← Eesti

1-25-2741/22

Obsah (5)§ 318§ 339§ 245§ 418§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-25-2741 (25231550884) Kohtukoosseis Markus Kärner Kriminaalasi Vitali Moleri süüd

) § 319 lg-s 2 sätestatud 15-päevase apellatsiooni esitamise viimane päev

  1. juuli
  2. 1-25-2741
  3. Nimetatud tähtaja jooksul esitas V. Moler avaldusena pealkirjastatud apellatsiooni, milles ta teavitab, et soovib vaidlustada hagid ning palub asendada endale riigi õigusabi korras määratud advokaat, kuna ta ei põhjendanud süüdistatava viletsat majanduslikku olukorda (tema pankrotiasja nr 2-22-18584) kohtumenetluse ajal.
  4. Väljaspool apellatsioonitähtaega, s.o
  5. augustil 2025, esitas V. Moler kaebuse täienduse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus jätab V. Moleri apellatsiooni läbi vaatamata, sest tal puudub kaebeõigus. Taotlus riigi õigusabi advokaadi kõrvaldamiseks jääb rahuldamata, sest selleks pole alust. 6.

§ 318

lg 4 järgi saab kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse regulatsiooni (9. peatüki 2. jao sätete) või

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Samuti saab süüdistatav apellatsiooni esitada siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 7. Apellatsioonis märgib V. Moler, et soovib vaidlustada hagid, samuti toob ta välja, et kaitsja ei selgitanud kohtumenetluse ajal V. Moleri kehva majanduslikku seisu. Ringkonnakohus selgitab, et tsiviilhagide osas tehtud otsustuse osas puudub V. Moleril kokkuleppemenetluses apellatsiooniõigus. Süüdistatavalt välja mõistetav tsiviilhagi kuulub

§ 245lg 1 p 11 kohaselt kokkuleppe esemesse.

See tähendab, et tegemist on asjaoluga, milles pooled peavad kokkuleppe sõlmimisel kokku leppima.

  1. juuli
  2. a kokkuleppes leppisidki V. Moler, kaitsja ja prokurör kokku, et süüdimõistmise korral mõistetakse V. Moleri kahjuks välja kannatanute esitatud tsiviilhagid (tl 248). Kohtuistungil jäi V. Moler kokkuleppe juurde, sealjuures küsis kohus üle ka selle, kas süüdistatav saab aru, et tal on kohustus tsiviilhagide hüvitamiseks, millele V. Moler vastas jaatavalt (tl 243 pöördel). Maakohus mõistiski V. Molerilt kannatanute kasuks välja kokkuleppes märgitud suuruses kahjuhüvitised. Arvestades kokkuleppele antud allkirja ja maakohtu istungil avaldatut, oli süüdistatav seega nõus temalt välja mõistetavate tsiviilhagidega. Ka süüdistatav ise ei too välja ühti asjaolu, millest võiks järeldada, et kokkulepet kinnitades oleks kohus mõnd menetlusnormi rikkunud. Järelikult puudub V. Moleril temalt välja mõistetud tsiviilhagi osas apellatsiooniõigus ning tema apellatsioon jääb

§ 318lg 4 ja § 326 lg 2 p 3 järgi läbi vaatamata.

  1. V. Moleri
  2. augustil 2025 esitatud avaldus jääb tähelepanuta, sest see esitati väljaspool apellatsioonitähtaega. Ringkonnakohus märgib siiski, et ka kohtuotsuse jõustumise järel on võimalik täitmiskohtunikult taotleda, et menetluskulude sissenõudmisest loobutaks (

§ 418

lg-d 1 ja 2) või pikendataks või ajatataks menetluskulude tasumise tähtaega (

§ 424

koosmõjus

§-ga 423). Võimalik raske majanduslik seis ei oleks igal juhul põhjuseks kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tühistamiseks. 2

(3)1-25-2741 9. Alusetu on ka V. Moleri taotlus advokaadi asendamiseks. Riigi õigusabi seaduse § 20 1 lg 31 järgi tingiks advokaadi kõrvaldamise see, kui ta on end näidanud asjatundmatu või hooletuna. V. Moler toob välja selle, et advokaat ei põhjendanud kohtule süüdistatava viletsat majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus selgitab, et kokkuleppemenetluse kohtuistungil ei arutleta süüdistatava majandusliku seisu üle. Kohtul on võimalik kokkulepe kinnitada või kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada. Kohus ei saa aga kokkuleppe piiridest väljudes teha teistsugust otsust kui see, mis kokkuleppes kokku lepitud. V. Moler ise jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Neil põhjustel oleks riigi õigusabi osutaja poolt olnud ka täiesti kohatu hakata kohtuistungil kohtule V. Moleri majandusliku seisundiga seonduvat selgitama. Seega ei nähtu, et kaitsja oleks end näidanud asjatundmatu või hooletuna, mistõttu ei kõrvalda ringkonnakohus teda menetlusest ja jätab V. Moleri taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.