← Eesti

2-23-4708/47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. mai 2025 Tsiviilasja number 2-23-4708 Tsiviilasi D.V hagi O.T vastu X O.T
  2. detsembri
  3. a omakäelise koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt koduse testamendi puudumise tuvastamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  4. augusti
  5. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.V apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellant) D.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Kostja (vastustaja) O.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv RESOLUTSIOON
  6. Jätta D.V
  7. mai
  8. a vastuväide kohtu tegevusele seoses tõendite kogumisest keeldumisega rahuldamata.
  9. Jätta D.V apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
  10. augusti
  11. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-4708 muutmata.
  12. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud D.V kanda. O.T-le rahaliselt kindlaksmääratavad ja hüvitatavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  13. D.V (hageja) esitas
  14. märtsil 2023 hagi O.T (kostja) vastu, paludes tuvastada X O.T
  15. detsembri
  16. a omakäelise koduse testamendi tühisus või alternatiivselt tuvastada X O.T
  17. detsembri
  18. a omakäelise koduse testamendi puudumine. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas hagi tagamise taotluse, mille maakohus
  19. märtsi
  20. a määrusega rahuldas ning peatas X O.T pärimisasjas pärimistunnistuse väljaandmise kuni tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Hageja ja kostja isa X O.T tegi
  21. aprillil 2000 Viljandi notar Vivian Agu juures testamendi, millega pärandas kogu oma vara võrdsetes osades hagejale ja kostjale. X O.T suri
  22. jaanuaril
  24. veebruaril 2023 esitas hageja Viljandi notar Virgi Ojapile pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse. Hageja avaldas notarile, et X O.T on
  25. aprillil 2000 teinud notariaalse testamendi, mille lisas avaldusele. Hageja teatas, et X O.T abielu Y O.T-ga lõppes
  26. detsembril 2022 Y O.T surmaga. Teiseks pärijaks on kostja, kelle andmed hageja samuti avalduses esitas.
  27. veebruaril 2023 sai hageja Viljandi notar Virgi Ojapilt teate, mille järgi on pärimisasjas esitatud X O.T omakäeline kodune testament, mis on dateeritud
  28. detsembri
  29. a kuupäevaga ja millega on X O.T tühistanud kõik varasemad korraldused ja määranud talle kuuluva vara pärijaks kostja. Tegemist on tühise dokumendiga, sest arvestades X O.T väga halba vaimset ja füüsilist tervislikku seisundit ei sisalda see tema tegelikku tahet. X O.T oli parandamatult ja raskelt haige, tema võetud ravimite ja füüsilise ning vaimse seisundi tõttu ei oleks tal olnud enam
  30. detsembril 2022, s.o 9 päeva enne oma surma (
  31. jaanuaril 2023) kuidagi võimalik sellist tahet avaldada. Alternatiivselt on tegemist testamendi puudumisega, st X O.T ei oleks suutnud oma väga halva füüsilise ja vaimse seisundi tõttu sellist dokumenti algusest lõpuni ise kirjutada. Kuivõrd X O.T ei ole dokumenti koostanud, ei ole omakäelist testamenti olemas.
  32. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et kõnealuse hagiavalduse puhul on tegemist hageja pahatahtliku käitumisega. Kostja on teinud endast kõik 2 oleneva, et kompromisse saavutada, kuid tänaseni pole kostja heatahtlikkus tulemuslik olnud. Ükski kostja pakutud kompromiss pole hagejale sobinud. Hageja pole hagiavalduses esitanud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks X O.T otsustusvõimetust. Hageja ei ole X O.T-le eestkostja määramist taotlenud. Vaatamata mitmetele terviseprobleemidele oli X O.T otsuste tegemisel teovõimeline ja adekvaatne. Hageja viidatud erinevad võimalikud ravimite kõrvaltoimed ja haigusseisundite kirjeldused ei väljenda objektiivselt X O.T seisundit, seisukohti ja soove, vaid hageja seisundit ja soove. X O.T avaldas oma viimse tahte ja kostja ei näe ei hageja hagiavaldusest ega muust kostjale teadaolevatest asjaoludest tulenevalt mitte ühtki põhjendust X O.T omakäelise testamendi tühiseks lugemiseks. Kostja ei esitanud maakohtule menetluskulude nimekirja. MAAKOHTU LAHEND
  33. Tartu Maakohus jättis
  34. augusti
  35. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tühistas
  36. märtsi
  37. a määrusega kohaldatud hagi tagamise. Maakohtu otsuse kohaselt tegi hageja ja kostja isa X O.T
  38. aprillil
  39. a Viljandi notar Vivian Agu juures testamendi, millega pärandas kogu oma vara võrdsetes osades hagejale ja kostjale. X O.T suri
  40. jaanuaril
  41. Vaidlusalune kodune testament on allkirjastatud
  42. detsembril
  43. Testament võib olla tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud alustel. Hageja väidete kohaselt tugineb ta sellele, et testament on tühine, sest pärandaja oli testamendi tegemise ajal sellises tervislikus olukorras, mis sisuliselt väljendus piiratud teovõimes. TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt ilma seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. Tehingu hindamisel tuleb eristada tehingu sisu ja kehtivust. Hageja on palunud tuvastada X O.T
  44. detsembri
  45. a koduse testamendi tühisus ja alternatiivselt tuvastada X O.T koduse testamendi puudumine. Pooled vaidlevad selle üle, kas X O.T pärandajana oli
  46. detsembril 2022 koduse testamendi tegemise ajal teovõimeline ja sellisena ka testeerimisvõimeline ning kas pärandaja
  47. detsembril 2022 tehtud kodune testament on kehtiv. Hageja leiab, et X O.T ei olnud
  48. detsembril 2022 testamendi koostamise ajal teovõimeline, samuti ei olnud ta füüsiliselt suuteline omakäelist testamenti koostama. Maakohus määras asjas hageja taotlusel postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi ja käekirjaekspertiisi. Postuumse kohtupsühhiaatria- kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 255 (dtl 95–104) kohaselt ei esinenud X O.T-l
  49. detsembril 2022 testamendi tegemisele vastaval ajal kestvat ega ajutist psüühikahäiret ega muud vaimutegevuse häiret (näiteks ravimite kõrvaltoime), mis välistas tema võime õigesti hinnata testamendi tegemise tähendust või takistanuks tal oma tegudest kestvalt aru saada või neid juhtida ning X O.T-l ei esinenud
  50. detsembril
  51. testamendi tegemisele vastaval ajal sellist tervisehäiret ega muud seisundit (sh väsimusseisund), mis takistanuks temal koostada omakäeliselt algusest lõpuni
  52. detsembri
  53. a testamenti. Testaatori tervislik seisund võimaldas tal aru saada testamendis väljendatud viimse tahte sisust. Hageja etteheide on, et ekspertiisiaktist ei nähtu, kuidas on jõutud vastavate järeldusteni. Maakohus märkis, et eksperdi arvamuse kohaselt jõudsid eksperdid järeldusele, et uuritaval ei ole olemasolevate meditsiiniliste dokumentide põhjal diagnoositud ühtegi psüühikahäiret. Uuritaval on diagnoositud kehalised haigused, mis on mõjutanud tema toimetulekut, liikumist ja suurendanud abivajadust. Uuritav on saanud keemia- ja kiiritusravi ning õendusabi. Uuritud on meditsiinilisi dokumente ajavahemiku kohta 2022–2023, kuna dementsuse diagnostilistes kriteeriumites peab häire olema kestnud vähemalt 6 kuud. Uuritud on meditsiiniliste dokumentide (haiguslugu, kiirabikaart, perearsti ambulatoorne kaart) päeviku kandeid, mis on 3 tehtud meditsiinipersonali poolt. Andmed on olemas testamendi kirjutamise kuupäeva
  54. detsembri
  55. a ja vahetus läheduses olevate kuupäevade kohta.
  56. detsembri
  57. a kiirabikaardis ja SA Viljandi Haigla erakorralise vastuvõtu päeviku sissekannetes ei ilmne kognitiivse funktsiooni langust, mäluhäireid ega muid psüühikahäireid. Samuti ei ilmne vaimutegevuse ajutist riket. Erinevad meditsiinitöötajad on kirjeldanud uuritavat kui adekvaatset patsienti. Samuti ei ole kirjeldatud
  58. detsembril 2022 ravimite kõrvaltoimeid, mis oleksid mõjutanud uuritava kognitiivset funktsiooni ja otsustusvõimet. Uuritava kasutatud ravimite infolehtedel on kirjeldatud mitmeid kõrvaltoimeid, kuid puuduvad andmed nende esinemise kohta uuritaval. Dementsuse kriteeriumiteks on mälu- ja mõtlemishäired, mis on takistuseks uue informatsiooni omandamisel, säilitamisel ja reproduktsioonil. Häiritud on mälu, mõtlemine, arusaamine, õppimisvõime ja otsustusvõime, mida ei ole olemasolevates meditsiinilistes dokumentides kirjeldatud. Mõtlemise aeglustumist ja väsimusseisundit ei saa vahetult põhjuslikult seostada kognitiivse võimekuse alanemisega. Meditsiinilistes dokumentides on kirjas sümptomina
  59. detsembril 2022 topeltnägemine, mis on neuroloogiline häire. Uuritava suhtes ei ole eelnevalt tuvastatud teovõime puudumist ega määratud eestkostet. TsMS § 301 lg 1 teises lauses on sätestatud nõuded, millele ekspertiisiakt peab vastama. Nimetatu kohaselt peab eksperdiarvamus sisaldama uuringute üksikasjalikku kirjeldust, uuringute tulemusena tehtud järeldusi ja põhjendatud vastuseid kohtu küsimustele. TsMS § 302 lg-st 1 tuleneb, et ekspert peab andma talle esitatud küsimustes õige ja põhjendatud arvamuse. Maakohus ei nõustunud hageja väidetega ekspertiisiakti puuduste kohta. Tegemist on usaldusväärse tõendiga, sest ekspertiisiaktist nähtub selgelt, millele tuginedes ning millistele järeldustele on eksperdid postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akti koostades ja sellekohast arvamust andes jõudnud. Maakohus määras hageja taotlusel käekirjaekspertiisi, mille akti nr 24E-DK00011-01 (dtl 179–184) kohaselt on
  60. detsembri
  61. a omakäelise testamendi algusest lõpuni väga tõenäoliselt kirjutanud ja allkirjastanud X O.T (isikukood XXXXXXXXXXXX; surnud
  62. jaanuaril 2023) (arvamuste skaalal aste +3). PärS § 24 lg 1 sätestab koduse testamendi kehtivuse eeldusena kirjaliku vorminõude. Omakäeliselt kirjutatud testament on kirjutatud algusest lõpuni testaatori käega, märgitud on ära testamendi tegemise kuupäev ja aasta, see on alla kirjutatud. X O.T tegi
  63. detsembril 2022 koduse omakäeliselt kirjutatud testamendi, millega tühistas varasemalt tehtud testamendi ja määras kogu oma vara pärijaks kostja, seega on pärimisseaduse § 25 lg 1 järgi kodune testament kehtiv, sest selle tegemise päevast (
  64. detsembrist 2022) ei ole
  65. jaanuaril 2023 möödunud 6 kuud. Maakohus leidis, et eelnimetatud postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi läbi viinud ekspertide ja käekirjaekspertide arvamustest, neid kogumis hinnates, võib järeldada, et pärandaja X O.T on
  66. detsembril 2022 koduse testamendi omakäeliselt kirjutanud ja avaldanud oma tegelikku tahet. Seega saab lugeda tuvastatuks, et pärandaja on teinud tahteavalduse, millega ta on määranud, et tema vara saab tema surma korral endale kostja. Hageja esitatud nõuded jäävad edututeks, sest hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu. Seega tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb hagi tagamine tühistada. Hageja esitatud
  67. veebruari
  68. a pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avaldus; Viljandi notar Virgi Ojapi
  69. veebruari
  70. a teade pärimismenetluse algatamise kohta;
  71. mai
  72. a X O.T-le Viljandi Haigla määratud diagnoos; väljavõte X O.T epikriisist; X O.T ravimite kõrvaltoimed; Sotsiaalkindlustusameti otsus keskmise puude 4 määramise osas;
  73. novembri
  74. a väljavõte X O.T epikriisist;
  75. detsembri
  76. a väljavõte X O.T epikriisist – tegemist ei ole otseselt vaidlusaluste asjaoludega seotud dokumentidega. Nimetatud tõendid ei lükka ümber ekspertide poolt avaldatut ega too kaasa hagi rahuldamist. Maakohus keeldus
  77. augustil 2024 esitatud dokumentide (
  78. aprilli
  79. a testamendi, O.T D.V ja D.V töövõimekaardi ning
  80. jaanuari
  81. a koduõendusteenuse osutamise lepingu vastuvõtmisest, märkides mh, et dokumendid on esitatud pärast määratud tähtaega, kusjuures varasem testament on juba koos hagiavaldusega esitatud. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud hageja kanda ning märkis, et kostja pole menetluskulude nimekirja esitanud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  82. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Hageja esitas ka tõendite kogumise taotluse, paludes kohustada SA-l Viljandi Haigla väljastama hagejale kogu X O.T-d puudutav dokumentatsioon. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles kohus jättis kostja menetluskulud kindlaks määramata, kuna neid ei esitatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Maakohus jättis tähelepanuta hageja viidatud vastuolud arstlikus kompleksekspertiisis ning jättis rahuldamata hageja taotluse kordusekspertiisi korraldamiseks. Sellega on jäetud olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded, mis võisid kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse. Kuna rikkumiste kõrvaldamine eeldab pooltele uute asjaolude ja tõendite esitamise võimaluse andmist ja seejärel uute tõendite hindamist, tuleb tsiviilasi saata maakohtule eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks tagasi.
  83. detsembril 2022 (s.o omakäelise testamendi koostamise päeval) oli pärandaja surmavalt haige. Hageja tõendas, et pärandaja X O.T tervislik seisund
  84. detsembril 2022 ei võimaldanud temal aru saada koostatava dokumendi sisust ja selle tagajärgedest. Pärandajal diagnoositi
  85. mail 2006 alkoholihepatiit. Seejärel diagnoositi pärandajal kasvajad (metastaasid) kopsus ja ajus, talle määrati keemia- ja kiiritusravi kuni
  86. augustini
  87. Kuna ravivõimalused ammendusid, alustati
  88. oktoobril 2020 palliatiivse keemiaraviga. Metastaasidest tingituna määrati X O.T-le valu vaigistavad ravimid, mille kõrvaltoimena vähenes X O.T arusaam ümbritsevast ning edasine toimetulek. Sealhulgas tarbis X O.T ravimeid Dexamethason Krka, mille kõrvaltoimeks on: „mõtlemisraskused või segasus ja mälukaotus; olematute asjade tundmine, nägemine või kuulmine; imelikud või hirmutavad mõtted; käitumismuutused või üksijäetuse tunne.“ Samuti tarbis pärandaja Fosinopril Aktavist, mille kõrvalmõjudeks on pearinglus minestamine või nõrkus. Jäsemeprobleemide tõttu määrati talle
  89. juulil 2022 keskmine puue. 2022.a. oktoobris haigestus X O.T Covidsse, mille tulemusel tekkis tal pidev väsimus. Samuti lisandusid probleemid nägemisega. X O.T suutis vaadata vaid vasaku silmaga, kuna parem silmas tekkis „topeltnägemine“.
  90. novembril 2022 tehti X O.T-le järjekordne aju metastaaside ravikuur (palliatiivne ravi). Hageja põhistas maakohtule, et aju metastaaside üheks peamiseks sümptomiks on vaimse seisundi halvenemine, mille hulka kuuluvad unisus, letargia, isiksuse muutused, häiritud käitumine ja kognitiivsete võimete häired, eriti pahaloomuliste ajukasvajate puhul. Hingamisteede refleksid võivad olla häiritud..
  91. novembril 2022 on Tartu Ülikooli Kliinikumi digiloos põhidiagnoosina avaldatud „ülasagara, bronhi kasvaja paremal väikerakuline kartsinoom“. Kaasuvate haigustena: „Südamekahjustusega hüpertooniatõbi ilma südamepuudulikkuseta, jäsemete arterite arteroskleroos, insuliinisõltumatu suhkrutõbi 5 tüsistusteta“. Anamneesis on esitatud X O.T kaebustena: „paremast silmast „topeltnägemine“, väsimus (jäi tuntavamalt püsima Covidi põdemisejärgselt k.a. oktoobris)“.
  92. detsembril 2022 halvenes pärandaja seisund sedavõrd, et ta transporditi kiirabiga Viljandi Haiglasse.
  93. detsembri
  94. a anamneesis on märgitud: „Viimase paari päeva jooksul on parem käsi läinud tugevalt turse ja parem silmalaug allavajunud. Lisaks parem näopool, alahuul ja kael turses. Topeltnägemine. Antud kaebused juba varasemast nov 2022 onkoloogi sissekandes teada. Näoturset on seostatud võimaliku MRTkontrastaine järgse allergiaga. Mõned päevad tagasi suri abikaasa (samuti pahaloomulisse kasvajasse). Anamneesis parempoolne väikerakuline kopsuvähk ja ajumetastaasid, kaasuvalt südamepuudulikkus, T2DM, ateroskleroos. Saanud keemia- ja kiiritusravi viimati 2022 kevadel. Viimane onkoloogi vastuvõtt nov 2022: DNR-, DNI-otsused tõsise prognoosi tõttu ning jäetud perearsti jälgimisele“.
  95. detsembril 2022 oli X O.T kahtlemata valu leevendavate ravimite mõju all, mistõttu tema arusaam ümbritsevast oli tugevalt häiritud. Seda kinnitab asjaolu, et tegelikult ei surnud X O.T abikaasa mitte mõned päevad tagasi, vaid selleks ajaks 18 päeva ehk kaks ja pool nädalat tagasi (
  96. detsembril 2022). Pärandaja ei tajunud aja kulgu ega suutnud olukorda objektiivselt hinnata ega mõistnud omakäelise testamendi sisu ega sellega kaasnevaid tagajärgi. Ekspertiisiaktist ei ole nähtav, kuidas jõudis ekspert järelduseni, et X O.T-l ei esinenud
  97. detsembril 2022.a. testamendi tegemisele vastaval ajal sellist tervisehäiret ega muud seisundit (sh. väsimusseisund), mis takistanuks temal koostada testament omakäeliselt algusest lõpuni. Ekspertiisiaktist nähtub, et L. O.T-l esinesid
  98. detsembrist 2022 kuni
  99. jaanuarini 2023 olulised tervisehäired, sh parema silmalau allavajumine, topeltnägemine, parema käe tugev turse, progresseeruv nõrkus. Meditsiinitöötaja kirjelduse järgi nägi testaator ainult valgust, värve, kujundeid. Sellises olukorras ei saa olla usutav, et vaatamata kõigele saab ta suurepäraselt aru koostatava dokumendi sisust, millega ta muudab põhimõtteliselt enda varasemat
  100. aprilli
  101. a notariaalset testamenti. Ei nähtu, kuidas on ekspert jõudnud järeldusele, et eelnevad tervisehäired ei oma mitte mingit mõju L. O.T seisundile ja testamendi koostamisele (et pole põhjuslikku seost). Kui X O.T-l esinesid sedavõrd suured kehalised ja meelelised häired, siis pidid nad igal juhul avaldama mõju ka tema
  102. detsembri
  103. a arusaamisvõimele. Maakohus hageja
  104. novembri 2023.a. kordusekspertiisi taotlust või taotlust eksperdi arvamuse täpsustamiseks selgesõnaliselt ei lahendanud. Hageja veendumusel ei saanud X O.T tervisehäirete, tarbitud ravimite mõju, hingelise ja väsimusseisundi mõjul mõista
  105. detsembri
  106. a testamendi sisu ja selle tagajärgi. Kuna maakohus jättis välja selgitamata põhjusliku seose pärandaja terviseseisundi ja tema arusaamisvõime vahel, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Kuna rikkumiste kõrvaldamine eeldab pooltele uute tõendite esitamise võimaluse andmist, sh kordusekspertiisi korraldamist ja seejärel uute tõendite hindamist, taotleb hageja maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks.
  107. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et ringkonnakohus poleks pidanud apellatsioonkaebust menetlusse võtma. Maakohus on lahendanud juba kõik vajalikud küsimused ning eelmenetlus on läbi viidud korrektselt. Kostja ei pea vajalikuks uue arstliku kompleksekspertiisi tegemist.
  108. Tartu Ringkonnakohus jättis
  109. mai
  110. a määrusega taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. 6
  111. Hageja esitas
  112. mail 2025 vastuväite ringkonnakohtu tegevuse peale tõendite kogumisest keeldumisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  113. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
  114. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldamata jäeti, samuti menetluskulude jaotuse osas, kuid ei vaidlusta seda, et maakohus jättis hüvitatavad menetluskulud kindlaks määramata, kuna neid ei esitatud.
  115. Hageja on esitanud
  116. mail 2025 ka vastuväite ringkonnakohtu tegevusele, millega ringkonnakohus jättis
  117. mai
  118. a määrusega taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Hageja on tuginenud vastuväites sellele, et soovis tõendite kogumist, kuna peale maakohtu menetlust on temale teatavaks saanud asjaolu, et testaatoril esinesid tõenäoliselt psüühikahäired, mida maakohtus määratud ekspertiis ei arvestanud ning hagejal puudub teave, millistel andmekandjatel ja millises ulatuses on SA-s Viljandi Haigla testaatori psüühikahäiret kirjeldatud. Seetõttu ei olnud hagejal võimalik viidata konkreetsele dokumendile vm andmekandjale, kus selline teave on avaldatud. Kui hageja saab SA-s Viljandi Haigla oleva testaatori dokumentatsiooniga tutvuda, võib ta leida vajaliku dokumendi, milles on psüühikahäiret kirjeldatud, kuid mille ekspert jättis tähelepanuta (kuna diagnoosi ei määratud). See omakorda tõendaks hageja väiteid selle kohta, et testaatori tervislik seisund ei võimaldanud tal mõista koostatud testamendi sisu ja selle tagajärgi. Ringkonnakohus jääb juba
  119. mail 2025 väljendatud seisukoha juurde, et hageja viide X O.T-l esineda võinud psüühikahäire teadasaamise kohta on endiselt äärmiselt ebamäärane („peale maakohtu menetlust on temale teatavaks saanud asjaolu, et testaatoril esinesid tõenäoliselt psüühikahäired, mida maakohtus määratud ekspertiis ei arvestanud“) ja taotlus nõuda välja kogu X O.T-d puudutav dokumentatsioon ei vasta taotluse esitamise nõudele ega ole asjaolusid arvestades asjakohane. Sellises mahus dokumentide väljanõudmine olukorras, kus taotlusest tulenevalt ei ole mitte mingil viisil aru saada, missuguse informatsiooni alusel järeldab hageja oma isal psüühikahäire olemasolu, kui eksperdid seda tuvastanud pole, ei ole mh proportsionaalne. Arusaamatuks jääb ka hageja vastuväites märgitu, et ta võib leida dokumendi, kus on psüühikahäiret kirjeldatud, kuid mitte diagnoositud. Eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vastuväidet põhjendatuks ning jätab selle rahuldamata.
  120. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Hageja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.
  121. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 12.
  122. Põhjendatud ei ole hageja etteheited selles osas, nagu oleks maakohus jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Maakohus on otsuses hageja vastuväiteid hinnanud ja põhjendanud piisavalt oma järeldusi selles osas, miks peab ekspertiisitulemusi usaldusväärseks. Asjaolu, et hageja maakohtu järeldusega ei nõustu, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuivõrd maakohus pidas ekspertiisitulemusi usaldusväärseteks, ei olnud maakohtul alust ka kordusekspertiisi korraldamiseks. 12.
  123. Hageja tugineb jätkuvalt sellele, et oma tervislikust seisundist tulenevalt ei olnud L. O.T võimeline testamenti koostama ega oma tegelikku tahet avaldama. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu järeldustega ega korda neid. Hageja märgitust, et isik oli testamendi koostamise päeval surmavalt haige, ei saa teha järeldust, et ta ei olnud võimeline testamenti koostama või oma tahet avaldama. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis põhjendatult, et 7 postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi läbi viinud ekspertide ja käekirjaekspertide arvamusi kogumis hinnates võib järeldada, et pärandaja L. O.T on
  124. detsembril 2022 koduse testamendi omakäeliselt kirjutanud ja avaldanud oma tegelikku tahet. Õige pole väide, nagu poleks maakohus hinnanud, kuidas eksperdid oma järeldusteni jõudsid. Maakohus on hageja vastavaid vastuväiteid hinnanud ja pidanud ekspertiisi tulemusi usaldusväärseks. Ringkonnakohus nõustub, et järeldusteni jõudmine on ekspertiisiaktist jälgitav (dtl 103). 12.
  125. Hageja on mh viidanud sellele, et kuivõrd hageja ja kostja isa tarvitas metastaaside tõttu valuvaigistavaid ravimeid, vähenes kõrvaltoimena X O.T arusaam ümbritsevast ning edasine toimetulek. Sealhulgas tarbis X O.T ravimeid Dexamethason Krka, mille kõrvaltoimeks on: „mõtlemisraskused või segasus ja mälukaotus; olematute asjade tundmine, nägemine või kuulmine; imelikud või hirmutavad mõtted; käitumismuutused või üksijäetuse tunne.“ Samuti tarbis pärandaja Fosinopril Aktavist, mille kõrvalmõjudeks on pearinglus, minestamine või nõrkus. Ringkonnakohus leiab, et ravimi kõrvaltoimeid kirjeldavad lehed (dtl 19 ja 20) ei tõenda seda, et isikul ka vastavad kõrvaltoimed oleks esinenud. Asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et hageja ja kostja isal oleks esinenud hageja viidatud kõrvaltoimeid, mis oleks takistanud tal testamendi koostamist või selle tagajärgedest arusaamist. Nagu eksperdid on viidanud ja mis nähtub ka esitatud väljavõtetest, on meditsiinipersonali tehtud kannetest järelduvalt olnud isik vaatamata oma raskele haigusele
  126. detsembril 2022 adekvaatne. Eksperdid ei ole tuvastanud ka seda, et Covidi järgne väsimusseisund oleks takistanud testamendi koostamist. Keskmise puude määramine jäsemeprobleemide tõttu ei anna samuti alust järelduseks, et isik ei oleks suutnud testamenti koostada. Viited nägemisprobleemidele, mille kohaselt isik suutis vaadata vaid vasaku silmaga, kuna parem silm tekitas „topeltnägemise“, ei olnud samuti sellist laadi, mis oleks välistanud testamendi koostamise – eksperdid viitasid, et tegemist oli neuroloogilise probleemiga. 12.
  127. Seda, et aju metastaaside tõttu oleks hageja olnud ebaadekvaatne või poleks aru saanud testamendi tegemise tagajärgedest, eksperdid pärandaja diagnoosi arvestades pole tuvastanud. Viited üldistele sümptomitele, samas tõendamata, et need ka pärandajal esinesid, ei anna alust maakohtu järelduse muutmiseks. 12.
  128. Hageja on viidanud eraldi ka sellele, et
  129. detsembril 2022 halvenes pärandaja seisund sedavõrd, et ta transporditi haiglasse. Mh on hageja viidanud
  130. detsembri
  131. a anamneesile, mille kohaselt on pärandaja parem käsi läinud tugevalt tursesse ja parem silmalaug alla vajunud, lisaks oli parem näopool, alahuul ja kael turses ning esines topeltnägemine. Viidatud on sellele, et mõned päevad tagasi suri abikaasa ning et anamneesis on parempoolne väikerakuline kopsuvähk ja ajumetastaasid, kaasuvalt südamepuudulikkus, T2DM, ateroskleroos (dtl 23). Asjas ei ole tuvastatud, et parema käe turse ja parema silmalau allavajumine ning topeltnägemine oleks olnud sellise astmega, mis takistanuks pärandajal füüsiliselt testamenti omakäeliselt algusest lõpuni kirjutada. Ka väsimusseisundit pole eksperdid pidanud testamendi koostamisel takistuseks. Seda, et isik oli võimeline testamendi ka füüsiliselt omakäeliselt algusest lõpuni kirjutama, toetab mh käekirjaekspertiisi akt (dtl 179–184), mille kohaselt on
  132. detsembri
  133. a omakäelise testamendi algusest lõpuni väga tõenäoliselt kirjutanud ja allkirjastanud X O.T (arvamuste skaalal aste +3) (vt dtl 181). Arvamuste skaala +3 tähendab, et „Vaidlustatud käsikirjalise teksti/allkirja on väga tõenäoliselt kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on väga väike. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on palju kokkulangevusi, puuduvad olulised lahkuminekud. Materjalist tulenevad piirangud (nt lihtne allkiri või kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline erinevus vaidlustatust) puuduvad või on neid väga vähe.“ (dtl 184). 8 12.
  134. Hageja viited sellele, et
  135. detsembri
  136. a anamneesis on viidatud , et L. O.T abikaasa suri mõned päevad tagasi, kuid tegelikult 18 päeva tagasi, ei anna alust järelduseks, et pärandaja arusaam oli ümbritsevast tugevalt häiritud või et ta ei mõistnud testamendi sisu ega selle tagajärgi. 12.
  137. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, nagu ei nähtuks ekspertiisiaktist, kuidas on jõutud järelduseni, et L. O.T-l ei esinenud
  138. detsembril
  139. a testamendi tegemisele vastaval ajal sellist tervisehäiret ega muud seisundit (sh väsimusseisund), mis takistanuks tal koostada testament omakäeliselt algusest lõpuni. Parema silmalau allavajumine, topeltnägemine, käe turse ja väsimus pole ekspertide järeldusi arvestades olnud sellise raskusastmega, mis tähendanuks füüsilist võimetust testamenti koostada. Nagu ka märgitud, siis toetab järeldust, et testamendi tegi L. O.T algusest lõpuni ise, käekirjaekspertiisi järeldus. Hageja viited sellele, justkui oleks meditsiinitöötaja kirjelduse järgi testaator näinud ainult valgust, värve, kujundeid, on eksitavad, arvestades asjaolu, et testament koostati
  140. detsembril 2022, meditsiinitöötaja kirjeldus puudutab aga
  141. jaanuari 2023 (dtl 101). Eelnevast
  142. jaanuari
  143. a kirjeldusest ei saa kuidagi järeldada, et sama seisund oli hageja ja kostja isal nägemisega seoses ka
  144. detsembril 2022 testamendi koostamise ajal. Lisaks on ka
  145. jaanuaril 2023 ja ka
  146. jaanuaril 2023 viidatud sellele, et isik vastas adekvaatselt (dtl 101). 12.
  147. Viited sellele, et füüsiliste tervisehädade tõttu ei saanud isik aru ka dokumendi sisust, millega ta muudab
  148. aprilli
  149. a notariaalset testamenti, pole asjakohased. Asjas ei nähtu, et isiku füüsiliste tervisehädade tõttu oleks olnud häiritud isikul ka mõtlemis- ja arusaamisvõime. 12.
  150. Õige ei ole hageja väide, nagu poleks maakohus lahendanud selgesõnaliselt hageja
  151. novembri
  152. a kordusekspertiisi taotlust või taotlust eksperdi arvamuse täpsustamiseks. Maakohus on selgesõnaliselt
  153. veebruari
  154. a määrusega jätnud rahuldamata hageja taotluse määrata L. O.T postuumne kordusekspertiis ja alternatiivse taotluse esitada postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi läbiviinud eksperdile täpsustav küsimus (dtl 135). Lisaks on maakohus täiendavalt põhjendanud
  155. augusti
  156. a otsuse p-s 16 (dtl 215), miks leiab, et postuumne kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis on usaldusväärne tõend. 12.
  157. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja etteheitega, nagu oleks maakohus jätnud välja selgitamata põhjusliku seose pärandaja terviseseisundi ja tema arusaamisvõime vahel. Maakohtu otsuses on selgelt jälgitav, kuidas ja missuguste tõendite alusel on maakohus teinud järelduse, et terviseseisund ei takistanud pärandajal mõistmast testamendi tegemise tagajärgi või selle sisu ning et pärandaja oli adekvaatne, kui avaldas oma viimset tahet.
  158. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka eluliselt ei ole välistatud, et pärandaja võis soovida oma elu viimastel päevadel varasemalt
  159. a tehtud testamenti muuta, mh arvestades asjaolu, et hageja on ise viidanud, et tal ei olnud vanematega normaalseid suhted. Nii viitas hageja
  160. mail 2024 maakohtule saadetud e-kirjas muu hulgas sellele, et „Minu jaoks ei ole normaalne mu vanemate ebavanemlik käitumine ja normaalseid, tervislikke suhteid meie peres polnud.“ (dtl 187).
  161. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
  162. Kuna maakohtu otsus jääb lõppjärelduses muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
  163. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole esitanud apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja, mille hüvitamist ta hagejalt taotleks. Seega märgib 9 ringkonnakohus, et kostjale apellatsioonimenetluses rahaliselt kindlaksmääratavad ja hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.