud juhul vajalik lisakaristuse tähtaja suurendamine 5 kuult 2 aastani s.o. 1 aasta ja 7 kuu võrra. Apellant seisukohal, et I.E suhtes kohaldatud lisakaristuse tähtaeg on antud juhul liiga karm. Apellant juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et kriminaalasja toimikut koostades on nii uurija kui prokurör jätnud tähelepanuta asjaolu, et Eesti Töötukassa 08.05.2018 otsusega 2 TVH/18/020605 tuvastati I.E-l XXX tingituna töövõime täielik puudumine. Töövõime kaotuse osas on andnud ekspertarvamuse AS Põhja-Eesti taastusravikeskus. Töövõime vähenemise perioodiks on otsuse kohaselt 29.03.2018 kuni 28.03.2020.a. (Lisa 1) Eelnimetatu alusel on I.E-le Eesti Töötukassa 08.05.2018 otsusega TVT/18/023619 määratud töövõimetoetus. (Lisa 2) 1 Eeltoodu valguses tuleb ka hinnata ka asjaolu, kas I.E võib olla

§ 48

lg 2 nimetatud isikuks, kellelt ei ole võimalik mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta. I.E-le on diagnoositud XXX ning haiguse tõttu on tal liikumisvõime raskendatud. Juhtimisõiguse olemasolu tagab talle paremad ravitingimused erialaspetsialistide juures ja igapäevatoimingutega toimetulemise. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja toimiku tagastamist prokuratuurile KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel, kuna käesolevaga on ilmnenud uued tõendid, mistõttu võib kriminaalasja edasi lahendamine lühimenetluses kahjustada I.E-d. Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 08.02.2019.a. otsus kriminaalasjas 1-19-1069 kohaldatud lisakaristuse tähtaja osas; teha uus otsus, millega jätta I.E suhtes lisakaristus kohaldamata või kohaldada seda lühema tähtajaga; alternatiivselt, tühistada Harju Maakohtu 08.02.2019.a. otsus kriminaalasjas 1-19-1069 ning tagastada kriminaalasja toimik KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel prokuratuurile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
2. Kohtukolleegium esmalt märgib, et kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluse korras kiirmenetluse sätete kohaselt. Lühimenetluse kohaldamist taotles I.E ise. Temale olid selgitatud lühimenetluse olemus, tema õigused ja kohustused lühimenetluses ning muuhulgas see, et kriminaalasja lahendatakse kohtus kriminaaltoimiku materjalide põhjal (tlk 27) See omakorda tähendab, et uusi tõendeid kohtumenetluse jooksul esitada ei saa. Kohtuistungiprotokollist ei nähtu, et I.E oleks maakohtus soovinud täiendavaid tõendeid esitada. Kuivõrd täiendavaid tõendeid ei ole võimalik lühimenetluses esitada ka apellatsioonimenetluses, siis jäävad süüdistatava kaitsja poolt koos apellatsiooniga esitatud dokumendid tähelepanuta ning apellatsiooni alternatiivne taotlus rahuldamata.
3. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud lisakaristuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. 3
4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks karistuse mõistmise osas. Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale, et tisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (3-1-1-18-17; p 13) Maakohus on asjakohaselt märkinud, et I.E-le pole varasemad kohtu poolt mõistetud karistused mõju avaldanud ning ta jätkab joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist. Maakohus leidis õigesti, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine olukorras, kus süüdistavalt on eelmise kohtuotsusega juba juhtimisõigus 5 kuuks äravõetud on käesoleval juhul samuti võimalik, sest teo toimepanemise ajal oli süüdistataval juhtimise õigus veel olemas ning kui kriminaalasju oleks ühiselt menetletud, siis oleks uus joobeseisundi mootorsõiduki juhtimise episood mõjutanud kindlasti ka lisakaristuse suurust. Kohtukolleegium märgib, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt 3-1-1-26-03, p 5; 3-1-1-58-13). See karistuse mõistmise põhimõtte kohaldub ka lisakaristuse mõistmisel. 8. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et kaitsja poolt esitatud apellatsioon on seega ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. allkirjastatud digitaalselt 4