4-24-3669 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-3669 (väärteoasja nr 2315,24,006632) Kohtukoosseis kohtuni

§ 1511

lg 1 järgi Menetlusalune isik X.J; ik: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: Venemaa Föderatsioon; emakeel: vene keel, töökoht: ei tööta, arvel Töötukassas; e-post: xxx; telefon: xxxx Menetlusaluse isiku kaitsja Andrei Vesterinen Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna esindaja Sergei Dõmša. RESOLUTSIOON Juhindudes

§-st 47 ja VTMS § 83 p-st 1, §-dest 107– 111, §-st 113, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada X.J 18.08.2024 toime pandud väärteos

§ 1511lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut s.o.

800 eurot. 2. Rahatrahv tuleb

§ 66

lg 2 alusel tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 66,50 eurot (viimasel kuul sellisel juhul kuulub tasumisele 68,50 eurot) Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel on kohustuslik märkida viitenumber

1. 1 4-24-3669
2. Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusalune isik või tema kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud.
3. Mõista X.J 19.09.2024 (postitatud 29.06.2023 ja 14.11.2024) episoodides õigeks ja lõpetada tema suhtes väärteomenetlus nendes episoodides VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4. X.J valitud kaitsja tasuhüvitamise taotlus koos menetluskulude nimekirjaga jätta vastuvõtmata ja läbivaatamata. Kaitsjatasu jääb menetlusaluse isiku enda kanda.
5. Otsus väljastada X.Jle, tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu tervikotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o kuni 25.03.2025 (k.a). VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSEKÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija Daniel Reikop koostas 17.10.
7. a väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2315,24,006632 X.Jle selle eest, et tema 18.08.2024 Xxxx, Tallinnas avalikus ruumis, sotsiaalmeedias TikTok, tegi otse-eetris videostriimi (live), mis oli avalik ja nähtav kõigile, olles videol lipu taustal, millel on kujundatud Vene Föderatsiooni vapi elemendid (kuldne kahepäine kotkas), arutas Venemaa poolset täiemahulist sõjalist rünnakut Ukraina vastu. Oma kõnes X.J õigustas Vene Föderatsiooni poolt Ukraina territooriumite okupeerimist. 19.09.2024 isik eksponeeris (postitatud 14.11.2023) sotsiaalmeedias TikTok kokku monteeritud pilti, mis oli avalik ja nähtav kõigile. Pildi vasakul pool on kujutatud natsi Saksamaa sõdur ja Ukraina rahvariietes naisterahvas, kes hoiab kilpi, mille peal on kujutatud natsi kotkas ja haakriist (svastika) ning pildil üleval osal on Ukraina keeles tekst: ХАЙ КРiПНЕ ДРУЖБА ДВОХ БРАТНiХ НАРОДiВ“. Pildil paremal pool on kujutatud Ukraina naissõdur ja Israeli meessõdur, kelle käed on kokku pandud. Postituse taustaks on Ukraina keelse laulu „Ой у лузi червона калина“ esimene salm. 19.09.2024 isik eksponeeris (postitatud 29.06.2023) sotsiaalmeedias TikTok videot, mis oli avalik ja nähtav kõigile. Videos on üleval vasakus nurgas näha Vene Föderatsiooni lippu (valge, sinine ja punane) ning taustaks on kuulda järgmist hüüdmist: „Русские вперед!“ Nimetatud avalikusele suunatud striimiga ja postitustega X.J avalikult eksponeeris Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümboleid neid tegusid toetaval ja õigustaval viisil (lk 4-5).
8. 6.11.2024 on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond, lähtudes VTMS §-dest 47 ja 71 edastanud väärteoasja Harju Maakohtusse (lk 1, 3).
9. 20.11.2024 edastas Politsei- ja Piirivalveamet väärteoasjas nr 2315,24,006632 esinevad võõrkeelsete väljendite ja tõendite tõlked (lk 87-93).
10. Kohtu määratud kohtuistung 12.12.2024 ei toimunud seoses menetlusaluse isiku kaitsja haigestumisega (lk 101).
11. Väärteoasja arutamine ja kohtuvaidlused toimusid 12.02.2025 (lk 103-124).
12. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et X.J süü tema poolt toime pandud süüteos on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning taotleb X.Jle 14 päeva aresti (lk 120pö).
13. Menetlusaluse isiku kaitsja palub väärteomenetlus lõpetada õigeksmõistva kohtuotsusega (lk 120pö-121pö).
14. Menetlusaluse isiku kaitsja on esitanud e- toimikusse taotluse valitud kaitsja menetluskulude hüvitamiseks peale seda, kui kohus teatas nõupidamistuppa siirdumisest ( lk 122). 2 4-24-3669
15. Menetlusalune isik ei tunnista enda süüd.
16. Kohus määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks 10.03.2025 kell 9.
17. MAAKOHTU SEISUKOHT 11.

§ 1511

lg 1 sätestab vastutuse mh agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.

1. Hinnates, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteoga, on oluline, kuidas sai keskmine mõistlik inimene sümbolist aru, arvestades selle tähendust ning eksponeerimise aega, kohta ja viisi (RKKo 5.03.2025 nr 4-23-4296).
2. Agressiooniakti või genotsiidi toimepanemisel kasutatud sümbol 14.

§ 91

lg 3 kohaselt loetakse agressiooniaktiks ühe riigi poolt rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat relvajõu kasutamist teise riigi vastu.

1. 23.02.2022 on Eesti Vabariigi Riigikogu mõistnud hukka Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina vastu suunatud agressiooni, vägede Ukrainasse viimise ja okupeeritud piirkondade ebaseadusliku tunnustamise (https://www.riigiteataja.ee/akt/326022022001).
2. Venemaa Föderatsiooni relvajõudude ning sõjalise ja poliitilise juhtkonna tegevused alates 24.02.2022 Ukrainas on Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 21.04.2022 tunnistatud Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks (https://www.riigiteataja.ee/akt/326042022001).
3. Väärteokoosseisu sisustamisel on keskse tähtsusega see, kas tegemist on sümboliga, mis on ka teistele isikutele äratuntavalt taoliste kuritegude toimepanemisega seotud. Nii on ka eelnõu seletuskirjas märgitud kokkuvõtvalt järgmist. Kuritegude toimepanemisega seotud sümboliks ei ole mistahes juhuslikult loodud sümbolitest koosnev kujutis, mis on vaid temaatiliselt kõnesolevate kuritegudega seonduv ega ole varasemalt üldiselt teada (nt originaalne joonistus või maal, mis iseenesest võib kujutada toetust agressiooniaktile). Sümboli kasutamine loetletud tegude toimepanemisel tähendab, et sümbolit kasutati tegude toimepanija kuuluvuse määratlemiseks, identiteedi kujundamiseks, riigilipuna või -vapina vmt. Seose jaatamine eeldab seega, et sümbol on piisavas ulatuses levinud, et see on mõistlikule isikule varasemast äratuntav ning loob loetletud kuritegude toimepanemisega arusaadava seose (mitteammendavate näidetena nt Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei või Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei tunnusmärgid ja sümbolid, samuti „Z“ märk ning tänases kontekstis ka Georgi lint). Seda tuleb sisustada keskmise mõistliku inimese seisukohast ning see sõltub mitmest erinevast tegurist nagu sümboli kasutamise aeg, koht ja eksponeerimise viis. Ilma ühtegi täiendavat kitsendust seadmata oleks koosseis liialt lai ning see võiks olla käsitatav ebaproportsionaalse väljendusvabaduse riivena.
4. X.J kasutatud sümboolikale hinnangu andmisel lähtub kohus Venemaa Föderatsiooni vapist, jalgpalliklubi Moskva FC Sparta vapist, Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei sümbolitest ning üldteadaolevatest andmetest riikide lippude ja vappide kohta, samuti agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolite kohta.
5. 24.02.2022 alustas Venemaa Föderatsioon täiemahulist sõda Ukrainas ning 18.08.2024 (ja hilisema) seisuga oli Venemaa Föderatsiooni tegevus avalikkuses määratletud kui agressorriigi tegevus. Ilmselgelt ei saa olla vaidlust selles, et Venemaa Föderatsiooni vapp ja riigilipp on otseselt seotud Venemaa Föderatsiooniga, mistõttu on Venemaa Föderatsiooni vapp ja riigilipp sümbolitena seotud Venemaa Föderatsiooni agressiooniaktiga.
6. 18.08.2024 episood
7. 18.08.2024 videostriimil on X.J selja taga nähtav puna- valge- punane lipp, millel on äratuntavalt FC Spartak Moskva vapp, millel omakorda äratuntavalt Venemaa Föderatsiooni vapi element ehk kahepäine kuldne kotkas, millel omakorda väiksem FC Spartak Moskva embleem. Kuldne kotkas on suurelt keskel ja selgelt silmajääv (CD-plaat TikTok konto salvestisega lk 50; lk 30, 31, 38, 39).
8. Kohus möönab, et üldteadaolevalt Venemaa jalgpallikoondise FC Spartak Moskva lippu, vappi, embleemi vms kui sümbolit sõjas Ukraina vastu Venemaa Föderatsiooni poolt (sümbolina) kasutatud ei ole ning kohtule teadaolevalt ei ole seostatud Ukrainas toimepandud 3 4-24-3669 agressioonitegusid ka eraldivõetuna Venemaa jalgpallikoondisega. Kuivõrd aga lipul on Venemaa Föderatsiooni riigivapi kujutis, mis on esmajoones pilkupüüdev ja üheselt äratuntav, siis on lipp koos FC Spartak Moskva embleemi ja Venemaa Föderatsiooni vapi sümboli- kuldse kahepäise kotkaga- äratuntavalt Venemaa Föderatsiooniga seostatav.
9. Seega on kohus tuvastanud, et 18.08.2024 videostriimil oli X.J taustaks agressiooniakti ning genotsiidi toimepanemisel kasutatud sümbol.
10. 19.09.2024 pildid (postitatud 14.11.2023)
11. Vasakpoolsel pildil on näha äratuntavalt natsi- Saksamaa sõdurit ja Ukraina rahvariietes naist, kelle käes on kilp, millel on kujutatud Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei sümbol haakrist (svastika) ning kotkas. Pildi ülal Urkaina keelne tekst:“ Tugevnegu kahe vennasrahva sõprus“. Selle kõrval oleval pildil on Urkaina lipuvärvide taustal sõjaväeriietes naine Ukraina lipuga embleemiga, kes kätleb Iisraeli lipuvärvide taustal sõjaväeriietes meest, kellel on varrukal Iisraeli lipu embleem. Taustaks on Ukraina keelne laul „ Oi aasal punane lodjapuu“ (CD plaat lk 50, lk 37, 48, 89pö).
12. Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei tegevus on üldteadaolevalt käsitletav agressiooniakti ja genotsiidina. Nende sümbolite hulka kuulus kotkas ja haakrist.
13. Eesti toetas ÜRO peaassambleel resolutsiooni Iisraeli okupatsiooni lõpetamise kohta Palestiina territooriumitel. Samas on väljendatud Iisraeli õigust ennast kaitsta Hamasi kui terroristliku organisatsiooni eest, pidades silmas Hamasi- Iisraeli sõda. Iisraeli poolt toimepandut ei ole kohtuotsuse koostamise seisuga avalikkuses tunnistatud agressiooniaktiks ega genotsiidiks, mistõttu ei saa pidada Iisraeli lippu agressiooniakti või genotsiidiga seotud sümboliks.
14. Kumbki pilt ei ole seostatav Venemaa Föderatsiooniga, kuid kohus on tuvastanud, et vasakpoolne pilt sisaldab agressiooniakti ja genotsiidiga seostatavaid sümboleid- kotkas ja haakrist. Parempoolse pildi osas taolist järeldust teha ei saa.
15. Seega on kohus tuvastanud, et 19.09.2024 X.J postituses on agressiooniakti ning genotsiidi toimepanemisel kasutatud sümbolid- haakrist ja kotkas.
16. 19.09.2024 postitus Venemaa Föderatsiooni lipuga (postitatud 29.06.2023)
17. TikTok videos on üleval vasakus nurgas näha Vene Föderatsiooni lippu (valge, sinine ja punane) ning taustaks on kuulda järgmist hüüdmist: „Русские вперед!“ (venelased edasi). Pärast on kuulda, kuidas loetakse ette meie isa palve. Videos taustaks ilutulestik ja veekogu laevastikuga (Cd-plaat lk 50, lk 36, 49, 89pö).
18. Seega on X.J postituses agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisel kasutatud sümbol- Venemaa Föderatsiooni lipp.
19. Avalik eksponeerimine
20. Teise elemendi, avaliku koha mõiste, on sätestatud KorS §-s 54, mille kohaselt tähendab avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olevat maa-ala, ehitist, ruum või selle osa, samuti ühissõidukit. Seega on sümboli eksponeerimine avalik, kui see on potentsiaalselt tajutav määramatule hulgale isikutele.
21. X.J süüdistuse kohaselt heidetakse talle ette kõikides episoodides tegude toimepanemist Tallinnas xxx korteris enda sotsiaalmeedia TikTok konto kaudu.
22. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on X.J TikTok sotsiaalmeedia kontol üle 20 000 jälgija (K. X.J ütlused lk 116pö) ning kohtuasja juures olevatel salvestistel on näha ka live ülekandes osalejad (CD-plaat, vaatlusprotokoll koos lisadega).
23. Taoline sotsiaalmeedia keskkond on internetikeskkonnas asuv avalik ruum. Avalikud postitused interneti sotsiaalmeedia keskkonnas TikTok on kättesaadavad määratlemata hulgale inimestele (üle 20 000 jälgija jt), kellel on neile hõlpsasti juurdepääs ja võimalus postitusi edasi jagada.
24. Seega on kõikide episoodide puhul täidetud teine element ehk avalikus ruumis agressiooniaktiga seotud sümboli avalik eksponeerimine.
25. Agressiooniakti või genotsiidi toetaval või õigustaval viisil
26. Kolmanda elemendi puhul tuleb tuvastada toimepanija eesmärgi avaldumine objektiivses teos. Siinkohal nähtub eelnõu seletuskirjast üheselt, et kõnealuste kuritegude toetamise või õigustamise eesmärk tähendab toimepanija kavatsust väljendada oma heakskiitu või toetust taoliste kuritegude 4 4-24-3669 toimepanemisele. Eelnõu koostajad on rõhutanud, et niisama vaenuliku sümboolika avalikku eksponeerimist kriminaliseerida ei saa. Koosseisuga on hõlmatud üksnes sümbolite sellisel viisil kasutamine, mis on tajutav toetusavaldusena äärmiselt rasketele tegudele – agressiooniakt, genotsiid, inimsusevastane kuritegu või sõjakuritegu – ning neid toime pannud režiimidele. Seetõttu peaks ka sümbol ja selle kasutamise viis olema sellised, millel on potentsiaal kaitstavaid õigushüvesid konkreetsel ajahetkel Eesti ühiskonnas kahjustada.
27. 18.08.2024 live videostriim
28. X.J vastab küsimusele (kas Putin, öeldes, et ei kavatse Ukrainat okupeerida, pärast seda, kui hõivas neli oblastit, lisades need põhiseadusesse, okupeerib territooriumid, kas see pole luiskamine?“), alustuseks küsimusega, mis on okupeerimine. Sellele vastab teine, et hõivamine, kuid X.J jätkab koheselt selgitust, et „Vastavalt Venemaa põhiseadusele liitsid nad seaduslikult need oblastid, vastavalt Venemaa põhiseadusele. Ja teine põhiseadus, ükskõik mis riigi oma – Euroopa, Ameerika, Ukraina – neid lihtsalt ei kepi, ongi kõik. Ja kui ta ütles, et ei hakka okupeerima, nende, Venemaa oma, seaduse järgi, pole nad okupeerinud, nad liitsid need referendumi alusel, kõik. /video lõpp/“. Vaatlejaid on video ajal 38-44, laikide kogus video lõpuks on 8300 (lk 33-34, 88).
29. Tunnistaja A.M tajus X.J erinevaid videoid kui agressiooni Ukraina ja ukrainlaste vastu, õigustades Venemaa agressiooni, Venemaa kuritegusid, õigustades rünnakut. Politseile saadetud videotes oli taustaks Venemaaga seotud sümboolika- Venemaa vapp, mis oli FC Spartak Moskva jalgpallikoondise lipu peal (lk 105, 106pö, 107pö).
30. Taoliste avaldustega väljendab X.J otseselt selgitusi Venemaa Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi õigustades, kuidagi teisiti ei ole võimalik selgitada okupeerimise õigustamist Ukraina maa-alade Venemaa Föderatsiooni koosseisu määramisega. Sealjuures õigustab ta veel Venemaa Föderatsiooni seisukohta, et kui nemad ütlevad, et see ei ole okupatsioon, siis ei ole. Toetavat viisi antud vestluses kohus ei tuvastanud ja kuigi seda selle episoodi väärteoetteheite kirjelduse sõnastuses ei ole, on see välja toodud kvalifitseerivas osas, mistõttu vähendab kohus selles osas süüdistust. Kuivõrd sellega ei muutu kvalifikatsioon ega episoodide arv, siis eraldiseisvat õigeksmõistvat otsustust sellega ei kaasne.
31. Sellise postitusega on X.J keskmisele mõistlikule inimesele arusaadavalt otseselt õigustanud agressiooniakti ja genotsiidi.
32. Eelnevalt kohus tuvastas, et taolise õigustava kõneluse ajal oli X.J taustaks FC Spartak Moskva lipp, millel esmajoones püüab pilku Venemaa Föderatsiooni vapp ehk agressorriigi sümbol, mille peal omakorda väiksemalt FC Spartak embleem ning kõnelus toimus avalikus ruumissotsiaalmeedia keskkonnas TikTok.
33. Seega on kohus tuvastanud, et X.J on täitnud selles episoodis

§ 1511lg 1 väärteo objektiivse koosseisu.

18.08.2024 avalikusele suunatud striimiga ja postitustega X.J avalikult eksponeeris Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega seotud sümboleid – Venemaa Föderatsiooni vapp- neid tegusid õigustaval viisil.

1. 19.09.2024 pildid
2. Piltide ja muusika juurde X.J enda kõne või muud väljendusviisi lisatud ei ole (kõne, kiri, pilt vms). Seega tuleb hinnata, kas ainuüksi taoline postitus ise väljendab agressiooniakti või genotsiidi toetamist või õigustamist.
3. Taolises postituses X.J ise midagi ebaseaduslikku ega paha ei näe. Uuris enne raamatupoodide pilte otsustamaks, kas taolist pilti võib avaldada.
4. Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna uurija Daniel Reikop kirjeldas, et tööülesannetega seoses vaatles tema X.J TikToki kontot ja valis sealt välja 14.11.2023 postitatud video, mille pildiesitlus tema arvates soovib väljendada ukrainlaste seotust Iisraeliga, viidates ajalooliselt ukrainlaste seotusele natsidega ja nüüd iisraellastega, mida toetab ka valitud laul (lk 108).
5. Ilmselgelt oli Venemaa Föderatsiooni soov Ukrainasse sisenemise õigustamisel avalikkusele edastatud denatsifitseerimise termini käibele toomisega tõmmata paralleele natsi-Saksamaa ja Ukraina vahel, millele võib viidata ka kasutatud sümboolika.
6. Samas, ei moodusta ainuüksi see

§ 1511lg 1 objektiivset koosseisu ei eraldi ega koostoimes muusikapalaga.

Väärteoetteheide ei sisalda piltide seostamist agressiooniakti või genotsiidiga läbi 5 4-24-3669 konkreetsete sündmuste, kuupäeva, riigi vm moel. Samuti ei saa kohus väärteoetteheidet ise sisustama hakata, kuivõrd väljuks taoliselt esitatud süüdistuse piiridest.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et piltide ja muusikapala koosmõjus ei ole võimalik keskmise mõistliku inimese seisukohast välja lugeda postituse loomise ja eksponeerimise kuupäeva ja praeguse aja seisuga sümbolite- natsi kotkas ja haakrist- eksponeerimist nt Venemaa Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toetaval või õigustaval viisil Ukrainaga, vm riikidega seoses. Seega puudub antud teos väärteokoosseis.
2. Eeltoodu alusel lõpetab kohus selle episoodi osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
3. 19.09.2024 Venemaa Föderatsiooni lipuga video
4. Antud videos X.J enda kõne või muud väljendusviisi lisatud ei ole (kõne, kiri, pilt vms). Seega tuleb hinnata, kas ainuüksi taoline postitus ise väljendab agressiooniakti või genotsiidi toetamist või õigustamist.
5. Venemaa Föderatsiooni lipuga postituse osas selgitab X.J, et see on tehtud Venemaal, SanktPeterburgis, kuna oli ilus vaatepilt ja tähistamaks, et see on tehtud Venemaal lisas sinna Venemaa Föderatsiooni lipu. Kui oleks Tšehhis olnud, oleks Tšehhi lipu lisanud. Muusika on issameie palve ja see on lisatud laikide saamiseks. Muusika pakkus välja TikTok. Seal ei ole ühtegi sõna Venemaast ega Ukrainast. Tema tegi rõhuasetuse palvele rahu eest. Samuti lisab, et ei soovinud sellega kedagi ärritada ja on selle postituse TikTokist eemaldanud (lk 115, 115pö).
6. Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna uurija Daniel Reikop kirjeldas, et tööülesannetega seoses vaatles tema X.J TikToki kontot ja valis sealt välja vene lipu taustaga video, mis toetab venelasi ja nende tegevust, kuivõrd (meie isa) palvet loetakse nt enne suureks asjaks, nt sõjaks valmistumist (lk 108). Postitus oli loodud 29.06.2023 ning oli eksponeeritud jätkuvalt 19.09.2024.a.
7. Vene lipu eksponeerimine Venemaa Föderatsiooni linna Sankt -Peterburgi taustal koos valitud muusikaga ja ühe konkreetse väljendiga - venelased edasi- viitavad sellele, et X.J taoline postitus on seotud Venemaaga.
8. Kohus möönab, et antud postitus võib olla tõlgendatav, kui Venemaa Föderatsiooni edasimineku ehk agressiooni toetamine Ukrainas, kuid väärteoetteheide ei ole selliseks tõlgenduseks piisavalt sisustatud (ega tõendatud).
9. Ilutulestik sümboliseerib võitu, pidustusi. Katkend venelased edasi väljendab ilmselgelt üleskutset teatud tegevuse/mõtteviisi julgustamiseks. Meie isa palve väljendab enda soovi kinnistamist, palumist nö kõrgematelt jõududelt abi/tuge/õnnistust vms.
10. Taolistel asjaoludel ei pea kohus usutavaks X.J selgitusi, et postitus peaks väljendama rahupalvet, kuivõrd Ukraina sõja kontekstis on taoliselt väljend venelased edasi kohatu.
11. X.J valitud pilt- Venemaa linna taustal ilutulestik, katkend venelased edasi ja meie isa palve seostuvad ilmselgelt keskmisele mõistlikule inimesele sellega, et postituses soovitakse palvega kinnistada Venemaa edasiminekut. Kuivõrd aga süüdistuses ei ole kuidagi väljatoodud täpsustusi, ei saa kohus ka ise neid Ukrainas toimuvaga seostada. Samuti ei ole võimalik teada, kas antud postitus on seotud mõne lahinguväljal toimunud edu/edasimineku tähistamise või üldise toetusega. Õigustavat viisi selles postituses kohus tuvastanud ei ole.
12. Kohus ei saa väärteoetteheidet ise sisustama hakata, kuivõrd väljuks taoliselt esitatud süüdistuse piiridest.
13. Samuti leiab kohus, et taoline postitus eraldivõetuna ei pruugi olla keskmisele mõistlikule inimesele arusaadav, kui Venemaa Föderatsiooni agressiooniakti või genotsiidi toetamiseks avalik eksponeerimine, arvestades, et see ei sisalda mingisugustki informatsiooni eksponeeritava seostamise kohta ajalises, ruumilises või viisis Venemaa sõjaga Ukraina vastu. Viisi all peab kohus silmas, et taustaks on ilutulestik ja laevastik, kuid nt ei ole võimalik väita, et tegemist on sõjalaevastikuga ega muuga, mis oleks otseselt sõjategevusega seostatav.
14. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et antud videos ei ole võimalik keskmise mõistliku inimese seisukohast välja lugeda sümboli – Venemaa lipu- eksponeerimist nt Venemaa Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toetaval või õigustaval viisil Ukrainaga seoses. Seega puudub antud teos väärteokoosseis. 6 4-24-3669
15. Eeltoodu alusel vähendab kohus selles osas esitatud süüdistust ja lõpetab selle episoodi osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
16. Subjektiivne koosseis
17. X.J on enda süüd kategooriliselt eitanud ning selgitas ise, et ta on patsifist ja ei toeta üldse sõjalist tegevust, leiab, et Venemaa tegevus on sõjakuritegu ja mõlemal pool ilmaasjata hukkuvad noored inimesed. Tema jaoks on venelased ja ukrainlased üks slaavirahvas. Väljend hoholl tähendab tema jaoks Ukrainas elavat natslikest arusaamadest juhinduvat inimest. Vene sõdureid, kes tapavad tsiviilelanikke nimetab ta kurjategijateks. Ta ei toeta seda, et Venemaa tungis kallale suveräänsele riigile. (lk 110, 110pö, 111 pö).
18. 18.08.2024 episoodi osas X.J väidab, et selgitas inimesele Putini vastu võetud otsust seaduse alusel, mille ise (Putin) lõi. Täiendades, et: „arusaadav, et muude rahvusvaheliste seaduste alusel on tegemist okupeerimisega“ (lk 113pö). Vapi osas selgitab, et see lipp kingiti talle, kuna ta on FC Spartak fänn. Enne selle kasutamist tegi päringu ja sai vastuse, et seda lippu võib kasutada mitte agressiivses vormis ning Venemaa agressiooni Ukraina vastu mitteõigustavalt. Samuti väljendab X.J teadlikkust Budapesti memorandumist, leides, et selle alusel on Venemaa okupant (lk 114). X.J selgitab, et ta ei esindanud enda isiklikku arvamust, vaid selgitas inimesele olukorda Venemaa seaduste alusel. Tema isiklik arvamus on, et see oli häbematu käitumine ja see arvamus tuleb videost välja (lk 114pö). Kuna kohtule on esitatud osaline video, siis ei tule see osa, kus ta enda arvamust selgitab välja (lk 117pö)
19. Üldiselt seletab X.J, et TikTok on tema jaoks meelelahutus ja sellesse, mis ta seal lobiseb ei peaks tõsiselt suhtuma. Ta ei toeta slaavlaste tapmist ja see on suur tragöödia

§ 18

lg 2 mõistes ning praegusel juhul leiab kohus, et X.J on talle etteheidetud teo subjektiivsest küljest toime pannud vähemalt kergemeelsusest. 77.

§ 18

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.

1. Kohtu veendumus kujunes järgmiselt.
2. 18.08.2024 postitusest ei tulene X.J isiklikku seisukohta selles osas, et Venemaa okupeeris osa Ukrainast. Vastupidi, X.J räägib nagu eelnevalt viidatud Venemaa seadustele tuginedes Ukraina alade hõivamise õiguspärasusest. Üldteadaolevalt peetakse sõjategevuse tulemusena teise riigi alade hõivamist okupeerimiseks. Sellest olenemata ei kinnita seda X.J. Vastuseks küsimusele, kas see ei ole okupeerimine, saanuks ta alustuseks lihtsalt vastata, jah on- nagu ta seda kohtusaalis tegi. Taoliselt ei ole aga X.J postituses ennast väljendanud. X.J poolt ei ole ühtegi selgitust selle kohta, 7 4-24-3669 et tema taolist tegu tauniks/hukka mõistaks või ei toetaks. Vastupidi. Keskmine inimene mõistab tema sõnavõttu, kui Venemaa tegevuse õigustamist, kuivõrd ta selgitab esiteks, et Venemaad ei huvita teiste seadused ehk rahvusvaheline õigus või Ukraina territoriaalne õigus ning teiseks lõpetab ta kõne- vastamise Venemaa õigustamisega:“ nad liitsid need referendumi alusel, kõik“. Taoliselt on X.J õigustanud Venemaa agressiooni Ukrainas. Tema hääletoon ja kõnelemise viis on emotsionaalne, tungiv ja kindel. Selles ei ole ruumi tema poolt kohtus antud selgitustele, et ta ei ole ise tegelikult seda meelt ja leiab, et tegemist on okupeerimisega. Antud vestlusest taoline arusaam välja ei tule ega jäta ruumi ka kahtlusteks temast arusaamisel.
3. Sama vestluse ajal on tema taustaks FC Spartak lipp, millel on Venemaa Föderatsiooni vapi element- kahepäine kuldne kotkas, mille peal omakorda väiksemalt jalgpalliklubi embleem. Asjaolu, et X.J enda sõnutsi küsis eelnevalt nõu, kas taolist lippu võib kasutada, näitab, et ta on teadlik sellest, et agressorriigi sümboolika kasutamisel on piirangud. Samuti selgub tema vastustest, et ta oli teadlik, et selle lipu taustal ei tohi käituda agressiooniakti õigustaval viisil.
4. X.J õigustav suhtumine Venemaa agressiooni tuleb välja ka tema teistest väljaütlemistest, mida kohus iseloomustava materjalina (tõenditena) uuris ning mis kinnistavad kohtu veendumust tema teo objektiivses avaldumises just sellisena nagu see salvestiselt kõlas.
5. 13.08.2024 kell 16:10 peetud vestlusest tuleb välja, et X.J arvates on jama (jutt), et rakett (Ukrainas) pole jõudnud veel kuhugi lennata ega kukkuda, kui juba räägitakse, et see on Venemaa rakett, kuigi räägiti, et Ohmadetis olid haavatud lapsed, palju tapetuid, kuigi polnud ühtegi haavatud last. Rakett tuli majja, kus olid sõjaväelased, mitte haiglasse. Sama oli Butšaga. See on kõik jama ja võltsing, mida tehakse Lääne jaoks, et saada rohkem relvi. Samuti selgitab kaubanduskeskuse tabamuse kohta Kreventšugis, et selle taga oli relvaladu, mida (tegelikult) rakett tabas aga esitati, kui kaubanduskeskuse otsetabamust. Samuti leiab ta, et need meediad, mis seda edastavad on sügav häbiplekk. Lasti sõdurite pihta ja välja toodi sõdurite laibad (lk 32, 88pö).
6. X.J selgitas, et tegemist on osaga suuremast striimist. Talle meeldib erinevaid infoallikaid uurida ja arvustada välja valeuudised. Arvamuse kujundab ta põhiliselt Telegramm kanali põhjal. Talle ei saa meeldida, et kui need pildid pannakse kokku, siis see töötab ainult rahvuste vahelise vaenu õhutamisele (lk 113).
7. Taoline selgitus ei lähe aga objektiivselt kokku kohtus mängitud salvestisega. X.J kõne on selgelt Venemaa tegevust õigustav, ta leiab vastupidiselt üldteadaolevatele uudistele, et taolised rünnakud ei ole aset leidnud (kaubanduskeskus, lastehaigla), vaid rünnati sõjaväeobjekte, mis asusid kaubanduskeskuse ja lastehaigla lähistel. Tema kõne viis ja toon on üheselt suunatud lääneriikide ja Ukraina vastu, leides, et valeinfo levitamisega rünnakute kohta soovitakse saavutada rohkem relvade andmist Ukrainale. Samas möönab X.J, et välja toodi nt sõdurite laibad. On üks asi leida, et nt lääne meediakanalid avaldavad valeinfot, kuid teine asi on selle arvamuse väljendusviis, kus sisuliselt õigustatakse tapmist. Tema avaldatust ei nähtu, et ta mõistaks raketirünnakud hukka, vaid see, et ta mõistab hukka läänepoolse „valekajastuse“.
8. X.J meelsus tuleneb ka 20.08.2024 kell 11.45 postitusest, milles ta räägib sellest, kuidas „minu mehed“ läksid ukrainlastele kuuluvasse baari, kus üks neist ukse avab ja lävel ütleb: Elagu Venemaa“, /mille peale postituses X.J naerab/, misjärel läks kakluseks mh ukrainlastega ning rõõmustab ja uhkeldab selle üle, et „meie omasid ei võetud, aga löödi hästi, peksti natukene“(lk 35, 36, 89).
9. X.J selgitas istungil, et meie all pidas silmas oma sõpru (lk 112) ning ta vaid edastas talle räägitud loo. Tema taoline väide ei lähe kokku postituse sisu ega tooniga. Samuti väljendab X.J ühes peetud vestlustest „külalisega“, et mitte kunagi ei saa me- venelased- kellegi jaoks omadeks, ainult enda omadele – venelastele- oleme omad.
10. Seega peab X.J postituste pinnalt omadeks venelasi kui slaavlasi, mitte ukrainlasi, mis ei lähe kokku tema kohtusaalis väidetuga, et ukrainlased ja venelased on üks slaavirahvas. Antud jutustusest baarikakluse kohta ei nähtu kuidagi kohtusaalis väljendatu ehk häiritus sellest kui kaks vennasrahvast tülitsevad. 8 4-24-3669
11. 02.09 live striimis väljendab X.J Ukraina relvajõududest kõneledes, et: “tublid, alistuge veel rohkem“. Küsimustele vastates selgitab ta, et tegemist on sõnade mänguga ja ta ei ole seda taoliselt mõelnud, ta on emotsionaalses seisundis tulenevalt oponendist, kellega vestleb (111pö).
12. ЗСУ- avalike andmete põhjal Ukraina relvajõud, mille kohta X.J räägib, on oma kodumaad ehk Ukrainat Venemaa Föderatsiooni rünnakute eest kaitsev jõud. Inimesed, kes reaalselt rindel sõdivad, viga saavad ja surevad. Kuidas taolises olukorras saab sõnade mänguks pidada soovitust alistuda või tapmisi õigustada, kohus ei mõista.
13. Eelnevalt avaldatu veenab kohut selles, et sõnaliselt 18.08.2024 live striimis X.J õigustas Venemaa Föderatsiooni sõjategevust Ukrainas, olenemata sellest, milline tema lõplik sisemine veendumus selles küsimuses on. Eelnevad X.J väljaütlemised ei lähe kokku tema kohtuistungil öelduga (patsifist, ei poolda sõda, leiab, et venelased, kes tapavad kodumaad kaitsvaid ukrainlasi on kurjategijad, Venemaa okupeeris Ukraina alad), mistõttu jätab kohus selles osas X.J ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.
14. X.J väljendas, et TikToki postitused on tema jaoks justkui mäng/meelelahutus nagu ta seda nimetas ja nt ilutulestikuga postitus oli selline, mille kohta ta arvas, et saab palju laike- meeldimisi. Samuti kinnitas X.J ka seda, et ta on TikTokis populaarne just seetõttu, et ta on tema ise ja julgeb öelda otse.
15. Kohus leiab, et olenemata sellest, mis on X.J sisemine seisukoht nt Venemaa Föderatsiooni tegevusest Ukrainas ja põhjused taoliste postituste tegemiseks, tuleb tal avalikes postitustes väga selgelt läbi mõelda, millise mulje ta enda arvamust avaldades või mingit olukorda kirjeldades teistele isikutele enda seisukohtadest jätab ja kuidas tema seisukohad kõlavad. Puutuvalt märkusesse, et nt muusikapalad pakkus talle TikTok keskkond, peab X.J mõistma, et rakendus võib pakkuda valikut, kuid seda, mis inimene postitab valib inimene ise ja vastutab selle eest ise.
16. Samuti selgitab kohus, et avalikes esinemistes peab X.J tajuma enda sõnade ja tegude tähendust koosmõjus muude tegurite (nt taustaga jms) ning väga täpselt läbi mõtlema enne, kui midagi avaldab (sõnas, pildis, videos jms). Eneseväljendusvabadus ei ole absoluutne. Põhiseaduse §-s 45 sätestab arvamusvabaduse, kuid samuti, et seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Nii on nt karistatavad sõjapropagandana (

§ 92

), vaenu õhutamine (

§ 151

), rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine (

§ 1511

), keelatud üleskutse (

§-d 236, 237 2, 238, 250, 265) või näiteks ka solvamine, laimamine (

§-d 275, 2751, 305, 3051) ning ähvardamine (

§ 120). 94.

Praegusel juhul pidi X.Jle tegelikult juba enne menetluse alustamist teada olema, et vähemalt osa tema postitustest on mõistetavad, kui Venemaa agressiooni toetavad ja õigustavad. Ta on ise kinnitanud, et taolist arusaama on talle väljendatud. Seega oli talle teada, et tema postitusi nt nn ukrainameelsed tõlgendavad kui Venemaa Föderatsiooni tegevuse ehk agressiooniakti ja genotsiidi õigustamisena ja/või toetamisena. Kõne all ei ole praeguses kohtuasjas see, kas X.J on venemeelne või mitte, vaid see, kas agressorriigi sümbolit avalikult eksponeerides ta õigustas agressiooniakti ja genotsiidi. See, kas nt venelased tema teisi (muid) postitusi (milliseid kohtule esitatud ei ole) ukrainameelsetena tõlgendavad, ei ole käesolevas asjas tõendatud. X.J sõnad selles osas on jäänud paljasõnaliseks ja kohtu eelnevate näidete abil on kinnitust leidnud vähemalt see, et ta on avaldanud postitusi venemeelse sisuga, õigustades Venemaa agressiooniakti.

1. Teisisõnu, vähemalt sel hetkel, kui X.Jle erinevad jälgijad Ukraina suhtes enda tõlgendustest teada andsid (et ta on venemeelne, õigustab ja toetab agressiooni) pidi ta möönma, et tema sõnavõtte mõistetakse kui agressori toetamist ja õigustamist. Seega pidi ta pidama võimalikuks ka 18.08.2024, et tema sõnavõttu Venemaa Föderatsiooni vapi taustal avalikus ruumis ehk TikTokis Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina alade okupeerimisest rääkides võidakse mõista agressiooniakti ja genotsiidi õigustamisena, kuid vastavalt enda ütlustele, lootis seda kohusetundetuse või tähelepanematuse tõttu vältida- arvates, et põhifookus langeb FC Spartak lipule, mitte vapielemendile ning et postitustest tuleb välja tema sisemine arusaam, et Venemaa on okupant. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks X.J pidanud teadma, et tema taolist vastust on võimalik tõlgendada agressiooniakti ja genotsiidiga seotud sümboli taustal agressiooniakti ja genotsiidi õigustamisena ning et praeguses olukorras- Venemaa sõda Ukraina 9 4-24-3669 vastu- jääb tema taustal olnud FC Spartak Moskva lipul olev Venemaa Föderatsiooni vapi element ehk kahepäine kuldne kotkas keskselt silma.
2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et X.J on väärteo toime pannud vähemalt kergemeelsusest. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
3. Seega on tõendamist leidnud, et X.J 18.08.2024 xxx, Tallinnas avalikus ruumis, sotsiaalmeedias TikTok, tegi otse-eetris videostriimi (live), mis oli avalik ja nähtav kõigile, olles videol FC Spartak Moskva lipu taustal, millel on kujundatud Vene Föderatsiooni vapi element (kuldne kahepäine kotkas), mille peal omakorda FC Spartak Moskva embleem, arutas Venemaa poolset täiemahulist sõjalist rünnakut Ukraina vastu. Oma kõnes X.J õigustas Vene Föderatsiooni poolt Ukraina territooriumite okupeerimist, millega pani toime

§ 1511

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o agressiooniakti ja genotsiidiga seotud sümboli avaliku eksponeerimise neid tegusid õigustaval viisil. Karistuse mõistmine 98.

§ 1511

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. 99. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. 100. Hinnates süü suurust X.J poolt

§ 151

1 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb märkida, et ta on toime pannud ühe episoodi, teinud seda sotsiaalmeedia keskkonnas, millel on märkimisväärselt suur hulk jälgijaid (üle 20 000) ja võimalus postituste edasijagamiseks. Samas on tema taustaks olnud sümbol asunud teise, agressiooniga mitteseotud lipu- jalgpallikoondise lipu peal ja väiksema embleemi all ehk keskel. Teisisõnu ei ole agressorriigi sümbol olnud ainiti eksponeeritud (ainult Venemaa Föderatsiooni lipp või vapp vms). Nimetatud asjaolu vähendab isiku teosüüd. Süüdistuses märgitud postitus on aga tuhandete inimeste poolt saanud märkemeeldib (like). Seega on ta eksponeerinud sümbolit ja õigustanud agressiooniakti märkimisväärselt suurele hulgale inimesetele, mis on süüd suurendav asjaolu. Enda teoga on ta täitnud ühe, mitte mõlemad koosseisu alternatiivid, mis omakorda vähendab teosüüd. Taoliselt leiab kohus kokkuvõtvalt, et X.J teosüü on keskmääras.

1. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuistungil on X.J süüd kategooriliselt eitanud ja esitas oma versiooni esitatud süüdistuse kohta, leides, et tema ei ole etteheidetud väärtegu toime pannud. Seega ei ole ka väärteoasja arutamisel maakohtus tuvastatud ei raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid, millised võiksid mõistetavat karistust mõjutada.
2. X.J on väärteokorras karistatud, kuid mitte samaliigilise väärteo toimepanemise eest. Seega eripreventiivsed kaalutlused karistuse korrigeerimiseks suurema poole esinevad minimaalses määras.
3. Üldpreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks esinevad samuti. Nimelt on eelnõu 585 SE seletuskirjas seadusandja selgitanud, et muudatus on suuresti ajendatud asjaolust, et Venemaa Föderatsioon on selgelt kasutanud agressiooni toimepanemisel ja selle toetamiseks erinevaid sümboleid, mida on asutud kasutama ka agressioonis mitteosalevate isikute poolt. Agressiooniakti toetamine ja propageerimine normaliseerib raskemaid rahvusvahelise õiguse rikkumisi ning loob toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks. See ohustab rahu ja avalikku korda ning mõjub alandavalt, hirmutavalt ja häirivalt nii raskete kuritegude tõttu vahetult kannatanud inimestele kui ka teistele sõjaohtu tajuvatele isikutele.
4. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning antud juhul on kaitstavateks õigushüvedeks rahvusvaheline rahu, julgeolek ja avalik kord, samuti nende kaitstud õigushüvede rikkumise ohvriks olnud konkreetse, ennekõike rahvuse alusel 10 4-24-3669 määratletud isikud ja võrdõiguslikkus ning sellest tulenevalt ka inimväärikus, võrdsus ja tervis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kui isikud, kelle õigushüvesid on riivatud, näevad, et selline võrdõiguslikkusesse ja riiklikku iseseisvusse üleolevalt suhtuv ning agressiooni toetav isik saab karistada, suurendab see ka kõigi teiste turvatunnet. Seega tuleb anda avalikkusele signaal, et taoline tegevus on karistatav.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks aresti 14 päeva. 106.

§ 1511

lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust kui arest.

1. Menetlusaluse isiku ankeetandmete kohaselt ei ole tal töökohta, kuid ta on abiks abikaasa loodud ettevõttes kuhu plaanib tööle asuda (abikaasa avatud turvafirmasse). Tal on kahe aastane laps (lk 116). Karistusregistri andmetel on X.Jle augustis 2024 mõistetud rahatrahv seni tasumata (lk 85). Samas on X.J leidnud rahalisi vahendeid kaitsja palkamiseks, mis tähendab, et tal on võimalik rahalisi kohustusi täita.
2. Kaaludes kumb karistusliik on antud teo eest kohane, arvestab kohus ka seda, et X.J on teo toime pannud kergemeelsusest, varem ta samaliigiliste tegude toimepanemise eest süüdi mõistetud ei ole, ta on vähemalt ühe süüdistuses märgitud postituse enda sotsiaalmeediakeskkonnast kustutanud ning karistusregistri kohaselt teda varem arestiga karistatud ei ole. Samuti ei anna üks rahaline karistus, kuigi see on tasumata, aluse arvamiseks, et kergemaliigiline karistusliik kui selline on isiku suhtes ennast ammendanud. Arvestades, et kohus lõpetas kahes episoodis menetluse ja X.J süüdimõistmine toimus ühe episoodi alusel, milline on toimepandud kergemeelsusest, peab kohus proportsionaalseks karistusliigiks rahalist karistust. X.J on täisealine, töövõimeline mees, kellel on võimalik tulevikus tööle asuda ja rahaline karistus kanda.
3. Arvestades keskmist süü suurust ja preventiivseid kaalutlusi karistuse suurendamiseks on kohane karistus antud teo eest sanktsiooni keskmäärast mõnevõrra kõrgem, s.o 200 trahviühikut. VTMS § 2126 kohaselt ei kohaldata

§ 47

lõikes 1 sätestatud rahatrahvi aluseks olevat 8 eurot suurust trahviühikut enne

1. aasta
2. jaanuari toimepandud väärteo suhtes. Kuivõrd X.J on teo toimepannud 18.08.2024 kehtib temale
3. aastal kehtinud trahviühik ehk 4 eurot (

§ 47lg 1 redaktsioon kehtivusega kuni 31.12.2024).

Sellest tulenevalt on karistuse suurus 800 eurot.

1. Kuivõrd X.J käesoleval hetkel ei tööta ning tegemist oleks ka töötavale inimesele märkimisväärse summaga ühekorraga tasumiseks, peab kohus võimalikuks anda X.Jle võimaluse mõistetud rahatrahv tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.
2. Kohus selgitab X.Jle, et rahalise karistuse täitmine näitab samuti tema suhtumist õiguskorda. Samuti, et rahaliste kohustuste täitmata jätmisel suunatakse nõuded täitemenetlusse. Täitemenetluses täitmise võimatuse korral on politseil õigus taotleda rahatrahvi asendamist arestiga.
3. Kaitsjatasu
4. 12.02.2024 peale kohtu teadaannet nõupidamistuppa siirdumisest, teatas kaitsja soovist esitada menetluskulude nimekiri. Kaitsja taotlus tuleb jätta vastuvõtmata ja taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb jätta läbivaatamata (nt RKKo nr 1-29-2279 p 22; 1- 20-9406 p 18).
5. Kohtumenetluses peab taotlused esitama enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa. Asjaolu, et kohus ei olnud jõudnud füüsiliselt kohtusaalist lahkuda ei väära seda, et kaitsja ei esitanud vastavasisulist taotlust tähtaegselt (hiljemalt kohtuvaidluste käigus) ning selle hilisemaks esitamiseks puuduvad kaalukad asjaolud. Käesoleval juhul oli tegemist istungimenetlusega, mitte kirjaliku menetlusega, mistõttu tuleb taotlused esitada tähtaegselt kohtuistungil. Põhjust, et kohtuistungi tegelik lõpukellaaeg ei olnud teada ei saa pidada taoliseks asjaoluks, mis oleks kaitsjale üllatuseks ja tooks kaasa kirjeldatud nõude eiramise. Kaitsja saanuks esitada taotluse tähtaegselt ning taotleda menetluskulude nimekirja esitamist peale kohtuvaidlusi, kui tegelik kohtuistungi lõpukellaaeg teada oli.
6. Seega jäävad kaitsjatasuga seotud kulud X.J kanda.
7. 2 tk CD plaati jäävad väärteotoimiku osana väärteotoimikusse (lk 50, 136).
8. Tunnistaja ütluste avaldamisest sotsiaalmeedias 11 4-24-3669
9. Nõupidamistoas olles sai kohtule teatavaks, et X.J on enda sotsiaalmeediakontol (TikTok) avaldanud fotona tunnistaja A.Mi ütlused koos viimase sotsiaalmeedia Facebook profiili pildiga.
10. Kohus ei ole X.Jle väärteoasja materjale nähtavaks teinud ega kättetoimetanud. Need olid digitaalselt nähtavad üksnes kaitsjale. Kaitsjal on õigus materjale kaitselausele tutvustada, kuid mõlemal puudub õigus materjalide avaldamiseks ilma menetleja loata. Taolist luba ei ole kaitsja ja X.J kohtult taotlenud ega saanud. Arvestades, et Andrei Vesterinen ei ole advokatuuri liige puudub kohtul võimalus taolisele ebapädevale käitumisele reageerida. Kuna antud vahejuhtum ei ole kuidagi seotud ka X.J väärteoetteheitega ei olnud kohtul alust menetlust uuendada, mistõttu edastas kohus materjalid Põhja prefektuurile. X.Jl tuleb antud postitus koheselt kustutada. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.
11. a otsusega nr 4-24-
12. 12