4-25-1192 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2025, Tartu Kohtuasja number 4-25-1192 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Väärteoasi Jano Ilvese ka

§ 224lg 2 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Tartu Maakohtu 09.05.2025.

a otsus Apellant menetlusalune isik Jano Ilves Menetlusalune isik Jano Ilves, isikukood 39603066012; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri eriasjade uurija Kajar Pent Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 09.05.

1. a otsus muutmata ja Jano Ilvese apellatsioon rahuldamata. Edasikaebekord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Kaupo Jõgi koostas 14.03.2025 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2780,25,003998 selle kohta, et 14.03.2025 kella 17.59 ajal juhtis Jano Ilves Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Lossi tn 34 juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,39 mg/l +/- 0,05 mg/l. Samuti juhtis J. Ilves mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning ta oli varem sõiduki 4-25-1192 juhtimiselt kõrvaldatud. Oma tegevusega rikkus J. Ilves LS § 69 lg-t 3 ning LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.
3. 27.03.2025 saatis PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna eriasjade uurija Kajar Pent väärteoasja läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Kohtuväline menetleja taotles J. Ilvese karistamist arestiga.
4. Tartu Maakohus tunnistas J. Ilvese 09.05.
5. a otsusega süüdi LS §

§ 224lg 2 järgi ning karistas teda Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi 15 päeva pikkuse arestiga. Maakohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistaja selgitused, leidis, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Maakohus luges tõendatuks, et J. Ilves juhtis 14.03.2025 Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Lossi tn 34 juures mootorsõidukit VW Passat (reg nr XXX ) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l. Lisaks juhtis J. Ilves mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning ta oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 3.

1. Maakohus tuvastas, et J. Ilves pani väärteod toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Samuti leidis maakohus, et J. Ilvese suhtes ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Maakohus asus seisukohale, et J. Ilvest tuleb karistada KarS § 63 lg 1 alusel ehk toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte, s.o LS § 224 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada J. Ilvest arestiga 15 päeva. 3.
2. Maakohus hindas menetlusaluse isiku süüd keskmiseks ega pidanud eripreventiivsed eesmärke silmas pidades võimalikuks karistada J. Ilvest rahatrahviga. Kuigi raskeid tagajärgi ei kaasnenud, leidis kohus, et J. Ilvese käitumine ohustas nii enda kui ka teiste isikute elu ja tervist. Joobeseisundis juhtimine toimus Põltsamaa linnas, kus on tänavapildis suurem hulk inimesi kui kõrvalistel teedel, ning sõidule eelnes kange alkoholi (viina) tarvitamine mõni tund enne autoga sõitma asumist. Liiatigi oli kõnealuse sõidu eesmärgiks alkoholi soetamine, ning sõiduki kinnipidamise hetkel oli J. Ilves teel poest tagasi koju. J. Ilves juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles varem korduvalt liiklussüütegude eest väärteokorras karistatud. Menetlusalusel isikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust, seda KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi. Viimane karistus täideti 13.11.2024, seega vaid neli kuud enne uue rikkumise toimepanemist. Karistusregistri väljavõtte andmetel on J. Ilvest karistatud nii rahatrahvide, üldkasuliku töö kui ka arestiga. Samuti on ta kandnud reaalset vangistust, viibinud kriminaalhooldusel ja vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistusest koos käitumiskontrolli nõuete ja kohustustega. Ükski varasem karistus aga ei ole saavutanud J. Ilvese suhtes soovitud mõju, ta ei ole neist järeldusi teinud ega enda käitumist muutnud. Oma viimases sõnas avaldas J. Ilves, et muud kui aresti panna ei osatagi, ning lahkus saalist. Arvestades eeltoodut, leidis maakohus, et J. Ilvest ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega ja ainuvõimalik karistuse liik on arest. 3.
3. Kohus märkis, et J. Ilvesel on küll perekond, sealhulgas 8-aastane laps, kuid hoolimata sellest ei ole ta hoidunud süütegude toimepanemisest. Pigem nähtub asjaoludest, et isegi peresuhted ja varasem vabaduskaotuslik karistus ei ole suutnud isikut mõjutada. Üldkasuliku töö tegemise soovist J. Ilves kohtuistungil ei teatanud ning arvestades tema 2 4-25-1192 käitumist kohtuistungil, st saalist lahkumist pärast viimase sõna õiguse saamist, ei saanud kohus kontrollida ka võimaliku nõusoleku olemasolu. Samuti leidis maakohus, et isegi juhul, kui nõusolek oleks esitatud, ei oleks üldkasulik töö käesoleval juhul põhjendatud, kuna ei täidaks karistuse eesmärki. Apellatsioon ja menetlus ringkonnakohtus
4. Tartu Maakohtu otsuse vaidlustas menetlusalune isik J. Ilves, kes taotleb otsuse tühistamist karistuse osas ning palub mõistetud aresti asendada üldkasuliku tööga.
5. Apellant leiab, et aresti kandmine mõjutaks märkimisväärselt tema perekonda, kuna peres kasvab alaealine laps ning elukaaslane käib tööl. Aresti kandmise ajal ei oleks elukaaslasel võimalik töö- ja pereeluga samaaegselt toime tulla, mis võiks kaasa tuua töökoha kaotuse ja pere raskesse majanduslikku seisu sattumise. J. Ilves avaldas, et on valmis tegema üldkasulikku tööd ning palus kohtult mõistvat suhtumist.
6. Tartu Ringkonnakohtu 18.06.
7. a määrusega võeti menetlusaluse isiku apellatsioon menetlusse ning anti kohtumenetluse pooltele aega kirjalike seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks kuni 26.06.
9. Nimetatud ajaks esitas täiendava kirjaliku seisukoha apellant J. Ilves, kes saatis ringkonnakohtule elukaaslase töölepingu koopia, märkides, et elukaaslane on tööle asunud alles hiljuti ning seetõttu ei saa ta aresti kandmise ajal oma tööst loobumata last hooldada. Menetlusalune isik leidis, et see asjaolu takistab reaalselt tema karistuse kandmist arestimajas ning kinnitas uuesti valmisolekut teha üldkasulikku tööd. Ringkonnakohtu seisukoht
10. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja selle täiendusega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ja kergema karistuse mõistmiseks puudub alus.
11. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud Tartu Maakohtu otsust väärtegude toimepanemise, vaid ainult mõistetud karistuse osas. Tulenevalt VTMS § 146 lg-st 2 arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Selliseid rikkumisi ringkonnakohus ei tuvastanud ja käsitleb seetõttu järgnevalt vaid apellatsioonis esitatud väiteid. 10.Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 141 lg 1 p 6 kohaselt võib ringkonnakohus eelmenetluses mh lahendada asja kirjalikus menetluses vastavalt VTMS §-le
12. Selle sätte kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse ja teha lahendi VTMS § 153 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud nende seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Asja eelmenetluse käigus lahendamise eeldused on täidetud. 11.Vaidlus puudub selle üle, et J. Ilves on toime pannud LS §

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Menetlusalune isik vaidlustab sisuliselt üksnes seda, et tal tuleb karistusena kanda aresti. Menetlusaluse isiku hinnangul on 15-päevane arest tema 3 4-25-1192 perekondlikku olukorda arvestades ülemäära koormav ning teda oleks võimalik mõjutada mõistetud aresti asendamisega üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus analüüsis võimalust asendada arest üldkasuliku tööga, ent leidis, et selleks puudub J. Ilvese poolt kohtuistungil avaldatud seisukoht ja nõusolek ning ka menetlusaluse isiku senine karistusajalugu ei toeta selle rakendamist. Maakohus põhjendas selgelt, miks varasemad mõjutusvahendid, sh rahatrahvid, üldkasulik töö ja arest, ei ole isiku käitumist muutnud. 12.Karistusregistri andmed J. Ilvese kohta näitavad järjepidevat ja korduvat samalaadsete süütegude toimepanemist, mh ka pärast reaalset vangistust ja kriminaalhooldust. Ringkonnaohus leiab, et J. Ilvese suhtumine õiguskorda ei ole muutunud ning puudub veenev alus arvata, et üldkasuliku töö tegemine oleks edaspidi piisav meede, mis hoiaks ära tema poolt uute süütegude toimepanemise. Täiendavat kahtlust J. Ilvese motiveerituses ja oma kohustuste täitmises tekitab tema käitumine kohtuistungil: ta ei avaldanud valmisolekut teha üldkasulikku tööd ning lahkus saalist pärast viimase sõna õiguse kasutamist. Selline suhtumine ei võimalda eeldada, et isik täidaks üldkasuliku tööga kaasnevaid kohustusi järjepidevalt ja vastutustundlikult. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Ilvese osas pole karistuse eesmärke võimalik saavutada rahatrahviga või üldkasuliku tööga. 13.Samuti ei esitanud apellant ringkonnakohtule ühtegi uut õiguslikult siduvat või veenvat asjaolu, mis välistaks tema poolt aresti kandmise. Tõendina esitatud elukaaslase tööleping ei muuda hinnangut karistusliigi sobivusele, kuna tegemist ei ole asjaoluga, mis muudaks karistuse täitmise võimatuks. Perekondlikud kohustused ega ka potentsiaalne sotsiaalne mõju ei saa olla iseenesest takistuseks karistuse täitmisele, kui eelnevad karistused pole isikule soovitud mõju avaldanud. Rikkumist toime pannes oli J. Ilves oma perekondlikest kohustustest samuti teadlik, ent see ei takistanud teda alkoholi tarvitanuna sõiduki rooli istumast. Seega on võimalikud perekondlikku elu puudutavad negatiivsed tagajärjed tingitud ennekõike J. Ilvese tegudest, mitte nende eest määratud karistusliigist. 14.KarS § 48 järgi on kohtul võimalik mõista karistusena arest kuni kolmkümmend päeva. Maakohus karistas J. Ilvest arestiga sanktsiooni keskmises määras. Maakohus on karistuse valikul arvestanud nii toimepandud teo raskust, J. Ilvese varasemaid karistusi kui ka tema suhtumist õiguskorda. Kohus on andnud põhjendatud hinnangu, miks arest on käesolevas asjas ainumõeldav karistusliik. Ringkonnakohus ei näe alust selle seisukoha ümberhindamiseks ega apellandi karistuse muutmiseks. 15.Toodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 09.05.2025. a otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioon jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4