Obsah (8)

§ 38§ 242§ 88§ 33§ 57§ 17§ 2§ 223

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-1815 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Li

) § 242 lg-te 1 ja 2 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

1. aprilli 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,005379 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Reet Kalle kaitsja vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 kohus otsustas:
2. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri politseijaoskonna
3. aprilli 2025 otsus väärteoasjas nr 2302,25,
4. Lääne-Harju
5. Menetlusaluse isiku Reet Kalle kaebus jätta rahuldamata.
6. Menetlusaluse isiku Reet Kalle taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
7. juulil
8. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
10. aprilli 2025 otsusega väärteoasjas nr 2302,25,005379 karistati Reet Kallet kohaldades karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1 ning § 481 lg 1 liiklusseaduse (edaspidi

) § 242 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

1. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse Reet Kallele ette seda, et juhtides
2. aprillil 2025 kell 14.26 Tallinnas, Lubja tänava ja Lasnamäe tänava ristmikul mootorsõidukit Volkswagen T-Roc registreerimisnumbriga XXX, ei olnud tal kontrollija nõudel esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti, samuti ei olnud kaasas isikut tõendavat dokumenti. Juhtides mootorsõidukit, sõitis kõrvalteelt reguleerimata eriliigiliste teede ristmikule, ei täitnud liikluskorraldusvahendi nr 221 „Anna teed“ nõudeid ega andnud kõrvalteelt peateele välja sõites teed mööda peateed lähenevale sõidukile. Juht põhjustas oma teoga liiklusohu. Menetlusalusele isikule omistatakse

§ 38lg 2, § 88 lg 1 ning § 57 lg 1 rikkumist.

Väärteod on kvalifitseeritud

§ 242lg-te 1 ja 2 järgi.

1. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
2. Kaebaja leiab, et kuigi väärteomenetluses on tuvastatud formaalne liikluseeskirja rikkumine, ei ole tema süü määra hindamise ja karistuse kohaldamise osas arvesse võetud juhtumi eripära ega kõiki olulisi asjaolusid. Kaebaja süü ei ole suur ning rikkumine toimus eksliku, kuid mõistetava olukorra hinnangu tulemusena, kus määravaks kujunes politseisõiduki enda käitumine ristmikul.
3. Kaebaja palub hinnata rikkumise asjaolusid terviklikult ja kontekstuaalselt. Tegemist ei olnud teadliku ega hoolimatu liiklusreeglite eiramisega, vaid eksliku olukorra tõlgendusega, mis tulenes ebatavalisest ja segadust tekitavast liiklusolukorrast. Kaebaja käitus ettevaatlikult, ei seadnud kedagi ohtu ega põhjustanud liiklusõnnetust. Samuti väljendas ta kohe pärast juhtumit kahetsust ning esitas omapoolse selgituse politseile
4. Seega ei ole kaebaja tegevuses tuvastatav ei tahtlus, kergemeelsus ega hooletus, ning tema käitumine ei vasta ettevaatamatusdelikti struktuurile. Järelikult ei saa talle omistada väärteo toimepanemist KarS § 18 tähenduses, kuivõrd puudub karistusõiguslikult süüdi olemise eeltingimus – süü.
5. Lisaks ei olnud kaebajal sel hetkel kaasas isikut ja juhtimisõigust tõendavaid dokumente, kuid see asjaolu ei olnud tahtlik ega süüline käitumine – dokumentide puudumine tulenes inimlikust eksimusest, kus rahakott oli ununenud koju. 2
6. Väärteootsuses on märgitud väärteo toimepanemise kohaks Lubja tn, Tallinn, kuid see ei vasta tegelikele asjaoludele ega ka liiklusmarsruudile, mida kaebaja kasutas. Kaebaja ei ole Lubja tänaval sõitnud ega ole sealtkaudu liikunud.
7. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtueelne menetleja korrektselt tuvastanud väidetava süüteo toimepanemise kohta ning seetõttu palub kaebaja tühistada kohtueelse menetleja
8. aprilli 2025 otsus ning lõpetada väärteomenetlus.
9. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kaebaja on siiski väärteo toime pannud ning väärteomenetluse lõpetamiseks puudub alus, palub kaitsja muuta kaebajale mõistetud karistust. Kaebaja palub tühistada juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kuivõrd see on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne karistusmeede, ning asendada see rahatrahviga.
10. Kohtuvaidlustes jäid menetlusalune isik ja kaitsja kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu summas 1866,10 eurot.
11. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
12. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu 14.

Selles, et Reet Kalle juhtis sõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, vaidlust ei ole. Kuigi kaebuses ei ole menetlusaluse isiku süüditunnistamist

§ 38

lg 2 ja § 88 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise ja

§ 242

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise osas vaidlustatud, saab kaebuses esitatud etteheitest teha järelduse, et kaebuse esitaja ei ole siiski tema

§ 242lg 1 järgi süüditunnistamisega rahul.

Nimelt on kaebuses märgitud, et kuigi menetlusalusel isikul ei olnud kontrollimise hetkel kaasas isikut ja juhtimisõigust tõendavaid dokumente, ei olnud see tahtlik ega süüline käitumine – dokumentide puudumine tulenes inimlikust eksimusest, kus rahakott oli ununenud koju. 15. Menetlusalusele isikule heidetakse ette

§ 38

lg 2 ja § 88 lg 1 sätestatud kohustuste rikkumist.

§ 38

lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse §-s 88 loetletud dokumendid. 16. Vastavalt

§ 88

lg 1 peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument /…/. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.

1. Menetlusalune isik tunnistas kohtus, et ajal, kui tema sõiduk politseinike poolt peatati, ei olnud tal dokumente esitada, kuna rahakott oli koju ununenud. Kohapeal tekkis vaidlus isikut tõendava dokumendi kaasaskandmise osas, kuna isiku tuvastamise ajal ta küsis, et kas see on suur asi, et tal ei ole dokumenti kaasas. Politseinik ütles, et ei ole, tänapäeval on kõik asjad leitavad.
2. Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele tõendavad dokumentide puudumist ka tunnistaja politseiametniku J.A ütlused selle kohta, et kontrollimise momendil ei olnud Reet Kallel dokumenti 3 esitada. Selle põhjenduseks vastas juht, et tal ei pea seda kaasas olema. Ta hakkas dokumenti otsima, aga seda mäletab tunnistaja kindlasti, et menetlusalune isik ei teadnud, et dokumendid peavad mootorsõiduki juhtimisel kaasas olema.
3. Kuna Reet Kallel puudus isikut tõendav dokument, siis tema isik tuvastati
4. aprillil 2025 kell 14.47 andmebaasides olevate andmete alusel isikusamasuse tuvastamise protokolliga.
5. Väärteoasjast tuleneb üheselt, et menetlusalusel isikul juhiluba või muud juhtimisõigust tõendavat dokumenti või isikut tõendavat dokumenti kaasas ei olnud ning ta rikkus

§ 38

lg 2 ja § 88 lg 1 sätestatud kohustusi ning pani toime

§ 242lg 1 ettenähtud väärteo.

Kuigi kohtus isik kinnitas, et on teadlik dokumentide kaasaskandmise kohustusest, siis tunnistaja sõnul ta kohapeal seda ei teadnud. Ka

§ 33

lg 2 p 5 sätestab eraldi juhi kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Asjaolu, et politseiametnikel võivad olla tehnilised vahendid vajalike andmete saamiseks, ei ole menetlusalusel isikul kui juhil lasuvate kohustuste täitmist välistavaks asjaoluks. 21. Reet Kalle on täitnud

§ 242

lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest, s.o kergemeelsusest või hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusalune isiku sõnul unustas ta juhiloa koju. Juhtimisõigust või isikut kinnitava dokumendi kaasaskandmine on seaduses sätestatud nõue ning kohtu hinnangul pani Reet Kalle dokumendi esitamata jätmise toime hooletusest. Õigusvastatust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 22. Reet Kalle tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 242

lg 1 järgi, mis sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis.

§ 242lg 2 järgi kvalifitseeritud tegu 23.

Teise rikkumisena inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt

§ 242

lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist, mille järgi järgneb vastutus mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest kui sellega on tekitatud liiklusoht. Otsuse kohaselt heidetakse Reet Kallele ette

§ 57lg 1 nõude rikkumist.

Mootorsõidukijuht, kes läheneb ristmikule kõrvalteelt, peab andma teed peateel liiklejatele või veenduma, et peateel ei lähene ristmikule ühtegi sõidueesõigust omavat liiklejat.

1. Kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et Reet Kallele ette heidetud tegu leidis aset.
2. Politseiametnikust tunnistaja J.A kirjeldas kohtuistungil, et see oli
3. aprillil, kui alustas liikumist politseivärvides sõidukiga Harju Maakohtust koos kolleeg T.Rga, kes oli autos kaasreisijana. Üles Majaka tänava poole sõites on seal 30 ala ja just selle tõttu, et teel on trammitee. Kui jõudsid Lubja tänava ja Lasnamäe tänava ristmikule, siis seisma ei jäänud, aeglustas selleks, et veenduda, kas tramm tuleb või ei tule. Kuivõrd see ristmik on piiratud nähtavusega, siis seetõttu võttis hoo maha ja lähenes vaikselt trammiteele. Kui veendus, et trammi ei tule, jätkas sõitu ja mingi hetk sõitis ette punast värvi Volkswagen. Teed Volkswagen ei andnud. Sõiduk ei peatunud „ Anna teed“ märgi juures. Tunnistaja teadis, et Lasnamäe tänaval on märk, kuna on seda tänavat mööda korduvalt sõitnud. Selleks, et vältida kokkupõrget, korrigeeris tunnistaja liikumissuunda – tegi rooliga väikse jõnksu. Andis helisignaali, kuivõrd oli tekitatud liiklusohtlik olukord. Otsustas autojuhi peatada, vestelda temaga, et äkki juht ei pannud tähele, et tegemist oli kõrvalteega, kus talle kehtisid märgi „Anna teed“ nõuded. Vestluse 4 käigus autojuht ei tunnistanud oma eksimust, ei tunnistanud oma rikkumist. Kuna isik ei saanud rikkumisest aru, siis menetluse alustamiseks kutsuti kohale teine patrull.
4. Menetlusalune isik selgitas kohtus, et sõitis mööda Kivimurru tänavat ja peatee märgi juures jäi seisma. Nägi kaugelt politseiautot lähenemas. Tema meelest politseiauto peatus, aga ta ei saanud aru, mis olukord on ja alustas liikumist. Teadis seda ristmikku, see on keeruline ristmik, seal on trammitee. Ta ei saanud aru, kuhu politsei tahab sõita, järsku Teko kooli taha või sõita kõrvale. Ta arvas, et äkki on tee peal ees ja sellepärast ta liikus - tee on lai. Tema meelest andis ta teed politseisõidukile, kuigi sõitis politseiauto eest läbi. Tee andmine väljendus peatumises. Politsei reageeris seepeale signaaliga, tõenäoliselt sellepärast, et ta jäi kellelegi ette. Arvab, et politsei pidi tema taga ka pidurdama, kuna ta oli neil ees. Leiab, et liiklusohtlikku olukorda ei tekitanud. Teab, et Lubja tänaval on märk „Kohustuslik sõidusuund otse“. Ta ei saanud aru, kuhu politsei tahab sõita, suunda politsei ka ei näidanud.
5. Politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt on tuvastatav, et
6. aprillil 2025 kell 14.26 (videos kellaaeg 13.26, õige aeg on 14.26) politseivärvides sõiduk sõidab Lubja tänava mäest üles. Teel kehtib kiirusepiirang 30 km/h. Enne ristmikku on hoiatusmärk „Ristumine trammiteega“ ja vahetult ristmiku ees on liiklusmärk „Kohustuslik sõidusuund otse“. Lasnamäe tänaval on liiklusmärk „Anna teed“ ja „Ühesuunalise tee lõpp“. Pardakaamerast ei ole näha ühtki Lasnamäe tänavalt lähenevat sõidukit. Politseiauto on pidevas liikumises. Järsku sõidab politseiauto eest läbi punast värvi sõiduauto Volkswagen. Politseiauto vähendab kiirust, annab signaali, järgneb autole ning peatab punase sõiduki Volkswagen registreerimisnumbriga XXX.
7. Kohtu arvates on menetlusalune isik andnud ennastõigustavaid ütlusi ning ta on üritanud nii ütlusi andes kui ka kohtule kaebust esitades salvestisel nähtuvat enda kasuks tõlgendada, luues mulje olukorrast, mida tegelikkuses ei toimunud.
8. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste ning politseisõiduki pardakaamera videosalvestisega on tõendatud, et menetlusalune isik liikus Lasnamäe tänaval, kus talle kehtis „Anna teed“ liiklusmärk, mistõttu lasus menetlusalusel isikul kohustus veenduda, et ta ei takistaks mööda Lubja tänavat liikuvate sõidukite juhtide tegevust. „Anna teed“ märk kohustab sõidukijuhti andma teed kõigile peateel liikuvatele sõidukitele ning veenduma, et oma sõiduga ei ohustaks ta teisi liiklejaid, kuid menetlusalune isik ei juhindunud tee andmisel liikluskorraldusvahendi nõuetest ega hinnanud selles konkreetses sündmuskohas kehtivaid liiklusreegleid ja -märke adekvaatselt.
9. Politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt on selgelt nähtav, et politseiauto eest sõitis läbi menetlusaluse isiku sõiduk. Kuigi „Anna teed“ märk ei pane mootorsõiduki juhile peatumise kohustust, siis paneb see juhile kohustuse tõsikindlalt veenduda, et ta ei takista oma sõiduga peateel liikuvat sõidukit. Menetlusaluse isiku auto tõttu oli politseisõiduk sunnitud kokkupõrke vältimiseks pidurdama ja sõidukiirust vähendama.
10. Kuigi menetlusalusele isikule heidetakse mootorsõiduki juhtimisel ette vaid

§ 57

lg 1 rikkumist, siis olukorras, kus ta väärteoprotokolli kohaselt ei täitnud ka liiklusmärgi 221 „Anna teed“ nõudeid, peab kohus vajalikuks välja tuua, et

§ 17

lg 1 paneb samuti liiklejale tee andmisel kohustuse juhinduda liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. 32. Menetlusalune isik tunnistas, et tema juhitava sõiduki tõttu pidi politseisõiduk andma signaali ja tõenäoliselt ka pidurdama ning seda kinnitab politseisõiduki pardakaamera videosalvestis. Tunnistaja sõnul pidi ta kokkupõrke vältimiseks oma sõidusuunda korrigeerima. Sellega põhjustas Reet Kalle 5 liiklusohtliku olukorra

§ 2p 31 tähenduses.

Seetõttu leiab kohus, et tuvastamist on leidnud

§ 242lg 2 objektiivne koosseis. 33. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega Kar

S § 16 lg 4 mõttes. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu jaoks ei ole veenvad menetlusaluse isiku väited, et ta ei saanud aru, kuhu politseisõiduk tahtis suunduda. Reet Kalle ise kinnitas kohtus, et on teadlik Lubja tänaval olevast liiklusmärgist „Kohustuslik sõidusuund otse“. Seega ta teadis, et politseisõiduk saab sõita vaid otse ning mingit arusaamatust ei saanud seetõttu tekkida. Veel kummastavam on tema etteheide politseiauto juhile, et see ei näidanud suunatuld olukorras, kus liikuda on võimalik vaid otsesuunas. Reet Kallel oli kohustus juhinduda liiklusmärgist „Anna teed“ ja oodata, kuni peateel liikuv sõiduk temast möödub. Isik on omandanud juhtimisõiguse ning ta peab olema kursis liiklusseaduse nõuetega. Liiklusseaduse rikkumine oli tema jaoks igal juhul välditav. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et menetlus tuleks lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna kohtuvälise menetleja otsuses on väärteo toimepanemise koht vale.
2. VTMS §-st 87 tulenevalt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. märtsi 2015 otsuses asjas 3-1-1-5-15 on selgitatud (p-d 9, 10), et süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel.
4. Seega pole kohus seotud kohtuvälise menetleja õigusliku hinnanguga, küll aga väärteoprotokollis toodud süüteo faktiliste asjaoludega. Sisulist vaidlust ei ole rikkumise kohas. Väärteootsuses on selleks nimetatud Lubja tänav, Tallinn. Väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise kohaks märgitud Lubja tänava ja Lasnamäe tänava ristmik, Tallinn. Täpsem oleks olnud märkida ka otsuses, et väärteo toimepanemise kohaks oli Lubja tänava ja Lasnamäe tänava ristmik. Menetlusosaliste vahel ei ole olnud rikkumise toimumise koha osas vaidlust. Kokkuvõttes ei ole sündmuskoha määratlemise viis väärteootsuses takistanud kaitseõiguse teostamist (vt ka Riigikohtu 21.03.2018 otsuse nr 4-17-3969 p 9.2.) ja puudub alus menetluse lõpetamiseks.
5. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 57

lg 1 nõudeid, pannes sellega toime

§ 242lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistus 38. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et kuna

§ 242

lg 1 ja

§ 242lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 242lg 2 järgi.

39.

§ 242

lg 2 kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 40. Kuna karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puudusid ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest, siis karistusena võeti

§ 242lg 2 alusel Reet Kallelt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks.

41. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja, määrates Reet Kallele karistuse KarS § 63 lg-st 1 lähtudes, õigesti leidnud, et tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks 6 väärteokoosseisu. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette

§ 242lg 2 sätestatud väärtegu, tuleb karistust kohaldada nimetatud sätte alusel.

1. Kohus nõustub menetlejaga, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, siis on menetlusaluse isiku süü suur, kuna politseisõidukis oli kaks isikut, keda menetlusalune isik oma käitumisega ohustas. Liiklusoht ei realiseerunud õnnetuseks vaid politseisõiduki juhi õigete juhtimisvõtete ja reaktsiooni tõttu.
3. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Reet Kallel üks kehtiv väärteokaristus. Karistus oli määratud
4. aprillil 2024

§ 223lg 1 järgi.

Kohtuvälise menetelja poolt käesolevas asjas karistuse mõistmise ajal

1. aprillil 2025 oli eelmine karistus kehtiv, kuid kohtumenetluse ajaks on see kustunud. Asjaolu, et isikul ei ole ühtegi kehtivat karistust, ei tähenda veel, et tegemist on ühekordse rikkumisega ning isikut on võimalik mõjutada ka rahatrahviga. Varasem otsus ei ole küll kehtiv, kuid võimaldab kohtu hinnangul siiski tõdeda, et Reet Kalle andis oma käitumisega taas põhjust heita talle ette väärteo toimepanemist, mille tagajärjeks oleks võinud jällegi olla liiklusõnnetus. Arvestades eelnevaid andmeid ja Reet Kallele käesolevas asjas etteheidetavaid rikkumisi, võib seega teha järelduse, et varasemalt kohaldatud karistus, s.o rahatrahv, ei ole talle ilmselgelt õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud.
2. Isegi kui Reet Kalle varasem karistus on kustunud, siis ei saa seda vaadata lahutatult teistest karistuse mõistmisel olulistest teguritest, milleks on ka karistuse üld- ning eripreventiivsed eesmärgid. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kuna väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras Reet Kalle teadlikult liiklusnõuet, siis on ta liikluses ohtlik nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma suhtumise tõttu, mistõttu rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud.
3. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud ja teadvalt liiklusnõudeid eiravad juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Sellist kohtu arusaama kinnitab ka politseisõidukis olnud isiku reageering, keda rikkumine ehmatas ja seetõttu ka valjuhäälselt oma emotsioone väljendas. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt valitud karistuse liik juhtimisõiguse äravõtmise näol on antud juhul igati põhjendatud.
4. Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (RKKKo nr 3-1-1-122-13, p 11). Reet Kalle selgitus toimunud rikkumise kohta näitab, et menetlusalusel isikul puudub igasugune arusaam ohutust liikluskäitumisest. Seetõttu võib Reet Kalle oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.
5. Kuna karistust kergendavaid asjaolusid väärteotoimikus olevatest materjalidest ei nähtu, on kohtu arvates olnud karistuse määramine politseiametniku poolt sanktsiooni keskmises määras põhjendatud, sest kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui 7 puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Kuigi kaitsja on kaebuse märkinud, et menetlusalune isik väljendas kohe pärast juhtumit kahetsust ning esitas omapoolse selgituse politseile, siis vastulause on tõepoolest olemas, kuid kahetsus ei ole selles kajastamist leidnud. Samamoodi ei avaldanud Reet Kalle kahetsust ka kohtus. Istungil öeldu, et tal on väga kahju, aga noh, ma ei oska seda teistmoodi kirjeldada, ei ole kohtu hinnangul kahetsuse avaldus. Selleks, et kohus saaks arvesse võtta kahetsust kergendava asjaoluna, peab see olema siiras. Praegusel juhul ei ole menetlusalune isik oma tegu vähimalgi määral tunnistanud, ta on oma käitumist igati õigustanud, seega ei ole ta oma käitumist kahetsenud ega sellest vastavaid õigeid järeldusi teinud. Kohtu jaoks on oluline siinkohal märkida, et Reet Kalle ei ole mõistnud oma teo tõsidust ega saanud aru selle ohtlikkusest, vaid püüdis kohut veenda, et ohtliku olukorra tingis arusaamatus politseisõiduki liikumissuunas ja tema hinnangul mingit ohtu ei olnud.
6. Kaebuses on viidatud, et menetlusalune isik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust seoses töö- ja pereeluliste kohustuste täitmisega.
7. Kohus juhib menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et vajadus perekonna eest hoolitseda ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus isikult on karistuseks mootorsõiduki juhtimisõigus äravõetud, tuleb oma elu korraldada ümber selliselt, et pere eest hoolitseda ja töökohustusi oleks võimalik täita mootorsõidukit juhtimata.
8. Lisaks märgib kohus, et karistusliigi valik konkreetse süüasja raames on kohtu diskretsiooniõigus. Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1

1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii konkreetse väärteoasja asjaolusid, menetlusaluse isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka Reet Kalle enda elu ja tervis kaaluvad üles menetlusaluse isiku võimalikud ebamugavused. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine karistusena on proportsionaalne tema toime pandud rikkumisega.

1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. aprilli 2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,25,
3. Menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud
4. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta väärteomenetlust Reet Kalle suhtes, siis tuleb ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 1866,10 eurot jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad Reet Kalle enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8