← Eesti

2-24-17833/9

Obsah (9)§ 468§ 394§ 416§ 187§ 440§ 444§ 162§ 168§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad: ja

§ 468lg 1 p-d 1, 2).

  1. Jätta Viru Maakohtu 26.11.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
  2. Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD
  3. Hageja ja II kostja (kelle suhtes on hagi lahendatud õigeksvõtul põhineva otsusega) võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
  4. I kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru 1

(4)Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee, e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitus

  1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Viru Maakohtule hagiavalduse N. P. (I kostja) ja V. P. (II kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on N. P.-lt Viru Maakohtu 22.01.2024 otsusega tsiviilasjas nr XXX hageja kasuks välja mõistetud 14 344.59 eurot, viivis 14,90 % aastas põhinõudelt (11 864.99 eurot) alates 05.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud 1160 eurot ja viivis menetluskuludelt. Kohtuotsus jõustus 19.04.
  2. Kohtuotsus on sundtäitmisele pööratud, kuid on käesolevaks ajaks endiselt täitmata. Kohtutäituri selgituse järgi võlgniku sissetuleku suurust, kohustusi, varalist seisu ning varem algatatud täitemenetluste arvu arvestades ei ole seisuga 19.11.2024 sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik. Kohtutäituri poolt hagejale I kostja kohta 19.11.2024 edastatud teatise kohaselt perioodil 24.01.-19.11.2024 laekumisi ei ole toimunud. Võlgnikule kuulub järgmine registervara: 1) kinnisvara aadressil XXX (registriosa nr XXX), kinnisvara kuulub ühisvara hulka; 2) sõiduk APRILIA, SR 50, registreerimismärk: XXX, ehitusaasta
  3. Kostjad olid abikaasad alates XXX. Kostjad on kinnistusraamatu järgi alates 07.08.2017 kinnistu aadressiga XXX AÜ, XXX (registriosa nr XXX) ühisomanikud. Hageja leiab, et kuna I kostja ei ole pikaajaliselt ja hoolimata kohtulahendist ja täitemenetlusest enda rahalisi kohustusi täitnud ja temal puudub muu vara, mille arvelt nõuet rahuldada, on täidetud täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse § 33 lg 3 eeldused kostjate vastu ühisvara jagamise hagi esitamiseks. II kostja ei ole andnud nõusolekut sissenõude pööramiseks nimetatud kinnisasjale. Hageja taotleb kostjate ühisomandiks oleva kinnisasja ühisomandi lõpetamist selle müümisega avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades.
  4. Hagimaterjalid on kätte toimetatud I kostjale N. P. kättetoimetamise portaali vahendusel 17.01.2025 ja II kostjale V. P. isiklikult 23.01.
  5. Kohus andis kostjatele hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättetoimetamisest. I kostja N. P. ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 2

(4)II kostja V. P.-le võttis haginõude 23.01.2025 avalduses õigeks, kuid ei ole nõus menetluskulude solidaarselt I kostjaga ka tema kanda jätmisega. V. P. selgituse järgi nad I kostjaga ei ole koos ning neil puudub ühine perekond ja majapidamine juba alates 2019, nad on lahutatud alates XXX. Ühisvara (aianduskrunt) on jäänud jagamata kinniasja asumise tõttu XXX ja selle vähese väärtuse tõttu, kuna ostja leidmine on väga problemaatiline. II kostja ei tea I kostja võlgadest ega ole põhjustanud kohtusse pöördumise vajadust, II kostja poole ei ole kunagi pöördutud seoses kostjate ühisvaraga või tehtud ettepanekut selle jagamiseks kohtuväliselt. 5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja rahuldab hagi I kostja osas tagaseljaotsusega. 6.

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. II kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Kohus rahuldab seega hagi II kostja osas õigeksvõtul põhineva otsusega. 7. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohus märgib põhjendavas osas vaid menetluskuludega seonduva. 8.

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab antud juhul hagi täielikult, seega peaks menetluskulud jääma kostjate kanda, kui erinormidest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas II kostja võttis hagi kohe õigeks.

§ 168

lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kohtule esitatu põhjal ei ole hagi esitamine tingitud II kostja käitumisest. Kohus selgitab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 järgi lubatav üksnes võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Tulenevalt TMS § 14 lg 11 kolmandas lauses sätestatust kinnisasjade puhul ei kehti võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusoleku eeldus. Hagiavalduse põhjal ei andnud II kostja nõusolekut sissenõude pööramiseks kostjate ühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale, samas II kostja oma vastuses kinnitab, et keegi ei ole tema poole seoses kostjate ühisvaraga pöördunudki ja et ta oleks küsimisel vastava nõusoleku andnud. Hageja ei ole kohtu 17.03.2025 päringule (seoses menetluskulude jaotusega) selgitanud, kas ja millal on ta küsinud II kostja nõusolekut kostjate ühisvaraks olevale kinnisasjale sissenõude pööramiseks. Kohus märkis kohtunõudes, et vastuse esitamata jätmisel kohus lähtub II kostja vastusest, mille kohaselt temalt ei ole TMS § 14 lg 1 kohast nõusolekut küsitud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud vähemalt II kostjale langevas osas jätta hageja kanda. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt II kostja vastusest tuleb ka ülejäänud menetluskulud jätta hageja kanda

§ 162lg 4 alusel.

Viidatud sätte kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kuivõrd hagejal oli I kostja suhtes olemas täitedokument (Viru Maakohtu 22.01.2024 otsus tsiviilasjas nr XXX), siis II kostjalt nõusoleku küsimisel/saamisel oleks puudunud vajadus hagiga kohtusse pöörduda, kuna hageja oleks saavutanud sama eesmärgi kohtuväliselt. Kohus leiab, et I kostja suhtes on ebaõiglane jätta tema kanda hageja menetluskulud, mis tekkisid hageja enda tegevusetuse tulemusena. 3

(4)Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kuivõrd aga I kostja ei ole hagile vastanud ja II kostja esitas vastuse ise, s.o tal puuduvad õigusabikulud, puuduvad pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ja kohus ei määra neid rahaliselt kindlaks. 9.

§ 445

lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab Viru Maakohtu 26.11.2024 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.