lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav M.R , isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; ametlik töökoht puudub Karistatus Karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2017 otsusega
järgi vangistusega 5 kuud,
– 30. juuni 2017, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust,
MS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 2565 lg 1 p-st 2 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. M.R süüdi tunnistada
2.
– 16. juuni 2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista M.R-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.
lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui M.R ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud
M.R peab: 5.
lg 2 p 8 alusel kohustada M.R-i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. 7.
lg 4 alusel kohustada M.R-i käitumiskontrolli jooksul kriminaalhooldaja määratud ajal registreerima end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbima meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla Psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuresaare Haiglas. 8.
lg 4 alusel kohustada M.R-i tegema koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 15 tööpäeva jooksul ja kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord 2 kuu tagant ja mitte harvem kui üks kord nelja kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit on suurem kui 1,3%, peavad kordusproovide näitajad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuud pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab 2 olema väiksem kui 1,3%. Kui süüdistatava antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. Vereproovi näidud esitab M.R kriminaalhooldajale. 9.
juunist 2020, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
Seega pani M.R toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav M.R ja tema kaitsja sõlmisid kokkuleppe järgnevas. 3 M.R-ile mõistetavaks karistuseks
lg 2 järgi on 1 aasta vangistust.
– 16. juuni 2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista M.R-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
alusel jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata.
lg 2 alusel peab M.R mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 1 kuu.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 10 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui M.R ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustusi ja tema nõusolekul talle
lg 4 alusel pandud kohustusi registreerida end 15 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus ja teha 15 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord 2 kuu jooksul ja mitte harvem kui kord nelja kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. M.R kuulub
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 148,08 eurot ja sundraha 876 eurot. Kuna kriminaalasja menetletakse kiirmenetluses, tuleb kokkuleppe alusel ja KrMS § 256 5 lg 2 järgi vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra. Seega on sundraha 438 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel mõistetakse menetluskulud välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada M.R-il menetluskulud summas 586,08 eurot tasuda ositi 6 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.