← Eesti

4-25-2148/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.08.2025 Jõhvis Väärteoasja number 4-25-2148 (244025002505) Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi R. N. kaebus Politsei-

§ 16

lg 2 nõuet ja rikkumine on kvalifitseeritud

§ 261-2 lg 1 järgi.

Otsuse kohaselt raskendavaid asjaolusid ei ole, isik tunnistab süüd, karistuseks on määratud rahatrahv 75 trahviühikut ehk summas 600 eurot. R. N. esitas 02.06.2025 maakohtule kaebuse kiirmenetluses tehtud otsuse peale, milles palus tühistada otsus ja lõpetada menetlus, alternatiivselt vähendada rahatrahvi või piirduda hoiatusega või kohaldada hoiatustrahvi. Kokkuvõtlikult kaebuse põhjendused on järgmised. Menetlusalune isik tunnistab, et sõitis Kohtla-Järvel massipiirangualal, seda aga teadmises, et vastav veoauto sõidu luba on olemas. Tal on töösuhe ja auto kuulub tööandjale. Politsei peatas teda kontrolliks. Kontrollides autot, pidi ta tunnistama, et luba ei ole. Ta helistas tööandjale selgituste saamiseks ja saigi teada, et viga, sõidu luba on aegunud veebruaris

  1. Kaebuses on märgitud, et seal kus isik oli peatatud , massipiirangut ei ole Toila valla Järve küla maja 9 juures. Piirang on Kohtla-Järve linna alal. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus analüüsib esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud, seejärel annab kohus faktiliste asjaolude kogumise õigusliku hinnangu. Menetlusalune isik andis ütlused kohtuistungil, et ta juhtis veoautot, mille registrimass on 26 tonni, ja 23.05.2025 pidi toimetama kaupa mitmetesse poodidesse Kohtla-Järvel. Ta sõitis KohtlaJärve linna Tallinna-Narva mnt-lt Kalevi tänaval ja seal on ühes kohas kas tankla juures liiklusmärk „Veoauto sõidu keeld“, üle 8 tonni sõidukiga ei saa sõita linna. Ta teab, et veoautol peab olema omavalitsuse antud luba sissesõiduks. Ta eeldaski, et see luba on olemas. Menetlusalune isik selgitas, et XXX OÜ-s töötab ta juba 17 aastat. Tal on tööandja vastu täielik usaldus. Pole kordagi probleeme olnud sissesõidu lubadega. Ettevõttes on 10-11 suuremat veokit, 2/7 mis vajavad neid lubasid, ja 5-7 väiksemat, millele lubasid ei ole vaja. Ettevõttes on korraldatud nii - sõidukite park asub Jõhvi Sompa tänaval, reeglina eelmisel tööpäeva lõpus, antakse järgmise tööpäeva ülesandeid, kes, kuhu mis autoga sõidab. Autojuhid ei ole sõidukitega seotud. Ettevõttes on logistik, kes vastutab korraldusliku poole eest. Tööpäeva algul võivad tulla täpsustused tööülesannete osas. Sõidukid kuuluvad omanikule, võib olla osa võetakse renti. Tööandja jälgib, et autopark oleks korras tehniliselt, samuti veokite sissesõidu lubadega tegeleb tööandja ise, see ei ole autojuhi ülesanne. Veokite sõidu load on autos, mitte autojuhi käes. Kui politsei peatas teda 23.05.2025, oli ta linnast väljasõidul. Kohtla-Järve linna ja Toila valla piirid ei ole seal tähistatud. Kui tegemist on Toila vallaga, siis ta ei tea, kui see „Veoauto sõidu keelu“ märk võiks asuda. Kohtla-Järve linnas see kehtis küll, see on linna sissesõidul Kalevi tänaval. Politsei kontrollis dokumente ja küsis veokile sõidu luba. Ta vaatas autos ja avastas, et seda paberil ei ole. Ta helistas tööandjale, kes pidi tunnistama, et väljaantud luba lõppes kuskil veebruari
  2. Menetlusalune isik seda ei teadnudki ega saanud eeldada. Menetlusalune isik tunnistab, et ta ei veendunud enne sõitu, kas luba on autos. Selle autoga ta sõitis enne ühe korra maikuus, rohkem ei mäleta. Menetlusaluse isiku ütlused on faktide osas kinnitatud tunnistaja D. K. ütlustega, et veoauto sõitis Järve küla poolt ja sõitis edasi paremale. Veoauto oli peatatud Roki baari juures. Toila vallas on nõutav eriluba veokiga sõitmiseks. Veoki mass oli üle 8 tonni ja luba autole ei olnud. Autojuhile võimaldati helistada tööandjale, et selgeks teha, mis loaga on, oli andmeid, et aegunud. Kuna tegemist on rikkumisega, koostati isikule kiirmenetluses karistusotsus. Tunnistaja selgitas, et Toila vallas Järve külas on sissesõidukeeld. Omavalitsus võib anda veoettevõtte omanikule vastava loa liiklemiseks konkreetse veoki peale. Tunnistaja selgitas kohtu küsimusele, et Kohtla-Järve linn ja Järve küla Toila vallas on põhimõtteliselt üks ja sama koht, kohad on omavahel seotud ja lunagu oli Järve küla K-Järve linna osa. Liiklemise skeemid ju samad. Järve külasse ei pääse teisiti kui kas linnalt, kus on piirang. Või teiselt poolt Toila vallas, kus on jällegi piirang. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlust, et menetlusalune isik, kes 23.05.2025 juhtis 26000 kg registrimassiga veoautot Kohtla-Järvel linnas, kus veoautodele kehtib massipiirang kuni 8 tonni. Liiklusseadus sätestab vastutuse: §
  3. Tee püsivust ja liiklusohutust ohustava sõidukiga liiklemine

(1)Sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Vaidlust ei ole, et kuna isik sõitis Kohtla-Järvel sõidukiga, mis ei vastanud lubatud massile ( piirang Kohtla-Järve linnas on 8 tonni registrimassiga sõidukid), vastab tegu objektiivses mõttes

§ 261-2 lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseisule.

Menetlusalune isik selgitas, et ta oli piirangust teadlik, samas arvas, ta et vastav omavalitsuse väljaantud luba sissesõiduks, erand, olemas. Luba taotleb ja tagab tööandja, kes on veoauto omanik. Reeglina vastav luba on veoautos paberikandjal hoiul. Menetlusalune isik on autojuht, lubade vormistamisega tegeleb ja vastutab tööandja - X OÜ. Viimast asjaolu kinnitas X OÜ 3/7 juhatuse esimees K. A., kes tunnistas, et tema viga, ta jättis õigel ajal loa vormistamata ja eelmine luba aegus veebruaris 2025. Ei ole vaidlust, et autojuhile lasub seadusega kehtestatud hoolsuskohustus täita liiklusalast korraldust. Nimelt vastutab isik karistusõiguslikult vaid siis, kui ta rikub temal lasuvat hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumisega on tegemist juhul, kui teo toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse (RKKK 06.02.2024 otsus nr 4-23-2703/17, p 9). Liikleja osaleb liikluses sõites liiklusvahenditega reguleeritud aladel ja teedel, järgides kehtestatud reegleid. Just selline käitumine tagab liikluses korda ja piisavat ohutust. Selle käitumise eelduseks on aga iga keskmisele liiklejale liiklusvahendite arusaadav ja täpne võrk, et liikleja ei peaks liikluse igal hetkel hakkama kaaluma, mis teelõigul milline piirang võiks hetkel kehtida. Samas on oluline karistusõigusliku vastutuse kohaldamisel välja selgitada, konkreetne hoolsuskohustus lasub kellel. Õiguslik raamistik on järgmine.

§ 16

lg 2 kohaselt, liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. KarS § 17 lg 1 kohaselt, isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Väärteokorras on karistatav nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ( kergemeelsusest või hooletusest) toimepandud tegu, vt KarS § 15 lg

  1. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. R. N. teadis, et ta sõidab 26-tonnise veoautoga alal, kus kehtib piirang sõiduki registrimassile 8 tonni, samas eeldas ta vastava omavalitsuse väljaantud loa olemasolu ega teadnud, et kehtivat luba ehk lubavat erandit piirangule ei ole. Kohus tuletab kohtuvälisele menetlejale meelde, et isik vastutab hoolsuskohustuse rikkumise eest juhul, kui vastava hoolsuskohustuse rikkumine on isikule omistatav, vt Riigikohtu lahend 423-2703/
  2. Õigusaktidega on sätestatud, et liiklusalale on tee omanikul ( riigil, omavalitsusel) võimalik kehtestada liikluspiiranguid. Antud juhtumis selleks on sõiduki massipiirang teatud alal. Majandus- ja kommunikatsiooni ministri määruse Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele, vastu võetud 22.02.2011 nr 12, § 9 lg 1 p 4 sätestab: märk 313a „Veoauto sõidu keeld“ keelab C-kategooria sõiduki, traktori, liikurmasina, CEkategooria autorongi ja masinrongi liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga mille registrimass või mille koosseisus oleva sõiduki registrimass ületab selle arvu. Liiklusseadusest: §
  3. Liikluspiirangud

(1)Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist lähtuvalt massist, teljekoormusest, mõõtmetest, kategooriast või jalakäijate liiklemist või keelata see liiklejate ohutuse tagamiseks, teehoiutööde tegemiseks, tee ja teerajatiste 4/7 kahjustamise vältimiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks või rahvatervise seaduse tähenduses elukeskkonna tagamiseks. …
(5)Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alase loa taotlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Siinjuures märgib kohus, et munitsipaalomandis oleva ehk valla- või linntee puhul piirab sellel teel liiklemist loomulikult selle tee omanik, kas vastav vald või linn. Iseenesest mõistetav, et KohtlaJärve linn ei saa piirata liiklemist Toila valla omandis oleval teel Toila valla territooriumil, ja vastupidi. Majandus- ja taristu ministri Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord määruse, vastu võetud 05.01.2015 nr 1, § 2 p 4 kohaselt: liikluskeelu alane luba on liikluspiirangu kehtestaja poolt välja antud luba liikluskeelualasse sisenemiseks. Sama määruse § 3 lg 1 ja 4 lg 1 p 3 alusel, liikluspiirang 313a kuulub kohustuslikule avaldamisele Maanteameti liiklusinfo veebirakendusel, kuigi sellele on ainult informatiivne tähendus ( § 3 lg 6). Liikluskeelu alase loa väljastamine toimib sama määruse § 6 kehtestatud tähtajal ja korras. Seega, eelmainitud määruse alusel liikluspiirangu kehtestajalt saadud liikluskeelu alase loa olemasolul ( Kohtla-Järve linna poolt) oleks menetlusalusel isikul õigus sõita liikluskeelualasse Kohtla-Järve linna ( menetlusaluse isiku sõnul vastav liiklusmärk 313a on Kalevi tänaval KohtlaJärvel), kui ka Kohtla-Järve Mõisa tee tänavat, edasi Järve mõisaalleed Tallinna-Narva mnt suunas ( seda teekonda liikudes Järve mõisaalleel 313a liiklusmärki ei ole ja Järve mõisaallee puhul on tegemist juba Toila vallaga). Kohus märgib siinjuures, et Kohtla-Järve linna territooriumilt väljasõidul Järveküla teel Jõhvi suunas 313a liiklusmärki ei ole, kuigi asula märk lõpeb. Liiklusmärk 313a on Järveküla teelt Järve mõisaalleele väljasõitmisel ristmikul, mis on Toila valla territoorium ( avalik baas Google maps seisuga september 2023). Kohus on kontrollinud ka maanteeameti liiklusinfo veebirakenduse kaudu ( tarktee.mnt.ee ) ja tuvastas, et kuigi piirangute avalikustamine on kohustuslik majandus- ja taristu ministri Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord määruse, vastu võetud 05.01.2015 nr 1, § 3 alusel, ei ole Kohtla-Järve linn ühtegi massipiirangut avalikustanud, sama ka Toila vald Järve küla koha läheduses. Ainuke maanteeameti veebirakendusel nähtav läheduses registreeritud massipiirang on tee 13195 Järveküla-Valaste. Kohus selgitab seoses tunnistaja D. K.i ütlustega kohtuvälisele menetlejale taas ja korduvalt. Liiklemine toimub liikluskorraldusvahendite alusel, mitte aga kunagi omaksvõetud liiklusskeemide või kellegi arusaama järgi. Omavalitsuste alade piiride muutmisel on iseenesest mõistetav, et vastavusse peavad olema viidud ka liikluskorraldusvahendid. Juhul, kui menetlusalune isik sõitis, nagu tunnistaja D. K. väidab, Järve mõisaallee teele ( Toila vald) Kohtla-Järvelt Mõisa tee tänavalt, ning Toila valla territooriumile välja sõites puudus vastavat piirangut tähendatav liikluskorraldusmärk 313a „Veoauto sõidu keeld“, puudus igasugune alus menetlusaluse isiku süüditunnistamiseks ja seega ka karistuseks teo kohta, mis on toime pandud Toila valla territooriumil. Kohus juhib tähelepanu, et isikule on süüdistuseks esitatud tegu, mis on toime pandud Toila valla territooriumil Järve küla maja nr 9 juures. Isikule ei ole süüdistuseks esitatud, et ta oleks 23.05.2025 juhtinud veokit massiga 26000 Kohtla-Järve linnas teel, millel kehtis liiklusmärgiga 313 a kehtestatud piirang „ Veoauto sõidu keeld“ 5/7 Tulles tagasi õiguslikule probleemile, et karistusõiguslikult vastutab isik hoolduskohustuse rikkumise eest juhul, kui see kohustus on talle õiguslikult siduv, märgib kohus järgmist. Vaidlust ei ole, et veoauto Scania P380 XXX omanik on OÜ X, mille juhatuse liige on K. A.. K. A. andis kohtuistungil ütlusi, mis ühtisid menetlusaluse isiku ütlustega, et ettevõttes on 15 autot ja tema ise on see, kes veoautodele sõidu lubasid taotleb.. Tõepoolest konkreetse veoauto puhul lõppes luba veebruaris 2025, ta tunnistab oma viga. Veoauto pidi sõitma Toila valla ja KohtlaJärve linna vahel, üks pood seal piiri peal, ta ise ei teadnud näiteks, et Toila vallas oleks vaja luba üle 8 tonnise veoautole. Massipiirangutega seotud omavalitsuste load käivad veoauto kohta, mitte autojuhi kohta. Autojuhid vahetuvad. Load on paberikandjal ja asuvad alati koos dokumentidega autos. Selle autoga sõideti teatud ajal rohkem Tallinna ehk Kohtla-Järve linna väljastatud luba lõppes tõesti veebruaris ja uut ei olnud õigel ajal taotletud. Kuigi

§ 16

lg 2 kohaselt, liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast, osutab

§ 72

lg 1 üsna selgelt, et sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Seega lasub hoolsuskohustuse täitmine enamasti sõiduki omanikule ja vastutavale kasutajale. Menetlusalune isik R. N. ei ole sõiduki omanik ega vastutav kasutaja, ta on sõiduki omanikuga töösuhtes. Kui sõiduki omanik annab üle 8 tonnise sõiduki kasutada selliselt, et sõiduk peab tööülesannete täitmisel sõitma massipiirangute alal, lasub omanikule hoolsuskohustus vajadusel taotleda piirangute kehtestajatelt veoauto sõidu luba ja tagada vastava loa olemasolu. Sama õiguslik probleem, kellele lasub hoolsuskohustus, on käsitletud Riigikohtu otsuses 4-232703/

  1. Kohus tsiteerib pikemalt, et menetlusosalistele oleks selge, millele kohus tugineb: „
  2. Ettevaatamatusdelikti tuvastamisel tuleb kohtul objektiivse koosseisu juures hinnata hoolsuskohustuse rikkumist; isik vastutab karistusõiguslikult vaid siis, kui ta rikub temal lasuvat hoolsuskohustust. Viimasest on alust kõneleda siis, kui teo toimepanija jätab järgimata kas ühiskonnas tervikuna või mõnes spetsiifilises valdkonnas kehtiva/nõutava vajaliku hoolsuse. Nõutava hoolsuse hindamise juures tuleb võtta arvesse nn usalduspõhimõtet, mille kohaselt võib toimepanija enda käitumise kujundamisel eeldada, et ka teised isikud käituvad õiguspäraselt (RKKK 04.10.2019, 4-18-5832/18, p 21), sh täidavad vajaliku tähelepanelikkuse ja hoolega neil lasuvaid kohustusi. Teisisõnu piirab usalduspõhimõte üksikisiku hoolsuskohustuse ulatust, ja senises kohtupraktikas on seda liikluskaristusõiguses korduvalt kohaldatud. (Vt nt RKKK 11.06.2003, 3-1-1-63-03, p 12; 09.06.2016, 3-1-1-52-16, p 11.2.)
  3. Usalduspõhimõte piirab üksikisiku hoolsuskohustuse määra ka valdkondades, kus tegutsetakse tööjaotuslike põhimõtete alusel. Muu hulgas kehtib see juhtudel, kus kohustused ja ülesanded, mis tavapäraselt lasuvad ühel isikul (nt auto omaniku või vastutava valdaja kohustused), jagunevad ettevõtetes/organisatsioonides töökorraldusest johtuvalt erinevate subjektide vahel. Kui ülesanded ja töökohustused on ettevõttes jaotatud, siis võib enda pädevuse piires tegutseja tugineda arusaamale, et ka teised on enda ülesanded (enne) korrakohaselt täitnud ning ta ei pea neid reegeljuhtumil üle kontrollima, iseäranis kui on tegu vertikaalse võimusuhtega. Usalduspõhimõttele ei saa tugineda juhul, kui on selged viited ja/või teadmine, mis annavad aluse kahelda, kas teine isik on enda kohustused nõuetekohaselt täitnud (vrd RKKK 13.12.2017, 4-171195, p 9).“
  4. Eelnevat silmas pidades ei nõustu kolleegium maakohtuga, et S. P. rikkus temal lasunud hoolsuskohustust. Väärteoasja materjalidest nähtub, et transpordiettevõttes kasutatavate sõidukite tehnonõuete kehtivuse kontrollimise kohustus oli vastavalt tööjaotusele menetlusaluse isiku tööandjal. Hoolsuskohustuse rikkumist ei saa tuletada ainuüksi asjaolust, et hüpoteetiliselt oli S. Pl võimalik sõiduki nõuetelevastavust kontrollida.

§ 72

lg-st 1 tuleneb, et isikule kuuluva või 6/7 tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise peavad tagama sõidukiomanik ja vastutav kasutaja. S. P. ei olnud kumbki neist. Tema tööandja andis talle sõiduki konkreetse tööülesande täitmiseks ning S. P. sai sõidukit kasutama asudes lähtuda teadmisest, et

§ 72lg-st 1 tulenev kohustus on täidetud.

…“ Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, ja kohtul ei ole alust ütlustes kahelda, et ettevõttes X OÜ on tööülesanded jagatud, kord selge. Tööülesandeid ja autosid jagab tööpäevale logistik, sõidukitele vajalikud dokumendid on olemas, alati autos, selle eest vastutab ettevõte, kes on sõidukite omanik ( oma vastutust tunnistas ja kinnitas ka sõiduki omanik X OÜ juhatuse liige K. A., et ettevõttes on see tema kohustus ja ülesanne jälgida, et sõidukite dokumendid oleksid korras, muuhulgas vastavad sõidu load). Menetlusalune isik selgitas, et ta töötab 17 aastat, autod vahetuvad, pole kordagi probleemi olnud dokumentidega. Kohus leiab, et menetlusalusel isikul, lähtudes usalduspõhimõttest, oli mõistlikku alust arvata, et ka seekord on talle tööülesande täitmiseks usaldatud autos olemas kogu vajalik dokumentatsioon ja

§ 72lg 1 tulenev kohustus on tööandja poolt nõuetekohaselt täidetud.

Kohus ei leia

-st või muust õigusaktis ühtegi autjuhile kehtestatud kohustust, et igal korral enne sõitu peaks sõiduki omanikuga töösuhtes oleva autojuht hakata kontrollima sõidukit puudutavad dokumente.

§ 16

lg 2, millele osutab kiirmenetluse otsuses kohtuväline menetleja, kui rikutud õigusnormile, ei loo antud juhul autojuhile kohustust igal korral enne sõitu kontrollida, kas massipiirangut puudutav veoauto sõidu luba on autos olemas. Nagu öeldud, hoolsuskohustus tagada sõidukile vajalik dokumentatsioon, muuhulgas veoauto sõidu luba, lasub sõiduki omanikule, kelleks on X OÜ, kuid mitte menetlusalune isik. Kuna menetlusalusele isikule ei saa omistada hoolsuskohustuse rikkumist, puuduvadki tema teos väärteokoosseisu tunnused. KOHTU MEETMED R. N. kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 23.05.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025002505 tuleb rahuldada ning nimetatud otsus tühistada. Väärteomenetlus kuulub lõpetamisele menetlusaluse isiku teos väärteokoosseisu puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.