Obsah (10)

§ 594§ 457§ 593§ 460§ 368§ 618§ 442§ 3401§ 172§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Anneli Alekand, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-25-14054 Tsiviilasi

§ 594, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.

Tsiviilasjas nr 2-22-7058 on jõustunud esimese ja teise astme kohtute kohtumäärused, millega on kohustatud kinnistute nr 1734434, 2566034 ja 1251334 omanikku andma nõusolek nimetatud kinnistute III jagudesse märkuste kandmiseks selle kohta, et avaldajale kuuluva Jaagu kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada kinnistutele nr 1734434, 2566034 ja 1251334 Jaagu kinnistu tarbeks määratud juurdepääsuteed. Seega on kinnistute omaniku tahteavaldused asendatud kohtu poolt

§ 594tähenduses.

Kui kinnistusosakonna arvates esines kinnistusraamatusse kannete tegemist takistav puudus – näiteks see, et kandeavalduses ei olnud määratud juurdepääsutee kohta viidet kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris – oleks kinnistusosakond pidanud määrama tähtaja selle puuduse kõrvaldamiseks üksnes ja ainult määruskaebuse esitajale. Viide juurdepääsutee ruumiandmetele maakatastris, mille puudumist avaldaja kinnistamisavalduses kohtumääruses ette heidetakse, on abistava ja tehnilise iseloomuga. See omakorda tähendab, et maakatastrist nähtuvate andmete kohaselt ei saa juurdepääsutee paikneda teistsuguses asukohas, kui on juurdepääsutee näidatud tsiviilasjas nr 2-22-7058 jõustunud kohtumääruste lisadeks oleval plaanil. Vastupidi, juurdepääsutee ruumiandmed maakatastris peavad olema kooskõlas kohtute poolt tsiviilasjas nr 2-22-7058 tehtud ja jõustunud kohtumäärustest nähtuvate nõuetega. Tartu Maakohtu kinnistusosakond on ignoreerinud asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-22-7058 tehtud Pärnu Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärused on jõustunud kohtulahendid.

§ 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama põhimõte kehtib ka hagita menetluses tehtud juurdepääsumääruste kohta. Teiste sõnadega, nii avaldajale kui ka K.K.le on kohustuslikud tsiviilasjas nr 2-22-7058 tehtud jõustunud kohtumäärustest nähtuvad seisukohad selle kohta

1. a)kus Jaagu kinnistule juurdepääsu võimaldav tee Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistutel asub,
2. b)millistel tingimustel võib avaldaja Jaagu kinnistu omanikuna Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid avalikult kasutatavale teele pääsemiseks kasutada ning
3. c)selle kohta, et K.K. tahteavaldused Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute kohta avatud kinnistusraamatu kolmandatesse jagudesse märkuste sissekandmise kohta on asendatud kohtu poolt. Kinnistusosakonna 7. augusti 2025 kohtumäärus muudab osas, mis nõuab määruskaebuse esitajalt ja K.K.lt ühise avalduse esitamist kinnistusosakonnale, tsiviilasjas nr 2-22-7058 tehtud ja jõustunud kohtumäärused mõttetuks. Õiguslikult ei ole võimalik, et Tartu Maakohtu kinnistusosakond hakkab 7. augusti 2025 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-7058 jõustunud kohtumäärusi revideerima, leides, et määruskaebuse esitaja peab koos K.K.ga esitama uue avalduse kinnistusosakonnale. Kuna tsiviilasjas nr 2-22-7058 jõustunud kohtumäärustega on 3 K.K. nõusolekud Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute kohta avatud kinnistusraamatu registriosade III jagudesse Jaagu kinnistule juurdepääsuõigust käsitlevate märkuste kandmiseks kohtute poolt asendatud, ei ole Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal õiguslikult võimalik nõuda, et määruskaebuse esitaja ja K.K. mõlemad esitaksid uue avalduse kinnistusosakonnale kõnealuste märkuste kinnistusraamatusse kandmiseks. Lisaks esitas avaldaja ka taotluse määruskaebuse tagamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja peatamiseks. Kinnistusosakonna 7. augusti 2025 määrusega on avaldajale antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 5. septembrini 2025, pärast selle kuupäeva möödumist jäetakse avaldaja avaldus rahuldamata. Kui avaldaja kinnistamisavaldus jäetakse rahuldamata puuduse kõrvaldamata jätmise tõttu, muutub ka avaldaja määruskaebuse läbivaatamine mõttetuks. 4. Kohtunikuabi võttis avaldaja määruskaebuse 27. augusti 2025 määrusega nr 872662025 menetlusse ja edastas selle kohtunikule läbivaatamiseks. Kohtunikuabi ei nõustunud määruskaebuses toodud väidetega ning leidis, et puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. K.K. tahteavaldus temale kuuluvatele kinnistutele juurdepääsu märkuse kandmiseks on 8. mai 2025 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-7058 asendatud nii, et selles puudub viide maakatastri ruumiandmetele.

§ 593

lg 2 järgi esitatakse kandeavaldused kohtule seaduses sätestatud vormis seadusega selleks õigustatud isiku poolt. KRS § 34 lg 1 sätestab, et kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Puudub alus kandemääruse osaliseks tühistamiseks, sest taotletud kanded puudutavad kinnistu omaniku õigusi, seetõttu peab kinnistusosakonnale esitama vastava tahteavalduse. Kohtunikuabi selgitas, et kinnistusosakonna

1. augusti 2025 määruse nr 804452025 näol on tegemist puuduste kõrvaldamise määrusega ja et lahend selles kinnistamisasjas tehakse pärast määruskaebust lahendava kohtumääruse jõustumist.
2. Tartu Maakohtu kohtunik leidis, et avaldaja määruskaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud ja edastas selle
3. augusti 2025 kirjaga läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kinnistusosakonna määrus tuleb tühistada ning kinnistamisavaldus tuleb saata kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada.
5. Maakohtu kinnistusosakonna
6. augusti 2025 määruse kohaselt tuleb KRS § 36 alates
7. veebruarist 2024 kohaldada selliselt, et igasuguse ruumiandmetega seotud kinnistusraamatu kande puhul, sealhulgas kohtulahendiga määratud juurdepääsutee kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmisel, tuleb kandeavaldusele lisada viide ruumiandmetele maakatastris, kasutades selleks piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemi (PARI) koodi. Katastrikaardi skeemi võib koos kinnistamisavaldusega esitada ainult juhul, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on oluliselt raskendatud. Avaldaja leiab määruskaebuses, et KRS § 36 alusel ei saa kohtunikuabi nõuda avaldajalt ega muudelt isikutelt andmeid, mis ei sisaldu jõustunud kohtulahendis, mille kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse on kinnistamisavaldus esitatud.
8. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt KRS § 36 kohaldamist juurdepääsutee kohtulahendi kohta märkuse kinnistusraamatusse kandmisel (I), seejärel juurdepääsutee asukoha määramise 4 küsimusi juurdepääsutee asjades üldiselt (II) ning lahendab lõpuks muud menetluslikud küsimused (III). I
9. Kohus määrab vajadusel juurdepääsu avalikult kasutatavale teele asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 alusel ja

§-des 618 1–6186 sätestatud korras. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt ei ole kohtulahendiga määratud juurdepääs piiratud asjaõigus (servituut), mis tekib kinnistusraamatusse kandmisega, vaid vahetult kohtulahendist tulenev kitsendus, mis tekib kohtulahendi jõustumisega ja mille kohta kantakse kinnistusraamatusse märkus (vt RKTKm 09.06.2017, 3-2-1-31-17, p 15.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on põhjendatud määruskaebuse seisukoht, et jõustunud kohtulahendid tsiviilasjas nr 2-22-7058, millega on määratud juurdepääsutee asukoht ja kasutamise tingimused, kehtivad avaldaja ja puudutatud kinnisasjade omaniku suhtes sõltumata kinnistusraamatu kandest. 10. Juurdepääsutee kohta märkuse kandmine kinnistusraamatusse on seaduse (AÕS § 141 lg 3 ja

§ 460

lg 2) kohaselt siiski vajalik, et tagada juurdepääsutee kohtulahendi kehtivus ka kolmandate isikute, sh menetlusosaliste eriõigusjärglaste suhtes (vt ka RKTKo 30.03.2004, 3-2-1-33-04, p 22). Seejuures tuleb arvestada, et kinnistusraamatusse kantava märkusega (AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 63 1 lg 7) tehakse nähtavaks juba tekkinud asjaolu, mitte ei looda kandega uut õigust, nagu see toimub piiratud asjaõiguse kohta tehtava kande puhul (AÕS § 641).

1. Kande erinevast tähendusest tulenevalt on erinev ka kinnistusraamatu pidaja roll piiratud asjaõiguse ja märkuse kandmisel kinnistusraamatusse. Piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel tuleb kohtunikuabil anda hinnang mh sellele, kas taotletav kanne moonutaks konkreetse piiratud asjaõiguse põhilist asjaõiguslikku sisu, kontrollides vajadusel ka kandes viidatud alusdokumenti (RKTKm 29.11.2023, 2-22-15688/6, p-d 16 ja 17; RKTKm 19.11.2008, 3-2-1-106-08, p 13).
2. Kohtulahendi kohta märkuse kinnistusraamatusse kandmisel saab kohtunikuabi hinnata ainult seda, kas kohtulahendist tuleneb asjaolu, mille kohta märkuse kandmine kinnistusraamatusse on seaduse kohaselt lubatud (AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 63 1 lg 7) ning kas on olemas või kohtulahendiga asendatud kande tegemiseks vajalik puudutatud isiku nõusolek (KRS § 341 lg 1). Märkuse kinnistusraamatusse kandmisel ei saa kohtunikuabi muul viisil hinnata jõustunud kohtulahendi sisu, sealhulgas seda, kas juurdepääsutee on kohtulahendis määratud piisavalt selgelt ja täpselt.
3. Eelnevast tulenevalt ei kohaldu juurdepääsutee määramise kohtulahendi kohta märkuse kandmisel kinnistusraamatusse KRS § 36 tervikuna ehk kohtunikuabi ei saa nõuda ka seda, et juurdepääsutee kohtulahendile lisatakse katastrikaardi skeem või muu joonis, kui juurdepääsutee nõuet lahendanud kohus seda ise lahendisse selle osana lisanud ei ole. Kui menetlusosalised sellise skeemi väljaspool kohtumenetlust ka koostaksid ja ühiselt kinnistusraamatu pidajale esitaksid, ei oleks see ikkagi kohtulahendi osa ega saaks sellest tulenevalt olla ka siduv kolmandatele isikutele.
4. Kui pärast kohtulahendi jõustumist peaks tekkima vaidlus tee asukoha või selle kasutamise tingimuste üle, saab selle lahendada kas

§ 368

lg 2 alusel esitatud hagiga varasemat kohtulahendit tõlgendades või

§ 618

5 kohaselt asjaosalise avalduse alusel määrust muutes (RKTKo 14.06.2023, 2-20-13537/60, p 27). II 5 15. Eelnevast ei tulene, nagu oleks juurdepääsutee asukoha selge määramine kohtulahendis ebaoluline küsimus. Kuigi juurdepääsutee määramise menetlust reguleerivates sätetes (

§-d 6181–6186) ei ole eraldi reguleeritud küsimust, kuidas peab kohus juurdepääsutee asukohta kohtulahendis kirjeldama, peab kohtulahendi resolutsioon

§ 442

lg 5 teise lause kohaselt olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Juurdepääsutee asukoha selge määramise tähtsust on ringkonnakohus pidanud silmas ka kohtunikuabi määruses viidatud lahendites (

1. märtsi 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-18415, p 13,
2. juuli 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-13412, p 26,
3. septembri 2024 määrus tsiviilasjas 2-23-5384, p 13.1), samuti Tartu Ringkonnakohtu
4. veebruari 2025 määruses tsiviilasjas nr 2-24-
5. Ringkonnakohus täpsustab käesolevas määruses PARI rakenduse kasutamise võimalikkust juurdepääsutee asjade lahendamisel.
6. Maa- ja Ruumiameti ringkonnakohtule
7. septembril 2025 ja
8. septembril 2025 esitatud selgituste kohaselt on piiratud asjaõiguste infosüsteem (PARI) aadressil https://pari.kataster.ee loodud kitsenduste kaardile masinloetavate ruumiandmete esitamiseks. Esitada saab andmeid failist importides või kaardil joonistades. Igaüks saab PARI rakenduses joonistada soovitud kitsenduse ala mustandi, millele antakse süsteemis unikaalne kood (nn PARI kood). Mustandi parameetreid saab mustandi autor muuta ja mustandi kustutada seni, kuni andmed lukustatakse. Kui notar tõestab servituudi seadmise tehingu, siis lukustab ta andmed ja pärast seda andmeid enam muuta ei saa. Praegu on lukustamise pädevus ja tehniline võimalus ainult notaril e-notari infosüsteemi kasutades. Kui servituudi kohta tehakse kinnistusraamatusse kanne, mis sisaldab PARI koodi, edastab kinnistusraamatu pidaja sellekohase teabe maakatastri pidajale ja servituudi ruumiandmed tehakse nähtavaks kitsenduste kaardirakenduses. Mustandil ja PARI koodil süsteemi poolset kehtivuse aega ei ole, kehtivuse aeg (kuus kuud) on andmete jagamise lingil.
9. Kohtulahendiga määratava juurdepääsu ruumiandmete esitamiseks PARI rakenduses otsest võimalust ei ole (valikute hulgas puudub juurdepääsutee määramine kohtulahendiga, rakendusse ei ole võimalik sisse logida kohtu esindajana jne). Seetõttu ei saa juba ainuüksi sellel põhjusel olla PARI rakenduse kasutamine kohtumenetluses, sh kohtulahendis, kohustuslik.
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole PARI rakenduse praegusi võimalusi arvestades lubatav PARI koodi kasutamine kohtulahendis ka vabatahtlikult. Kuna kohtul ei ole võimalik PARI koodi n-ö lukustada, siis on menetlusosalise loodud koodiga viidatud ruumiandmed hiljem muudetavad. Ka juhul, kui kinnistamisavaldus märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse esitatakse notariaalselt kinnitatuna ja notar selle toimingu käigus koodi lukustab, jääb lahendi tegemise ja lukustamise vahele ajavahemik, mis võimaldab andmeid muuta.
11. PARI koodi kasutamist kohtulahendis ei saa pidada lubatavaks ka tingimusel, et koodi loob kohtuametnik. Praegu saab kohtuametnik koodi luua ainult eraisikuna, mitte kohtu esindajana. Kuigi selliselt loodud koodi andmeid ei saa hiljem muuta menetlusosalised, ei oleks õiguspärane ka olukord, kus andmete muutmise võimalus on konkreetsel kohtuametnikul isiklikult piiramatu aja jooksul.
12. PARI rakenduse praegusi võimalusi arvestades on nii menetlusosalistel kui ka kohtul võimalik menetluses kasutada PARI rakendust ainult erinevate juurdepääsuvõimaluste visualiseerimiseks ja nende kaalumiseks. Juurdepääsutee asukohta määravas kohtulahendis tuleb selguse ja õiguskindluse huvides tee asukoht kirjeldada lisatud plaani abil, koordinaatidega või muul viisil. 6 III
13. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega ka selles osas, et kohtunikuabi on määrusega põhjendamatult kohustanud lisaks avaldajale ka koormatud kinnisasjade omanikku. Kinnistamisavalduses puuduste kõrvaldamiseks saab kohustada ainult avalduse esitajat (

§ 3401lg 1 ja § 596 lg 2).

Näiteks juhul, kui kinnistamisavaldusele ei ole lisatud puudutatud isiku vajalikku nõusolekut kande tegemiseks (KRS § 341), saab selle esitamiseks kohustada ainult avaldajat, mitte seda isikut, kelle nõusolek on kande tegemiseks vajalik. Kuna kinnistusosakonna määrus tühistatakse nagunii eelnevalt märgitud põhjustel, ei toonud üksnes see rikkumine kaasa ebaõige määruse tegemist. 22. Määruskaebuse läbivaatamise menetluskulud jäävad avaldaja kanda (

§ 172lg 2).

Kuna määruskaebus rahuldatakse, on avaldajal õigus nõuda määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist (

§ 150lg 1 p 5).

Riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldus esitada kinnistusosakonnale (

§ 150lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 7