Obsah (7)

§ 424§ 69§ 75§ 50§ 56§ 57§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Karistatus Kaitsja Harju Maakohus 08.

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) C.G , isikukood XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel,töökoht puudub Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 12 väärteokaristust ja 5 kriminaalkaristust – viimati karistatud Harju Maakohtu 15.01.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8368

§ 424lg 2 järgi Kohtuistungile kaitsjat ei soovinud Juhindudes Kr

MS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. C.G süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda C.G poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. 3.

65 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 15.01.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-188368 mõistetud kergem karistus (420 tundi üldkasulikku tööd ehk 1 aasta ja 2 kuud vangistust) kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega (1 aasta ja 4 kuud) ning lugeda C.G poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. 4.

§ 69

lg 1 alusel asendada C.G-le mõistetud 1 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus 480 (neljasaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga 5.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab C.G järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7. C.G on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima Harju Maakohtu 15.01.2019.a koh tuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8368 mõistetud käitumiskontrolli kontrollnõudeid. 8.

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta C.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.

1. C.G-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulu 183.00 eurot;
2. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 tuleb menetluskulud summas 183.00 eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700007492 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-1069“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on ko htuotsus tervikuna kättesaadav 04.03.
3. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
4. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 04.03.2019.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2
5. SÜÜDISTUSE SISU C.G olles, karistatud Harju Maakohtu poolt 15.01.2019

§ 424

lg 2 järgi (teod 17.09.2017 ja 17.02.2018) juhtis tahtlikult uuesti, st korduvalt 12.01.2019 kella 01:10 ajal Tallinnas xx pst ja xx tee ristmikul suunaga xxx poole mootorsõidukit xxx reg nr xxx olles joobeseisundis (narkojoove: amfetamiin, metamfetamiin, fluoroamfetamiin (FA) ja fluorometamfetamiin (FMA)), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi.

1. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine C.G poolt on tõendamist leidnud. 2.
2. Kuriteokoosseis 2.2.
3. Objektiivne koosseis

§ 424

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsesse koosseisu kuuluv tegu kui mootorsõiduki juhtimine on esmalt tõendamist leidnud tunnistaja S S ütlustega. Tunnistaja S S ütluste kohaselt oli ta 12.01.2019.a autopatrullis koos patrullpolitseinik T V, kui nad said kell 01:06 teate võimaliku joobes juhi kohta, kes liikus sõidukiga xxx registreerimismärgiga nr xxx. Antud sõiduk alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Tunnistaja sõnul otsustas ta sõiduki peatada ning auto sai peatatud kella 01:10 paiku xxx maja juures. Andmete kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis C.G ning isikuga vesteldes tekkis kahtlus, et ta võib olla joobeseisundis, kuna välised tunnused viitasid sellele, et isik võis tarvitada joovastavaid aineid. Juhiga suheldes täheldas tunnistaja tal narkojoobe tunnuseid: värisemine, apaatsus, higistamine, silma pupillid olid suured. Samuti isik tunnistas, et oli eelnevalt tarvitanud amfetamiini. Tunnistaja ütluste kohaselt oli C.G autos üksi (tl 10-11). C.G on 07.02.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes kinnitanud sõiduki juhtimist (tl 13-15). Kriminaalasjas koostatud õiend tõendab, et C.G-l oli teo toimepanemise ajal, s.o 12.01.2019.a B kategooria juhtimisõigus olemas ning tema juhtimisõigus võeti ära alates 31.01.2019.a . Samuti selgub sellest õiendist, et mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga nr xxx omanik on A B (tl 18). Eeltoodu tõendab C.G poolt 12.01.2019.a mootorsõiduki juhtimise fakti. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud ka asjaolu, et C.G juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. C.G poolt 07.02.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga nr xxx kuulub tema xx A B ning ta kasutab 3 sõidukit tema nõusoleku alusel. Ütluste kohaselt oli süüdistataval kehtiv B kategooria sõidukite juhtimisõigus, mille ta omandas

1. aastal ning mis võeti temalt 31.01.2019.a toimunud kohtuistungil 5 kuuks karistusena ära. Süüdistatava sõnul viibis ta 12.01.2019.a xxx oma tuttavate juures, kui tal oli vaja öösel auto viia tagasi isale, sest isa pidi hommikul tööle sõitma. Külas olles ei tarvitanud süüdistatav enda sõnutsi midagi. Ütluste kohaselt pidas politseipatrull süüdistatava kinni vahetult peale seda, kui süüdistatava ületas xx puiestee ja xx tee ristmiku foori keelava punase tulega. Kontrolli käigus tekkis politseil kahtlus, et süüdistatav on narkojoobes ning ta toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi, kus süüdistatav andis vabatahtlikult uriini ekspertiisi teostamiseks. Pärast proovi andmist toimetas politsei süüdistatava tagasi auto juurde, kus teda ootas tema isa. Süüdistatava ütluste kohaselt tarvitas ta amfetamiini umbes 5 päeva enne kinnipidamist (tl 13 -15). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Tunnistaja S. S poolt kirjeldatud tunnused C.G käitumises ja olekus viitavad seega ka joobeseisundi olemasolule (tl 10-11). Wismari haigla narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 17/17, joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja hinnang joobeseisundi olemasolu kohta tõendavad samuti C.G-l joobeseisundi olemasolu. Nendest tõen ditest nähtub, et C.G-l esines 12.01.2019.a joobele iseloomulik kliiniline leid (uuritava välimus ja käitumine: süstearmid käsivarrel; milliseid ravimeid on tarvitanud viimase 24 tunni jooksul: xxx: Rombergi asend ebakindel, kand-varvas kõnd sirgjoonel – kõigub; oma sõnade järgi tarvitas viimati uimasteid või alkoholi: pole enda sõnul tarvitanud 2 nädalat, enne tarvitas amfetamiini ja kokaiini) ja süüdistatava uriiniproovist leiti järgmiseid aineid: amfetamiin, metamfetamiin, fluoroametamiin (FA) ja fluorometamfetamiin (FMA) (tl 5-9). Eeltoodu tõendab C.G poolt mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. 2.2.
2. Subjektiivne koosseis Kohtu hinnangul on

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne koosseis täidetud.

Nimelt on süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes ja joobeseisundi tuvastamisel selgitanud, et ta on tarvitanud narkootikume pika ajal jooksul ning amfetamiini tarvitas ta 5 päeva enne 12.01.2019.a kinnipidamist. Olles pikaajaline narkootikumide tarvitaja, pidi C.G teadlik olema, et narkootilised ained püsivad veres ja uriinis ka mitmeid päevi pärast narkootikumide tarvitamist. Seega esines süüdistataval vähemalt kaudne tahtlus mootorsõiduki juhtimiseks joobeseisundis, sest ta oli teadlik sellest, et ta on varasemalt tarvitanud narkootikume ning pidi seetõttu ka teadma või vähemalt võimalikuks pidama, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. 2.2.3. Õigusvastasus ja süü C.G teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. C.G on süüvõimeline, sest ta oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning puuduvad

1. peatükkis
2. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on C.G tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on C.G joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest karistanud korduvalt, viimati Harju Maakohtu 15.01.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-
3. Sama kuriteo korduvalt toimepanemine viitab kohtu hinnangul sellele, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on muutunud isikule harjumuspäraseks. 4 Eeltoodu põhjal leiab kohus, et C.G on pannud toime süüdistuses kirjeldatud

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 3. KARISTUS

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse.

§ 56kohaselt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et C.G-l on 5 kehtivat kriminaalkaristust, sealhulgas on teda korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Viimati karistati C.G Harju Maakohtu 15.01.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18- 8368

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud, mis asendati

§ 69lg 1 alusel 420 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud.

Antud karistus on C.G-l täielikult kandmata (tl 20-22, tl 23-25, tl 29). Lisaks kriminaalkaristustele on C.G-l 12 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda korduvalt karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi, s.o narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Kohus mõistis viimati C.G 17.07.2017.a ja 17.02.2018.a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest

§ 424lg 2 järgi süüdi 15.01.2019.a kohtuotsusega, mis jõustus 31.01.2019.a.

Käesoleva kriminaalasja aluseks olev tegu on toime pandud 12.01.2019.a., seega 3 päeva enne 15.01.2019.a kohtuotsuse kuulutamist. 15.01.2019.a toimunud kohtuistungil ei maininud süüdistatav sõnagi sellest, et ta on taaskord politseile jäänud vahele joobeseisundis mootorsõid uki juhtimisega. C.G poolt uue kuriteo toimepanemine olukorras, kus talle polnud veel eelmise teo eest karistust määratud ning kus ta teadis, et mõne päeva pärast toimub tema eelmise kuriteo osas kohtuistung, näitab, et varasemad karistused ja rikkumised ei ole mõjutanud C.G õiguskuulekalt käituma ning isik jätkab uute kuritegude toimepanemist. C.G poolt toime pandud õigusrikkumiste ja tema poolt räägitu pinnalt võib teha ka järelduse, et tal on narkootiliste ainete sõltuvus. C.G karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 alusel süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus.

C.G süüd kergendab ka asjaolu, et ta on ütluste kohaselt pöörd unud kriminaalhooldusosakonda ja määranud kindlaks üldkasuliku töö tun dide tegemise graafiku, mis näitab, et ta on astunud samme täitmaks eelmise kohtuotsusega määratud karistust. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul on eelneva tõttu põhjendatud C.G karistamine sanktsiooni keskmises määras, s.o 2 aastase vangistusega, mida tuleb lühimenetluses (kiirmenetluse korras) tehtud otsuse tõttu vähendada ühe kolmandiku võrra ning mõista C.G poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Kuivõrd käesoleva kriminaalmenetluse aluseks olev tegu on pandud toime enne 15.01.2019.a süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist, siis loeb kohus

§ 65

lg 1 alusel Harju Maakohtu 15.01.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8368 mõistetud kergema karistuse (420 tundi üldkasulikku tööd ehk 1 aasta ja 2 kuud vangistust) kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega ning C.G poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kohus leiab, et C.G karistus on ka jätkuvalt võimalik asendada

§ 69

lg 1 alusel 480 tunni üldkasuliku tööga, sest C.G on pöördunud kriminaalhooldusosakonda ja talle on koostatud üldkasuliku töö sooritamise graafik. Samuti on oluline märkida, et juhul kui 5 käesoleva kriminaalasja aluseks olev süü tegu oleks kohtusse saabunud koos 15.01.2019.a kohtuotsuse aluseks olevate süütegudega ning neid oleks arutatud ühes menetluses, siis oleks kohtul olnud seadusest tulenev võimalus asendada C.G-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Asjaolu tõttu, et praegune kriminaalasi on kohtusse saadetud eraldi, kuigi tegu oli toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist, ei tohiks kohtu hinnangul raskendada süüdistatava olukorda.

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisega reaalse vangistuse mõistmisel kaasneks C.G raskem karistusõiguslik kohtlemine võrreldes olukorraga, kui talle oleks mõistetud liitkaristus kuritegude kogumi eest koheselt ühe kohtuotsusega. Eelneva tõttu on õigustatud C.G-le määratud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kohus on seisukohal, et C.G-lt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks on põhjendatud ja oluline ühiskonna turvalisuse huvides. Ühiskonna turvalisus on ohustatud, kuna C.G-le pole varasemad kohtu poolt mõistetud karistused mõju avaldanud ning ta jätkab joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist. See, et C.G pole senini kellelegi joobespäi sõiduki juhtimisega kahju põhjustanud, on olnud õnnelik juhus. Kohtu veendumusel ei ole C.G-le mõistetud põhikaristus eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, sest süüdistatav võib olla jätkuvalt ühiskonnale ohtlik ning seetõttu on põhjendatud temalt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Kohus leiab, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine olukorras, kus süüdistavalt on eelmise kohtuotsusega juba juhtimisõigus 5 kuuks äravõetud on käe soleval juhul võimalik, sest teo toimepanemise ajal oli süüdistataval juhtimise õigus veel olemas ning kui kriminaalasju oleks ühiselt menetletud, siis oleks uus joobeseisundi mootorsõiduki juhtimise episood mõjutanud kindlasti ka lisakaristuse suurust. Seega kuna 12.01.2019.a oli C.G-l juhtimisõigus olemas, siis on kohtul võimalik see õigus temalt ära võtta ning seda ei muuda ka asjaolu, et kohtuotsuse tegemise ajaks oli C.G-lt 15.01.2019.a Harju Maakohtu kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri 2014.a kohtuotsus asjas nr 3-1-1-39-14, p 9).
2. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud ekspertiis süüdistatava joobe tuvastamiseks, mille maksumus oli 183 eurot ning mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Sundraha ei kuulu süüdistatavalt käesoleval juhul KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel väljamõistmisele, sest see tooks kaasa süüdistatava ebavõrdse kohtlemise, võrreldes nende isikutega, kelle kuritegusid arutatakse ühe kriminaalasja menetluses ja kellel tuleb seetõttu maksta vaid ühekordne sundraha (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a kohtuotsus asjas nr 3-1-1-24-11). KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 6 Kohus leiab, et käesoleval juhul ei käi süüdistatavale üle jõu menetluskulude tasumine ühe kuu, s.o 30 päeva jooksul, mistõttu tulebki menetluskulud tasuda süüdistatava poolt ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 7