← Eesti

4-24-1015/28

Obsah (5)§ 424§ 66§ 47§ 56§ 16

4-24-1015 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2024, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1015 (231723008792) Kohtunik Kersti Heide Kohtuistun

§ 424

lg 1 järgi), väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harju maakond E-post: ppa@politsei.ee Esindaja: eriasjade uurija J P (

  1. aprilli istungil), eriasjade uurija M K (
  2. aprilli istungil) Kohtuistungite toimumise aeg
  3. aprill 2024,
  4. aprill 2024 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 123 lg-st 2, § 132 p-st 2, §-dest 133134 kohus otsustas:
  5. Rahuldada osaliselt A.V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 28.02.
  6. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr
  8. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi 28.02.
  9. a üldmenetluse otsus 4-24-1015 väärteoasjas nr 231723008792 osaliselt, s.t A.V-le LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvide kandmise viisi ning menetluskulude tasumise tähtaja osas.
  10. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 1)

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv summas 360 eurot tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t tasudes igakuiselt 30 (kolmkümmend) eurot. 2)

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv summas 480 eurot tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t tasudes igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot. 3) VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud summas 661 eurot tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t tasudes esimesel 11 kuul igakuiselt 55 (viiskümmend viis) eurot ning viimasel

  1. kuul 56 (viiskümmend kuus) eurot. Tulenevalt VTMS § 107 lg-st 3 sisalduvad rahatrahvide ja menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega või saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KAEVATAV OTSUS
  2. 28.02.2024 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi otsuse väärteoasjas nr 231723008792 A.V suhtes (KVM tl 41-44). Otsusega karistati A.V liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 90 trahviühiku ehk 360 euro suuruse rahatrahviga ning LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 120 trahviühiku ehk 480 euro suuruse rahatrahviga. Ühtlasi tuli otsuse kohaselt menetlusalusel isikul tasuda menetluskuludena ekspertiisi tegemisega seotud kulu summas 661 eurot.
  3. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 20.08.2023 kella 09.20 ja 9.30 vahel Harjumaal Tallinnas Kivila tn 3 juures juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas pargitud sõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju M J ja M S. 2

(15)4-24-1015 Samuti lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.
  1. Väärteoprotokolli (KVM tl 34-35) ja -otsuse kohaselt rikkus A.V sellise tegevusega LS 16 lg-s 1, § 46 lg-s 3, § 169 lg 4 p-des 4 ja 5 ning § 169 lg-s 5 sätestatut ning pani toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. KAEBUS
  2. Menetlusalune isik A.V esitas 15.03.2024 Politsei- ja Piirivalveameti eelmärgitud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse (kohtu tl 1-6), taotledes selle täielikku tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist tema suhtes, kuivõrd ta ei ole etteheidetavad väärtegusid toime pannud ning tema süü on tõendamata. Tõendid on kogutud menetlusnormide rikkumisega, mistõttu on jõutud ebaõigetele järeldustele. Kaebaja vastuväited on jäetud tähelepanuta ja kontrollimata. Nimelt on kaebaja kogu menetluse vältel väitnud, et tema pole kannatanu autole vigastusi tekitanud. Teisele sõidukile vigastuste tekitamisel poleks pidanud aga kartma karistust, sest olemas on kehtiv liikluskindlustus ning kogu tegevus oleks olnud fikseeritud maja valvekaameratega. Auto omanik M S on väitnud, et auto oli 20.08.2023 tema kasutuses ja temaga koos Kehras. Kehras oli ka menetlusalune isik ise tol päeval. Oma tervisliku seisundi tõttu ei ole menetlusalune isik võimeline enne keskpäeva tavapäraste toimingute juurde asuma, mis välistab kell 09.30-09.40 väljaspool kodu viibimise. Tunnistaja ja teise auto omaniku ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna algul viidati teistsugusele automargile, autovärvile ning numbrimärgile ega märgitud autol olevaid reklaame. Lisaks arvestades liiklusõnnetuse toimumise kohta (liiklustiheda ristmiku läheduses) ja seda, et tunnistaja oli ise eemal, on kaheldav tunnistaja ütlus, et ta kuulis kokkupõrkel tekkinud metalliheli. Samuti oli kaebaja seisukohal, et äratundmiseks esitamisel rikuti oluliselt menetlusnorme, kuna ära tundmiseks esitati üks blond (kaebaja) ja kaks tumedapäist isikut, kelle seast kaebaja äratundmine oli lihtne. Sealjuures on tunnistaja varem teda kindlasti kohanud, sest nad elavad lähestikku. Eksperdi arvamus kinnitab M Se ütlusi tema poolt oma autole tekitatud kriimustuste kohta
  3. aastal, mille ta ise üle värvis. Pikk ajavahemik sõiduki vaatluse ja menetlustoimingute vahel võimaldab väita, et Škoda võis sattuda teisel ajal ja kohas liiklusõnnetuse osaliseks. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde, korrates kaebuses esitatud seisukohti (kohtu tl 39 pöördel-40).
  4. 26.03.2024 kõrvaldas A.V kaebuses esinenud puudused, andes kohtule teada, et ta ei soovi kaitsja osavõttu menetlusest ning esitades kohtule nende isikute kontaktandmed, kelle ülekuulamist ta kohtuistungil taotleb (kohtu tl 11-12). KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
  5. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata (kohtu tl 40-40 pöördel). Kohtuväline menetleja leidis, et A.V-le etteheidetavat väärteod on tõendamist leidnud eelkõige objektiivse tunnistaja O P ütluste ning ekspertiisiaktiga. Mõlema teo eest on määratud proportsionaalsed ja eripreventsiooni arvestavad rahatrahvid. KOHTU SEISUKOHT LS § 223 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheide Väärteokoosseis, õigusvastasus ja süü
  6. A.V-le esitatud esimene väärteoetteheide seisneb lühidalt selles, et juhtides mootorsõidukit riivas ta pargitud Škoda Octavia sõidukit, põhjustades selliselt varalist kahju nii 3
(15)4-24-1015 viimati nimetatud sõiduki kui ka enda juhitud sõiduki omanikule. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt kvalifitseeriti see tegu LS § 223 lg 1 järgi. Nimetatud säte näeb ette, et karistatav on mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus A.V LS § 16 lg-s 1 ning § 46 lg-s 3 sätestatud liiklusnõudeid. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 46 lg 3 näeb aga ette, et sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.
  1. Kohtu hinnangul on alljärgnevatel põhjustel A.V-le esitatud väärteoetteheide tõendatud eelkõige objektiivse tunnistaja O P ütluste ning läbiviidud liiklustrassoloogiaekspertiisiga.
  2. Tunnistaja O P ütluste kohaselt (kohtu tl 35 pöördel-36 pöördel) jalutas ta 20.08.2023 koeraga kella 9 ajal hommikul Kivila pargis. Kuna oli püha, siis rahvast ei olnud. Üldiselt Kivila tn majade juures pole väga vaikne, aga tol hommikul kedagi ei liikunud. Koeraga jalutades kuulis mingit autode kriginat. Kui kriginat kuulis, siis keeras heli suunas ja nägi, et sõidukid seisid väga lähestikku. Vaatas, et punane Škoda sõiduk oli pargitud ja sellele lähenes (hakkas parkima) tumedat värvi või tumesinine sõiduk. Tumesinine sõiduk puutus kokku kaassõitja poolega kui ta hakkas parkimiskohale parkima ja punasel pargitud autol puutus kokku juhipoolne külg. Tunnistaja nägi, et tumedast autost väljus meesterahvas, kellel olid heledad umbes kõrvadeni pikad juuksed ning kes kandis prille. Enne seda oli tume sõiduk tagurdanud natukene, siis meesterahvas väljus sõidukist ja vaatas seda punast sõidukit, mida ta riivas ja katsus käega ka seda kohta. Seejärel istus meesterahvas tagasi oma autosse ning parkis oma auto selle riivatud punase sõiduki kõrvale. Siis tuli mees autost välja ja läks Kivila 3 majja. Tunnistaja enda sõnul arvas, et äkki meesterahval ei olnud pastakat/kirjutusvahendit kaasas, et läheb seda kodust tooma. Aga igaks juhuks pani siiski tumeda auto numbri endale kirja, saates endale autonumbriga sõnumi, et vajadusel saaks riivatud punase sõiduki omanikule öelda, kui ta hakkab kahju tekitanud sõidukit otsima. Tumedal autol oli silmatorkav logo peal. Tunnistaja ise sõidukeid üle ei vaadanud, et kas neil vigastusi on. Kui õhtul tunnistaja uuesti välja tuli, siis nägi ta punase sõiduki juures 3-4 meest seismas. Kuna tunnistaja mõtles, et nad otsivad seda sõidukit, mis oli riivanud punast sõidukit, siis läks ta nende juurde ja küsis, kas autoga on midagi juhtunud. Punase auto omanik ütles, et auto peal on kriimustused. Tunnistaja andis seejärel punase sõiduki omanikule enda üles kirjutatud numbri ja ütles, et sõidukil oli logo ka peal. Tunnistaja ütles punase sõiduki omanikule, et ta ise otsiks üles tumesinise sõiduki ja selle omaniku. Sel hetkel tumedat autot enam punase auto kõrval parkimas ei olnud. Umbes 3 nädalat või kuu hiljem helistas punase sõiduki omanik tunnistajale. Siis tunnistaja täpsustas talle tumeda auto numbrit, sest üks number oli valesti läinud. Nimelt märkas tunnistaja ka hiljem seda sama logoga tumedat sõidukit ja siis kontrollides märkas, et üks number oli alguses tal valesti üles kirjutatud. Tumedast sõidukist väljunud meesterahvana tundis tunnistaja kohtusaalis ära menetlusaluse isiku A.V ning punase Škoda sõiduki omanikuna viitas tunnistaja M J. Sealjuures kinnitas tunnistaja, et ta on kindel, et tumedat sõidukit juhtis just A.V, mitte keegi teine.
  3. Siinkohal märgib kohus, et kuivõrd tunnistaja O P tundis kohtusaalis tumedat sõidukit juhtinud isikus ära A.V , siis pole antud juhul olulise tähendusega ka kohtuvälises menetluses läbiviidud äratundmiseks esitamine. Sellegipoolest ei nõustu kohus kaebaja etteheitega, et äratundmiseks esitamine on läbi viidud menetlusõigust rikkudes. Nimelt leidis A.V kohtule esitatud kaebuses, et äratundmiseks esitati väliselt mitte sarnased isikud, sest tema oli blond ja teised tumedapealised, mistõttu oli tema äratundmine lihtne (kohtu tl 11 pöördel). Kohtuvaidlustes märkis A.V, et tema oli ainukene blond, teised ei olnud küll brünetid, aga tumeblondid (kohtu tl 40). Samuti kuna tunnistaja on teda varem näinud, siis oli lihtne teda süüdistada (kohtu tl 40). Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 81 lg 2 kohaselt esitatakse isik äratundmiseks koos 4
(15)4-24-1015 vähemalt kahe sellega sarnase objektiga. Kohus on seisukohal, et äratundmiseks on esitatud kolm sarnase välimusega isikut. Sealjuures kirjeldas tunnistaja O P kohtuvälises menetluses, et sõidukit juhtis heledate juustega keskealine mees (KVM tl 10 pöördel). Äratundmiseks esitamise ettevalmistamisel sai politsei seega lähtuda sellest tunnistaja antud üldisest välimuse kirjeldusest. Äratundmiseks on esitatud isikud, kellel kõigil on heledad juuksed (vt KVM tl 28). Kui äratundmiseks esitamise läbiviimisel millegagi üldse norida, siis vaid sellega, et üks isikutest on piklikuma näoga, teised kaks (sh A.V ) ümara näoga. Arvestades, et nii kohtuvälises menetluses äratundmiseks esitamisel kui ka kohtus on tunnistaja kinnitanud, et sõidukit juhtis A.V , siis pole kohtul alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses selles osas. Äratundmiseks esitamise ning kohtus avaldatu kokkulangevus pigem just kinnitab tunnistaja ütluste usaldusväärsust, kuivõrd need on ajas jäänud muutumatuks.
  1. Tunnistaja M J ütluste kohaselt (kohtu tl 25-25 pöördel) läks ta kas 19.08.2023 või 20.08.2023 oma auto Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx juurde, et sõitma minna. Kui auto juurde läks, siis tuli tema juurde O (tol hetkel nime ja seda, et ta kõrvalmajas elab, ei teadnud) ja ütles, et tema autole sõideti külje pealt sisse. Otsa sõitis musta värvi auto. Siis tunnistaja vaatas, et täpselt sellised triibud olid tema sõiduki juhipoolse külje mõlema ukse ja tagumise tiiva peal, mida enne kindlasti ei olnud. Alguses O ütles auto numbri peaaegu õigesti, eksis ühe numbriga, mis andis Transpordiameti kodulehel olevas otsingus halli värvi Citroeni või Peugeot Partner nn piruka tüüpi auto välja. Ta pani lifti üles kuulutuse, et kes võis sellist autot näha. Kui aga tunnistaja sai teada õige numbri, siis näitas, et tegemist on musta värvi Volkswagen Golfiga. Tunnistajale meenus ka, et eelmisel päeval kui ta oli oma sõiduki ära parkinud, siis oli tema sõidukist vasakul pool seisnud must Volkswagen. Siis vaatas tunnistaja seda Volkswagenit täpsemalt ja nägi sellel õigel kõrgusel stange peal värskeid triipe, mida ta pildistas ja politseile saatis. Mõni aeg hiljem olid need triibud mustaga üle värvitud, aga jõudis pildid teha veel enne seda. Volkswagenile oli peale kirjutatud „M S“, „E“ ja „kinnisvara“ ning see oli pargitud Kivila 3 parklasse. Kuna auto peal oli number olemas ja nad elavad omanikuga ühes majas, siis helistas tunnistaja ka M S. Tunnistaja sõnul ütles M S talle, et ta uurib asja. M J lisas, et selleks hetkeks ta teadis, et sõidukit ei juhtinud omanik ise, vaid üks tema poegadest, sest tunnistaja O oli talle öelnud, et sõidukit juhtis meesterahvas. M J eeldas, et M S helistab talle tagasi, aga ta ei teinud seda. Siis helistas ta uuesti sõiduki omanikule. M S ütles, et tema ei tea midagi ning pojad ütlevad, et pole tema autoga sõitnud ega õnnetust põhjustanud ning nemad ei valeta. M J ei mäletanud, millal ta süüteoteate politseile esitas, aga politseis käis ta 28.08.
  2. Tunnistaja kinnitas, et ta esitas koos süüteoteatega 3 fotot enda sõiduki kahjustustest ning 14.09.2023 saatis politseile 3 Volkswagenist ja selle vigastustest tehtud fotot. Tunnistaja lisas, et tema sõidukit ei ole kindlustus veel korda teinud, sest oodatakse antud väärteoasja lõpplahendit. Kahju on 800-900 eurot.
  3. Asjaolu, et tunnistaja O P eksis alguses tumeda sõiduki numbri ülesmärkimisel ühe numbriga, kinnitavad lisaks tunnistaja M J ütlustele ka viimase poolt esitatud süüteoteade, samuti kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil esitatud nn algse registreerimisnumbri väljavõte Transpordiametist. Nimelt nähtub M J süüteoteatest, et majaelanik, kes otsasõitu nägi, ütles auto numbriks xxx (KVM tl 2). Tunnistaja M J ütluste kohaselt (kohtu tl 25 -25 pöördel) ütles tunnistaja O P alguses autonumbri peaaegu õigesti – ta eksis ühe numbriga, ütles 715, aga tegelikult oli
  4. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas 25.04.2024 istungil kohtule sõiduki xxx andmete väljavõtte Transpordiametist, millest on näha, et sellised registreerimisnumbrid on 15.04.2021 tagastatud, väljastatud transiitmärgid ning sõiduk on riigist välja viidud (kohtu tl 43, 26). Seega antud sündmuse toimumise ajal 20.08.2023 ei saanud sõiduk registreerimismärgiga xxx üldse Eestis viibidagi, kuivõrd selline numbrimärk polnud juba enam kui kaks aastat Eestis kasutusel.
  5. Eeltoodu selgitab ka seda, miks M J on algselt politseile esitatud süüteoteates märkinud, et tema sõidukit kahjustas Peugeot Partneri sõiduk registreerimismärgiga xxx (KVM tl 2). Nimelt selgitas tunnistaja M J kohtus, et kui tunnistaja O P oli talle algselt andnud sõiduki 5
(15)4-24-1015 numbri – 715(xxx), siis ta vaatas sõiduki numbri järgi Transpordiameti kodulehelt, et tegemist on mingisuguse Citroeni või Peugeot Partner nn piruka tüüpi sõidukiga (kohtu tl 25- 25 pöördel), mille osas ta pani kortermaja lifti ka kuulutuse üles, et kes võis näha sellist autot. Kuid sel momendi otsis M J taga tegelikult vale sõidukit. Tunnistaja O P ütluste kohaselt nägi ta hiljem sedasama sõidukit ja ta kontrollis ise autonumbri üle ning avastas, et ta oli eksinud ühe numbriga (kohtu tl 35 pöördel). Eluliselt on usutav, et pärast tulutuid otsinguid leida xxx numbriga Peugeot või Citroeni sõiduk, võttis tunnistaja M J ise uuesti ühendust O P. Viimase sõnul helistas M J talle umbes 3 nädalat või kuu hiljem, et auto number üle täpsustada (kohtu tl 35 pöördel). Selleks ajaks oli tunnistaja O P ise ka juba näinud, et sõiduki tegelik number on xxx. Alles seejärel oli võimalik M J võtta ühendust Volkswagen sõiduki nr xxx omaniku M Sega. M J sõnul kui ta sai tunnistajalt teada õige numbri, siis sai teada, et tegemist oli Volkswageni numbriga (ilmselt taaskord Transpordiameti kodulehte kasutades). Ta läks seda sõidukit vaatama ja avastas selle stangelt õigel kõrgusel triibud, millest tegi pilti ja edastas politseile (kohtu tl 25). M S sõnul helistas M J talle septembrikuu teisel poolel –
  1. või
  2. kuupäeval (kohtu tl 36 pöördel). M J on politseile 14.09.2023 saatnud e-kirja, millest nähtub, et ta on juba suhelnud M Sega, mistõttu pidi nendevaheline kõne toimuma tegelikkuses hiljemalt 14.09.2023 (KVM tl 7). Selle e-kirjaga koos saatis M J politseile ka enda tehtud fotod xxx sõidukist. Antud fotod asuvad CD-plaadil (KVM tl 46) kaustas „xxx avaldaja fotod“ (failid lõpuga nr 192814, 192819 ja 192827). Nendest fotodest esimesel (nr 192814) on sõiduki peegeldusest näha, et foto on teinud tunnistaja M J.
  3. M J poolt süüteoteates (KVM tl 1) esitatud 3 fotot (vt KVM tl 46 oleval CD-plaadil kaustas „xxx avaldaja fotod“, failid lõpu nr-ga 81340, 81348 ja 81359) kinnitavad tema sõidukil esinenud vigastusi. Nimelt on nendelt näha punase sõiduki küljel olevaid pikkasid, sh tumedat värvi triipe. Sõiduki vigastusi kinnitab ka 28.08.
  4. a vaatlusprotokoll koos selle lisaks olevate fotodega (vt KVM tl 3 ja tl 46 oleval CD-plaadil kaustas „xxx“ olevaid fotosid). Nimelt on protokollis märgitud, et M J kuuluva punast värvi sõiduki Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx vasakpoolsel küljel on värvikahjustused (KVM tl 3). Politsei poolt tehtud fotod kinnitavad värvikahjustusi sõiduki juhipoolse külje kogu ulatuses. Sealjuures nähtuvad ka politsei tehtud fotodelt mh tumedad triibud/kriimud.
  5. M J poolt politseile 14.09.2023 e-kirjaga (KVM tl 7) saadetud 3 fotot kinnitavad, et M S kuuluvad sõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx esinesid veel hiljemalt 14.09.2023 seisuga selged nühkekriimud kaasreisija poolse külje esinurgas/stangel rattakoopa ja esitule vahelisel alal (vt KVM tl 46 oleval CD-plaadil kaustas „xxx avaldaja fotod“, failid lõpu nr-ga 192814, 192819 ja 192827). Politsei poolt teostati antud sõiduki vaatlus 24.10.2023 (KVM tl 15 ja tl 46 oleval CD-plaadil kaustas „xxx“ olevaid fotosid). Protokolli kohaselt on M S kuuluval tumedat värvi sõiduki Volkswagen Gold registreerimismärgiga xxx parempoolsel esiosal värvikahjustused, mis on ebakvaliteetselt üle värvitud. Võrreldes politsei tehtud fotosid M J poolt tehtud ja 14.09.2023 saadetud fotodega on näha, et mainitud vigastuste ala on hiljem üle värvitud, kuid selle alt kumavad ikkagi läbi esialgsed kahjustuste kohad (vrdl fotofaile nr 7157-7164 ja 192814).
  6. Seega mõlemast sõidukist nii M J kui ka politsei poolt tehtud fotod kinnitavad tunnistaja O P ütlusi selles, milliste osadega puutusid sõidukid teineteisega kokku – s.t tume Volkswagen kaasreisija poolne külg ning punane Škoda juhipoolse küljega.
  7. Kohus näitas tunnistaja O P nii M J poolt tumedast sõidukist tehtud fotosid kui ka politsei poolt M S kuuluvast sõidukist tehtud fotosid ning tunnistaja kinnitas, et punast sõidukit riivanud tume sõiduk oli seesama, mis on talle näidatud fotodel (kohtu tl 36).
  8. 14.11.2023 määras politsei teostada liiklustrassoloogiaekspertiis (KVM tl 21). Sealjuures anti eksperdi käsutusse mh CD-plaat mõlema sõiduki fotodega. Seega ekspert kasutas ekspertiisi läbiviimisel fotosid, mida olid teinud nii M J kui ka politsei ning mida kohus on ülal esile toonud. Eksperdilt küsiti, kas Škoda kahjustused vasakpoolsel küljel on tekkinud 6
(15)4-24-1015 kontakteerumisel Volkswagen Golfi parempoolse esiosaga. Ekspert vastas 21.12.
  1. a ekspertiisiaktis sellele küsimusele jaatavalt (KVM tl 22 pöördel). Siinkohal toob kohus ekspertiisiaktist täiendavalt esile (KVM tl 22), et ekspert leidis, et sõiduauto Volkswagen Golfi vigastatud alal on kolm intensiivsemat kontaktjälgedega kaetud piirkonda – esitiiva alumine nurk (ekspertiisiaktile lisatud fotol roheline tähis), esitiiva ja stange puutepiirkond (kollane tähis) ja esistange rattakoopa poolne ülaosa (helesinine tähis) (vt KVM tl 24). Sõiduautol Škoda on vigastatud vasakpoolne külg. Nimelt vasakpoolse külje esiuksel, tagauksel ja tagumise rattakoopa serval nähtuvad horisontaalsed kraape-nühkejälgede kogumid ja musta värvi pealekandumise jäljed. Ka Škoda vigastused saab jaotada kolmeks piirkonnaks – küljeliistu kohal olevad värvkatte vigastused ja värvi pealekandumise jäljed (ekspertiisiaktile lisatud fotol roheline tähis), ukseliistu ülaosas oleva lakikihi sulamise jäljed (kollane tähis) ja ukseliistu alaosas olevad lakikihi kahjustused ja musta värvi pealekandumise jäljed (helesinine tähis) (vt KVM tl 24). Kõik need jäljed on seostatavad sarnase värviga tähistatud vigastustega sõiduautol Volkswagen. Kokkuvõtlikult leidis ekspert, et võttes arvesse sõidukitel esinevate vigastuste paiknemist, vertikaalset ulatust ja iseloomu, saab öelda, et sõiduki Škoda kahjustused vasakpoolsel küljel on tekkinud kontakteerumisel Volkswageni parempoolse esinurgaga.
  2. Kohtu hinnangul on nii tunnistajate O P kui ka M J ütlused usaldusväärsed. Samuti pole põhjust kahelda ekspertiisi või eelmärgitud teiste dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuses. Seevastu A.V ja M S ütlusi peab kohus ebausaldusväärseteks osas, milles nad on seisukohal, et A.V etteheidetaval ajal ja kohas M S kuulunud sõidukit ei juhtinud/ei saanud juhtida.
  3. A.V leidis, et O P ja M J võivad olla andnud selliseid tema vastu suunatud ütlusi seoses kindlustuspettusega (sellisel seisukohal oli ka tunnistaja M S – kohtu tl 37) või O põhjustas need vigastused M J sõidukile ise (kohtu tl 39). Kohtu hinnangul on sellised väited alusetud. Tunnistaja O P jaoks on A.V võõras inimene (kohtu tl 35 pöördel). Nad elavad kõrvuti majades (kohtu tl 36). Tunnistaja on A.V küll varem näinud, aga temaga kunagi rääkinud ei ole (kohtu tl 36). Tunnistaja M J on O P rääkinud vaid seoses antud liiklusõnnetusega (kohtu tl 36). Seega tunnistaja O P jaoks on nii A.V kui ka M J mõlemad võõra inimesed. M Se sõnul ei usu ta, et neil tunnistaja O Pd vihavaenu oleks (kohtu tl 38). M Se ütlustest saab järeldada, et ta pole isegi kindel, kas ta tunnistajat ära tunneks. Samuti pole A.V-l ja M Jl olnud omavahel konflikte (kohtu tl 38). Ekspert on jõudnud mõlemast sõidukist tehtud fotode (sealhulgas M Se Volkswagenist enne ja pärast vigastuste üle värvimist tehtud fotode) põhjal järeldusele, et justnimelt M S kuuluv sõiduauto põhjustas punase Škoda Octavia vigastused. Seega ka kaebaja väide, et M J Škoda on sattunud muul ajal ja kohas mõne teise musta värvi sõidukiga õnnetusse, on alusetu, kuivõrd ekspert on leidnud, et mõlema sõiduki vigastused kattuvad kolmes piirkonnas.
  4. A.V leidis nii kaebuses kui ka kohtuvaidlustes, et tunnistaja ei saanud kuulda autode kokkupõrget (metalset heli), sest liiklusõnnetuse põhjustamist heidetakse ette kohas, mis asub liiklustiheda ristmiku läheduses ning tunnistaja viibis ise sõidukitest eemal (kohtu tl 1). Selles osas märgib kohus, et tuvastatu kohaselt ei ole omavahel kokku puutunud ainult mõlema sõiduki plastosad, vaid ka metalsed osad. Samuti ei öelnud tunnistaja kohtus, et ta kuulis metalset heli, vaid ta kuulis mingit kriginat. Ühtlasi märkis tunnistaja, et kuigi tavaliselt Kivila tn majade juures pole väga vaikne, siis tol hommikul kedagi ei liikunud. Kohus leiab, et see on eluliselt usutav, sest tegemist oli riigipüha ja ühtlasi pühapäevase hommikuse ajaga, mil inimesi liigub vähem. Lisaks arvestades, et kahju saanud sõidukil olid vigastused kogu juhipoolse külje ulatuses, siis on ka eluliselt usutav, et selle tekkimise heli kuulis tunnistaja pikemat aega ning just seetõttu enda tähelepanu heli suunas pööras ja edasist jälgis.
  5. Siinkohal märgib kohus, et tunnistaja rääkis kohtus, et liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk oli tumedat värvi, võis olla tumesinine (kohtu tl 35 pöördel). Kohus leiab, et tunnistaja ütlusi ei saa ka sel põhjusel pidada ebausaldusväärseteks. Nimelt on tuvastatud, et A.V 7
(15)4-24-1015 A.V juhitud ja M S kuuluv sõiduk on musta värvi. Seega on tegemist tumedat värvi sõidukiga. Sealjuures on mõned ametlikult registreerimistunnistusele tumesinisena kantud sõidukid sellised, mis vaid otsese kirka päiksevalguse käes tunduvad sinised, aga muul ajal pigem musta värvi. Ühtlasi tuleb arvestada, et antud sündmusest oli kohtus toimunud ülekuulamise ajaks möödunud 8 kuud. Ka kohtuvälises menetluses kuulati tunnistaja alles 1,5 kuud pärast toimunut üle (KVM tl 10). Sealjuures oli tunnistaja tähelepanu suunatud ilmselgelt menetlusaluse isiku tegevusele ning sõiduki numbri meelde jätmisele ja üles märkimisele kui selle värvile. Seega asjaolu, et tunnistaja ei öelnud, et sõiduk oli musta värvi, vaid ütles, et oli tumedat värvi, võis olla tumesinine, ei sea kahtluse alla tunnistaja ütluste usaldusväärsust.
  1. Nii A.V kui ka M S on märkinud, et kuna majal on videokaamerad, siis oleks M J saanud videosalvestistelt lihtsasti tuvastada teo toimepanija, aga ta „mugavalt“ pöördus M Se poole alles siis, kui kaamera salvestised ei olnud enam kättesaadavad (kohtu tl 39 pöördel-40, 36 pöördel). Selles osas märgib kohus, et politsei 04.09.
  2. a e-kirjast nähtuvalt säilivad Kivila 3 maja kaamera salvestised vaid 2 päeva ning siis kustuvad (KVM tl 6). Arvestades, et M J märkis süüteoteates tunnistajalt algselt teada saadud kahju põhjustanud sõiduki numbri ja asjaolu, et majal on olemas ka turvakaamerad, võis ta eeldada, et politsei küsib need videosalvestised ise välja ning tema sellega isiklikult enam tegelema ei pea (KVM tl 2). Kuivõrd antud liiklusõnnetus toimus 20.08.2023, siis 22.08.2023 olid salvestised juba kustunud. Võttes arvesse ka seda, et algselt otsis M J vale numbrimärgiga sõidukit ning õigest numbrimärgist sai ta teada alles 3-4 nädalat hiljem, siis (mh M S helistamise hetkeks) polnudki võimalik tal enam turvakaamerate salvestistega tutvuda. Sõiduki numbrist tekkinud segadus põhjustas ka viivituse, miks M J võttis alles 3-4 nädalat pärast juhtunut sõiduki omaniku M Sega ühendust. Samas politsei poole pöördus M J hiljemalt 28.08.2023 (vt kohtu tl 25; KVM tl 1, 3, 4).
  3. A.V väide, et ta ei saanud sellisel varasel kellaajal sõidukit terviseseisundist tulenevalt juhtida, on esiteks lükatud ümber ülal analüüsitud objektiivsete tõenditega. Samuti on A.V väide, et ta võtab hommikul (kell 10) valurohud ja enne keskpäeva pole ta võimeline enne nende mõjuma asumist tavapäraste toimingute juurde asuma, tõendamata. Kaebusele on A.V lisanud väidetavalt väljavõtte enda haigusloost vms, kuid isegi kui eeldada selle autentsust, siis selles on kajastatud vaid patsiendi poolne jutt/kaebused arstile, mitte arsti hinnang tema terviseseisundile (kohtu tl 1 pöördel-2). Ühtlasi on A.V kohtus ülekuulamisel avaldanud, et ta tavaliselt enne kella 12 ei liigu üldse (kohtu tl 38 pöördel). Nimetatu ei välista seda, et 20.08.2023 erandkorras tõusis ta varem (s.t enne kella 10) ning kas juhtis sõidukit ilma valuvaigisteid üldse võtmata, nende täielikku mõju ära ootamata või oli ärganud piisavalt vara, et need olid kella 9 paiku juba mõjuma hakanud.
  4. Kohus ei pea A.V ütlusi usaldusväärseteks ka põhjusel, et tema sõnul kasutab ta ema M Se sõidukit väga harva, sest tal on olemas enda auto, mida ta kasutab (kohtu tl 39). Kui temalt aga küsiti tema enda sõiduki registreerimisnumbrit, siis oskas ta öelda vaid tähed, aga mitte numbreid. Samas tema ema M S segas ülekuulamisele vahele ning ütles poja sõiduki numbrid ise (kohtu tl 39). Ühtlasi märgib kohus, et A.V kohtus antud ütlused olid pigem arvamusavaldused selle kohta, miks ta ei saanud seda tegu toime panna või mis vastuolud tema arvates mingites tõendites esinevad. Kuid kui temalt küsiti midagi konkreetset, siis vastused ei olnud konkreetsed, vaid pigem üldistavad. Näiteks küsis politsei esindaja temalt, et kus tema sõiduk 20.08.2023 oli. A.V vastas, et ta arvab, et Kehras. Sellepärast, et kuna ema auto on Kehras ja mina sõidan edasi-tagasi, siis ma olin ilmselt oma autoga Kehras (kohtu tl 39). Sealt edasi rääkis A.V samuti sellest, et ta viibib tavaliselt nädalavahetuseti Kehras ja millal ta sinna läheb ja tuleb, rääkimata konkreetselt 20.08.2023 kuupäevast või tollest nädalavahetusest. Ta ei osanud öelda, mis põhjusel on tema ise või tema vend kasutanud ema sõidukit või millal ta üldse venda enne 20.08.2023 viimati nägi. Vabas jutustuses märkis samuti, et ma ei liigu tavaliselt enne kella 12 üldse (kohtu tl 38 pöördel). Kui kohus küsis sõnaselgelt, kas ta viibis 20.08.2023 Kehras, vastas A.V 8
(15)4-24-1015 esiti: Ilmselt küll (kohtu tl 39). Kohus avaldas A.V ülekuulamise käigus ka tema 19.01.2024 kohtuvälises menetluses ülekuulamisel antud ütlustest ühe lause ning 21.02.2024 esitatud vastulausest ühe lauseosa (vt kohtu tl 39 pöördel). Nimelt on 19.01.2024 kohtuvälises menetluses ülekuulamisel A.V öelnud: Täpselt ma ei mäleta, kus ma 20.08.2023 käisin (KVM tl 32 pöördel). Sealjuures üle-eelmises lauses on ta märkinud: 20.08.2023 kella 9.20-9.30 vahemikus ei juhtinud mina eelmainitud sõidukit kindlasti Kivila tn 3, Tallinn juures (kohtu tl 32-32 pöördel). 21.02.2024 esitatud vastulauses on A.V aga esimest korda märkinud, et ta ei viibinud 20.08.2023 isegi mitte Tallinnas, vaid oli terve perega Kehras vanaema juures (KVM tl 39, 41). Selle versiooni juurde, et ta viibis 20.08.2023 Kehras, on A.V jäänud ka maakohtule kaebust esitades (kohtu tl 1) ja kohtus üle kuulates (kohtu tl 39). Kui kohus selle vastuolu osas A.V-lt selgitust küsis, siis väitis A.V , et kohtuvälises menetluses ülekuulamisel pidas ta silmas, et ta oli küll Kehras, aga ei mäleta, kus ta seal Kehras olles käis. Kohus on seisukohal, et A.V ütlustes esineb selge vastuolu ning isik seda loogiliselt põhjendada ei suutnud. Tegemist on ilmselgelt otsitud põhjusega selleks, et vältida väärteokaristust. Sealjuures ka A.V taotlusel kohtus üle kuulatud tunnistaja E H ei teadnud, kas 20.08.2023 kui nad oma pere ja Kehras naaber M Sega koos pärastlõunal grillisid, kas A.V oli ka seal või mitte (kohtu tl 26 pöördel27). Tähelepanuväärne on see, et niipea kui tunnistaja oli öelnud, et seda ta muidugi ei tea, kas A.V oli, tahtis A.V midagi tunnistajale öelda (kohtu tl 26 pöördel).
  1. Tunnistaja E H ütlused (kohtu tl 26 pöördel-27) loeb kohus küll usaldusväärseteks, kuid leiab, et need ei ole antud juhul tõendiväärtusega. Nimelt ei mäleta tunnistaja, kas A.V oli ka 20.08.2023 Kehras. Samuti ei tea tunnistaja seda, kas M S kuuluv sõiduk (Volkswagen) oli 20.08.2023 terve päeva Kehras või millal täpselt see sõiduk sinna tuli. Tunnistaja ütlustest saab tuletada, et vähemasti 20.08.2023 pärastlõunast oli sõiduk tõenäoliselt Kehras. Seega tunnistaja ütlused ei välista (ega kinnita) A.V poolt sama päeva hommikul Tallinnas liiklusõnnetuse põhjustamist M S kuuluva sõidukiga.
  2. M Se ütlusi ei pea kohus samuti valdavas osas usaldusväärseteks. Eelkõige põhjusel, et need lähevad vastuollu objektiivse tunnistaja O P ütluste ning ekspertiisiaktis tuvastatuga (vt käesoleva otsuse punkte 9, 17 ja 18). Samuti on M Se ütlused omavahel vastuolus ning vastuolus ka teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Esiteks väitis M S, et M J helistas talle septembri teises pooles, kas
  3. või
  4. kuupäeval (kohtu tl 36 pöördel). Käesoleva kohtuotsuse punktis 13 on kohus juba tuvastanud, et M J helistas M S hiljemalt 14.09.
  5. Teiseks väitis M S, et kõik kriimud, mis tema autol olid, olid tekkinud juba aasta enne 20.08.2023 seoses sellega kui ta sõitis poe parklas ostukärude hoidikust välja ulatunud metallvarda/-pulga otsa (kohtu tl 37). Ta ei lasknud neid kriime kohe ära parandada, sest ta ootas kuni sõidukil roosteplekid välja tulevad, et kõik korraga korda teha. Nimelt olid tema sõidukil pagasniku luugi ääres ja ukse käepideme juures roosteplekid ning
  6. aasta alguses sõitis üks reka ka külje pealt sisse. M S ütles kohtus, et ta lasi need roosteplekid autovärvi pulverisaatoriga ise lõpuks üle, sest need häirisid juba tugevalt silma, eriti reklaamkirjade taustal (kohtu tl 37-37 pöördel). Kohtu täpsustavate küsimuste peale avaldas M S, et ta värvis sõiduki ise üle pulverisaatoriga pärast M J kõne, aga enne seda kui politsei tema sõidukit vaatles ja pilte tegi. Kuivõrd kohus on tuvastanud käesoleva otsuse punktis 13, et M J helistas M S hiljemalt 14.09.2023 ning M Se sõidukit vaadeldi politsei poolt 24.10.2023 (KVM tl 15), siis selles vähem kui 1,5 kuu ajavahemikus M Se sõnul kõrvaldas ta lõpuks nii väidetava poeparkla õnnetuse kui ka rekaga õnnetuse tagajärjed, samuti rooste kohad pagasnikult ja ukselinkide juurest. Politsei tehtud fotodelt aga nähtub, et 24.10.2023 seisuga on üle värvitud vaid kõnealune kõrvalistujapoolne esinurk (millega ekspertiisiakti kohaselt põhjustati M J sõidukile kahjustusi), kuid kõik muud roostekahjustused on endiselt täpselt samas seisus nagu need olid 14.09.2023, mil M J saatis politseile M Se sõidukist fotod (võrdle KVM tl 46 oleval CD-plaadil kaustas „xxx avaldaja fotod“ failid lõpu nr-ga 192814, 192819 ja 192827 vs kaustas „xxx“ olevad fotod nr 7157-7164, 7172, 7173, 7175-7178 ja 7186). Samuti on näha, et sõiduki 9
(15)4-24-1015 juhipoolsel küljel reklaamide peal on veel ühed väga silmatorkavad heledad kriimustuste jäljed, mida pole likvideeritud, mille puhul on ilmselt tegemist väidetud reka poolt külje pealt sisse sõitmise vigastustega (vt kaustas „xxx“ olevad fotod nr 7185-7187). Seega ei vasta tõele M Se ütlused selles osas nagu ta oleks kõrvaldanud enne politsei poolt sõiduki vaatlust ise kõik rooste ja muud kahjustused sõidukil. Kummastaval kombel on pärast M J kõne ning enne politsei poolt sõiduki vaatlust tegelikkuses püütud varjata vaid neid vigastusi, mis ekspertiisiakti kohaselt on tekkinud M J sõiduki kahjustamise tõttu. Pole mingit eluliselt usutavat põhjust, miks oleks pidanud kõrvaldama vaid need kahjustused ja jätma teised endiselt alles. Ainus loogiline selgitus eeltoodu valguses on see, et M Se sõiduki parempoolse ehk kõrvalistujapoolse esinurga kahjustused värviti ebakvaliteetselt üle justnimelt selleks, et vältida A.V võimalikku väärteokaristust. M Se ütluste ebausaldusväärsust ning soovi anda A.V vastutusest vabastavaid ütlusi, kinnitab ka asjaolu, et politsei esindaja küsimuse peale, kas tunnistajale teadaolevalt on A.V varasemalt liiklusrikkumistega seoses sattunud politsei huviorbiiti, vastas M S, et võib-olla seoses kiiruse ületamisega (kohtu tl 38). Kohus küsis veidi hiljem tunnistajalt, et kas ta on teadlik A.V kriminaalkaristusest seoses mootorsõiduki joobes juhtimisega (kohtu tl 38 pöördel). Tunnistaja kinnitas, et ta teab sellest, aga see oli ammu. Kui kohus soovis teada, et kui politsei küsis liiklusrikkumiste kohta, siis miks tunnistaja ainult võimalikku kiiruse ületamist mainis, ütles tunnistaja, et tal ei tulnud meelde see kuritegu (kohtu tl 38 pöördel). Kohtu hinnangul pole eluliselt usutav, et M S, olles teadlik, et tema poega on vaid üks kord elus karistatud kuriteo toimepanemise eest, mis seisnes mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, siis meenub tal poja liiklusrikkumistest vaid võimalik kiiruse ületamine.
  1. Kohus möönab, et M Se ema võis tõepoolest
  2. aasta juulikuus murda jalaluu ning vajada seetõttu oma tütre ehk M Se abi. M S võis seetõttu ka suurema osa ajast viibida ema juures Kehras ning sinna sõitis ta tõenäoliselt oma sõidukiga. Nimetatu ei välista aga võimalust, et ajal, mil M S oli Kehras ja hoolitses oma ema eest, kasutas tema sõidukit lühiajaliselt A.V , tehes seda mh ka 20.08.2023 hommikul Tallinna elukoha, s.t Kivila 3 juures. Siinkohal märgib kohus täiendavalt, et tunnistaja O P sõnul ei olnud 20.08.2023 õhtul punase sõiduki kõrval enam kõnealust tumedat Volkswageni sõidukit, mis oli seal olnud nii eelmisel päeval kui M J sõidukit parkis (kohtu tl 25) kui ka tunnistaja O P sõnul veel 20.08.2023 hommikulgi (kohtu tl 35 pöördel). Seega on ka võimalik, et A.V ja M S kuuluv Volkswageni sõiduk viibisid 20.08.2023 pärastlõunast alates Kehras A.V vanaema juures, kus nad naabritega ühiselt õhtuni grillisid. Nimetatu ei välista aga seda, et A.V põhjustas 20.08.2023 hommikupoolikul Tallinnas kodumaja juures parklas liiklusõnnetuse, mis on antud juhul ka tõendamist leidnud.
  3. Seega ülaltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et on tõendamist leidnud, et A.V juhtis 20.08.2023 kella 9 paiku Kivila 3 Tallinn juures mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx ja riivas parkimiskohale sõites tema juhitud sõidukist paremale poole pargitud M J kuuluvat punast värvi Škoda Octavia sõidukit registreerimismärgiga xxx. Selle tagajärjel tekkisid värvikahjustused nii M S kuuluvale Volkswagen Golfi sõidukile (parempoolne esinurk) kui ka M J Škoda Octavia sõidukile (kogu juhipoolse külje ulatuses). M J sõidukile tekitati A.V poolt värvikahjustuste parandamise näol varalist kahju 800900 euro suuruses summas. Ehk ilmselgelt ei hoidunud A.V sõidukit juhtides kõigest, mis võiks kahjustada vara, rikkudes sellega LS § 16 lg-s 1 sätestatud kohustust. Ühtlasi ei hoidnud A.V sõidukit juhtides ohutut külgvahet, sest vastasel korral poleks M J sõiduki juhipoolne külg terves ulatuses kannatada saanud. Seega rikkus A.V ka LS § 46 lg-s 3 sätestatut. Kokkuvõtlikult on kohtuväline menetleja seega A.V poolt toimepandu õigesti kvalifitseerinud LS § 223 lg 1 järgi ehk mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, millega tekitati teisele isikule varaline kahju.
  4. Kohus leiab, et A.V põhjustas liiklusõnnetuse vähemasti hooletusest. Karistusseadustiku (

) § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea 10

(15)4-24-1015 süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtul pole põhjust arvata, et A.V sõitis teadlikult ja tahtlikult M J pargitud sõidukile otsa. Kohus leiab, et juhul, kui menetlusalune isik oleks enda juhitud sõidukit parkides hoidnud ohutut külgvahet ning järginud kõiki muid hoolsa juhi kohustusi selleks, et vältida parkimise manöövri tegemisel kõrvalasuva pargitud sõidukiga kokkupuudet, oleks varalise kahju tekkimist olnud võimalik ära hoida.
  1. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi on A.V süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses.
  2. Seega on A.V pannud toime temale LS § 223 lg 1 järgi etteheidetava väärteo. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel, tuleb A.V-le mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus. Karistus
  3. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga 3-300 trahviühikut (vt ka

§ 47

lg 1), kuni 30 päeva pikkuse arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuks. Üks trahviühik vastab 4 eurole. Seega võib mõistetav rahatrahv olla vahemikus 12-1200 eurot. Sealjuures võib antud rikkumise korral kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 223 lg 2 kohaselt 1-3 kuuks. Siinkohal selgitab kohus, et VTMS § 132 p-s 2 sätestatud põhimõtte kohaselt võib kohus teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku ehk kaebaja olukorda. See tähendab, et kohus ei saa suurendada isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust ega mõista karistust, mis oleks raskem võrreldes kohtuvälise menetleja poolt määratuga. Võrreldes rahatrahviga on teised karistuse liigid ehk arest ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine raskemad. Kuivõrd kohtuväline menetleja määras A.V-le põhikaristuseks rahatrahvi, siis tuleb antud juhul kõne alla vaid A.V karistamine rahatrahviga. Lisakaristust kohus kohaldada ei saaks. Keskmine rahatrahv on ca 150 trahviühikut ehk 600 eurot. 34.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 35. Karistust mõistes on kohtuväline menetleja leidnud, et A.V puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes (vt KVM tl 41). Kohus nõustub selles kohtuvälise menetlejaga. A.V süü suuruse hindamisel arvestab kohus veel asjaoluga, et menetlusalune isik käitus vähemalt hooletult, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise vorm. See viitab pigem isiku väiksele süüle. Teiseks arvestab kohus antud juhul sellega, et LS § 223 lg 1 järgi on karistatav nii teisele isikule varalise kahju kui ka tervisekahjustuse tekitamine. Praegusel juhul põhjustas A.V vaid varalist kahju. Kuivõrd teise isiku tervis on üldjuhul olulisem võrreldes varalise kahju põhjustamisega, siis ei pea kohus menetlusaluse isiku süüd suureks. Samas võtab kohus siiski arvesse, et A.V põhjustas teise sõiduki omanikule varalist kahju hinnanguliselt 800-900 euro suuruses summas (vt tunnistaja M J ütlusi – kohtu tl 25 pöördel). Sealjuures nähtub ka M J kuuluva sõiduki vaatlusest ning fikseeritud vigastustest, et kogu sõiduki juhipoolne külg oli kahjustada saanud. Seega kuigi vigastused polnud väga intensiivsed, olid need siiski ulatuslikud. Kuigi A.V-l pole kehtivaid karistusi samalaadse rikkumise toimepanemise eest, on tal kehtiv kriminaalkaristus 2021. aastast (2019. aastal toime pandud) seoses mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, mis on samuti liiklusrikkumine (KVM tl 45). Seega ei saa temale mõistetav karistus olla sanktsiooni miinimumi lähedane. Kõiki nimetatud asjaolusid kogumis arvesse võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt A.V-le määratud 90 trahviühiku suurune rahatrahv, mis jääb alla 1/3 sanktsiooni maksimaalse määra, on isiku süü suurusele ning eripreventsioonile vastav. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve 11

(15)4-24-1015 silmas pidades märgib kohus, et normi kehtivust ja järgimise vajadust näitab teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Seega üldpreventsioon isikule mõistetava karistuse määra ei mõjuta, mistõttu jätab kohus muutmata Politsei- ja Piirivalveameti otsuse A.V karistamises LS § 223 lg 1 järgi 90 trahviühiku ehk 360 euro suuruse rahatrahviga. 36.

§ 66

lg 2 näeb ette, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

§ 66

lg 3 kohaselt ei või ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kuigi A.V ei ole taotlenud rahatrahvide ositi tasumise võimaldamist, peab kohus asjaoludest nähtuvalt vajalikuks anda isikule võimalus trahvi(de) tasumiseks maksimaalse võimaliku perioodi ehk ühe aasta jooksul. Nimelt arvestab kohus siinkohal asjaoluga, et A.V on töövõimetuspensionär, kes saab igakuiselt toetust 500 eurot (kohtu tl 40). Temale määratud rahatrahvid (vt käesoleva otsuse punktid 35 ja 47) kokku on 840 eurot ning sellele summale lisanduvad ka menetluskulud 661 eurot (vt käesoleva otsuse punkti 50). Seega etteruttavalt arvestades märgib kohus, et käesoleva otsusega kaasnevad rahalised kohustused kokku oleksid 1501 eurot, mis on A.V mitme kuu sissetulek. Kuigi tema igakuine sissetulek on väike, siis elab ta koos emaga, mille tõttu on tal siiski võimalik majanduslikult hakkama saada. Neid asjaolusid arvestades määrab kohus, et A.V peab temale LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud 360 euro suuruse rahatrahvi tasuma ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t tasudes igakuiselt 30 eurot.

  1. Samas märgib kohus siinkohal, et karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 näeb ette, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Seega mida kiiremini rahatrahv tasuda, seda varem hakkab kulgema üks aasta, mille möödumisel kantakse väärteokaristus karistusregistri arhiivandmetesse. Kokkuvõtteks
  2. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et LS § 223 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheites tuleb Politsei- ja Piirivalveameti otsus A.V süüdi tunnistamises ning karistamises jätta muutmata, kuid kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse karistuse kandmise viisi osas, andes menetlusalusele isikule võimaluse tasuda temale määratud rahatrahv ositi ühe aasta jooksul. LS § 236 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheide Väärteokoosseis, õigusvastasus ja süü
  3. A.V-le heidetakse LS § 236 lg 1 alusel ette veel seda, et ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.
  4. LS § 236 lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Väärteoprotokollis ja -otsuses heidetakse A.V-le ette LS § 169 lg-s 5 ning § 169 lg 4 p-des 4 ja 5 sätestatud nõuete rikkumist. Nimelt näeb LS § 169 lg 5 ette, et olukorras, kus varalise kahju saaja pole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt ei ole politseile liiklusõnnetusest vaja teatada mh juhul, kui nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju saajad on LS § 169 lg 4 p-des 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
  5. Tunnistaja O P ütlustest (kohtu tl 35 pöördel) nähtuvalt tagurdas A.V juhitud sõiduk pärast sõidukite kokkupuutumist esmalt natukene, siis väljus juhiks olnud A.V 12

(15)4-24-1015 A.V sõidukist ning vaatas seda sõidukit, mida ta riivas (punane Škoda). Sealjuures katsus A.V käega ka seda kohta, mida ta oli enda juhitud sõidukiga riivanud. Seejärel istus A.V tagasi enda juhitud sõidukisse, parkis riivatud punase sõiduki kõrvale ning lahkus ära majja. Sama päeva õhtul A.V sõidukit enam sama koha peal parkimas ei olnud (kohtu tl 36 pöördel) ning ka punase sõiduki omanik M J ei teadnud veel ligi kuu aega, milline sõiduk täpselt ning kes seda juhtis ja põhjustas tema sõidukile kahjustused (kohtu tl 2525 pöördel). Kui vaadata nii M J kui ka hiljem politsei poolt tehtud fotosid M J punasest Škoda Octavia sõidukist, siis on sellelt nähtavad kogu juhipoolse külje ulatuses pikad nühkekriimud, samuti tumeda värvi ülekandumise kohad (vt KVM tl 46 oleval CD-plaadil kaustas „xxx avaldaja fotod“, failid lõpu nr-ga 81340, 81348 ja 81359 ning kaustas „xxx“ olevaid fotosid nr 6295-6301). Ehk sõiduki vigastused on silmatorkavad ning nähtavad, eriti lähivaates. Seega vahetult pärast liiklusõnnetuse põhjustamist ei olnud A.V-le teada varalise kahju saaja (punase Škoda omanik M J). Samuti polnud liiklusõnnetuse osalised vormistanud liiklusõnnetuse asjaolud koos kirjalikult. Ühtlasi ei olnud mingilgi viisil kahju saanud sõiduki omanikule ehk M J teada varalise kahju tekitamise eest vastutav isik, kelleks antud juhul oli A.V . Seetõttu rikkus A.V LS § 169 lg 4 p-des 4 ja 5 ning § 169 lg-s 5 sätestatud nõudeid ning pani toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 42. A.V pani liiklusõnnetusest mitteteatamise toime kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Olukorras, kus A.V pärast kokkupõrget, tagurdas veidi, seejärel tuli sõidukist spetsiaalselt välja, et vaadata ja ka katsuda vigastada saanud sõidukit ning seejärel enda sõiduki lihtsalt ära parkis ja kellelegi teavitamata koju lahkus, sai ta aru, et on põhjustanud liiklusõnnetuse, kuid jättis teadlikult kahjustatud sõiduki omaniku välja selgitamata või selle sõiduki juurde enda kontaktandmed lisamata. Sealjuures nähtub tunnistajate M J ja M Se ütlustest, et nad elavad samas kortermajas juba pikemat aega (kohtu tl 25 pöördel, 38). Lisaks oli M J enda sõnul pannud kortermaja lifti üles ka teate, milles ta otsis enda sõidukit kahjustanud isikut/sõidukit (kohtu tl 25). On ilmne, et ka A.V pidi seda teadet nägema, kuid ka siis ei reageerinud ta sellele. Ühtlasi on A.V teadlik sellest, kuidas poolte kokkuleppel liiklusõnnetuse juhtumeid vormistada ja lahendada (vt kohtu tl 38 pöördel). Seega sai A.V aru, et ta põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas teisele isikule ka varalist kahju, kuid täiesti teadlikult jättis ta liiklusõnnetusest teavitamata nii politsei kui ka teise sõiduki omaniku, hoides vastutusest kõrvale. Siinkohal märgib kohus lõpetuseks, et see, mis põhjusel või motiivil A.V antud liiklusõnnetusest ei teavitanud (kuigi ta väidetavalt teadis, et majal on turvakaamerad ning tema juhitud sõidukil oli olemas liikluskindlustus – kohtu tl 38 pöördel), ei ole antud juhul oluline. Ühtlasi ei hakka kohus ka võimaliku lahkumispõhjuse osas spekuleerima, märkides vaid, et alati ei käitugi inimesed mõistuspäraselt. 43. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi on A.V süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses. 44. Seega on A.V pannud toime temale LS § 236 lg 1 järgi etteheidetava väärteo. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel, tuleb A.V-le mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus. Karistus 45. LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga 3-300 trahviühikut (vt ka

§ 47

lg 1), kuni 30 päeva pikkuse arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks. Üks trahviühik vastab 4 eurole. Seega võib mõistetav rahatrahv olla vahemikus 12-1200 eurot. Sealjuures võib LS § 236 lg 2 kohaselt antud 13

(15)4-24-1015 rikkumise korral kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuks. Kuivõrd kohtuväline menetleja määras A.V-le põhikaristuseks rahatrahvi, siis ei saa kohus antud juhul kohaldada tema suhtes raskemaliigilist karistust (s.t aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist) ega lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Keskmine rahatrahv antud rikkumise puhul on LS § 223 lg 1 rikkumisega sarnaselt ca 150 trahviühikut ehk 600 eurot. 46.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 47. Karistust mõistes on kohtuväline menetleja leidnud, et A.V puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes (vt KVM tl 41). Kohus nõustub selles kohtuvälise menetlejaga. A.V süü suuruse hindamisel arvestab kohus veel asjaoluga, et menetlusalune isik jättis liiklusõnnetusest teavitamata kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, viidates seega isiku suurele süüle. Isiku süüd suurendavana arvestab kohus siinkohal ka asjaoluga, et samas kortermajas elades pidi A.V Söörnum nägema liftis M J poolt üles pandud teadet, milles ta otsis enda sõidukit kahjustanud juhti/sõidukit. Seega isegi hiljem ei kasutanud A.V võimalust lahendada asi ilma politsei sekkumiseta, vormistades kirjalikult liiklusõnnetuse toimumise asjaolud omavahel, kaasates vaid kindlustused. Samas arvestab kohus siinkohal ka sellega, et teavitamata jäeti teisele sõidukile varalise kahju, mis ei olnud väga suur, tekitamisest. Oleks varaline kahju ja teise sõiduki vigastused olnud suuremad või tekitatud kellelegi tervisekahjustus, tuleks pidada isiku süüd suuremaks. Kuigi A.V-l pole kehtivaid karistusi samalaadse rikkumise toimepanemise eest, on tal kehtiv kriminaalkaristus

  1. aastast seoses mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, mis on samuti liiklusrikkumine (KVM tl 45). Seega ei saa temale mõistetav karistus olla sanktsiooni miinimumi lähedane. Kõiki nimetatud asjaolusid kogumis arvesse võttes leiab kohus, et A.V süüle ja eripreventsioonile vastav karistus peaks olema keskmisest määrast suurem. Kohtuväline menetleja on A.V-le määranud aga 120 trahviühiku ehk 480 euro suuruse rahatrahvi, mis jääb sanktsiooni 1/3 ja 1/2 määrade vahele. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et normi kehtivust ja järgimise vajadust näitab teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Seega üldpreventsioon isikule mõistetava karistuse määra ei mõjuta. Kuivõrd VTMS § 132 p-st 2 tulenevalt ei saa kohus kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada, siis jätab kohus A.V-le kohtuvälise menetleja poolt LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise ees määratud 120 trahviühiku ehk 480 euro suuruse rahatrahvi muutmata.
  2. Juba käesoleva otsuse punktis 36 märgitud põhjustel määrab kohus, et A.V peab temale LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud 480 euro suuruse rahatrahvi tasuma ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t tasudes igakuiselt 40 eurot. Kokkuvõtteks
  3. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et LS § 236 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheites tuleb Politsei- ja Piirivalveameti otsus A.V süüdi tunnistamises ning karistamises jätta muutmata, kuid kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse karistuse kandmise viisi osas, andes menetlusalusele isikule võimaluse tasuda temale määratud rahatrahv ositi ühe aasta jooksul. 14

(15)4-24-1015 Menetluskulud
  1. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Antud väärteomenetluses on läbi viidud liiklustrassoloogiaekspertiis maksumusega 661 eurot (KVM tl 23). Kohtuväline menetleja määras, et see menetluskulu tuleb sarnased määratud rahatrahvidega tasuda 45 päeva jooksul (KVM tl 42). Arvestades juba rahatrahvide ositi tasumisele määramise juures esile toodud asjaolusid (vt käesoleva otsuse punkti 36), leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb KrMS § 180 lg 3 viimase lause alusel anda võimalus menetluskulud hüvitada ositi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt lubavad KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.
  2. a määrus nr 3-1-1-47-16, p 7 ja 07.12.
  3. a määrus nr 3-1-1-120-12, p 7). Kohtu hinnangul on praegu põhjendatud anda menetluskulude tasumiseks maksimaalne võimalik tähtaeg. Seega määrab kohus, et menetluskulud summas 661 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t tasudes esimesel 11 kuul igakuiselt 55 eurot ning viimasel
  4. kuul 56 eurot. See tähendab, et kohus tühistab käesoleva kohtuotsusega Politsei- ja Piirivalveameti otsuse ka menetluskulude tasumise tähtaja osas, andes isikule võimaluse tasuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.