← Eesti

4-24-1708/11

4-24-1708 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2024.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-1708 (263024001326) Kohtunik Endl

§ 240lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Kohtuvälise menetleja 14.05.2024.a otsusega tunnistati W.C süüdi LS §

§ 240

lg 2 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamises 21 kuni 40 km/h ja alla 16 aastase lapse sõidutamises, kes ei olnud sõites turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaselt kinnitatud, ning temale määrati karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks.

  1. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteod ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumiste toimepanemises on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja ütlustega, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja fotoga rikkumisest.
  2. Liiklusseadus § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut s.o 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kuna LS §

§ 240lg. 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusalune isik pani nimetatud teod toime tahtlikult. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 6. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Karistusregistri andmetest nähtuvalt omab W.C kehtivat väärteokaristust mootorsõidukijuhi poolt laste ohutust tagavate nõuete eiramise eest turvavarustuse kasutamisel. Käesoleva väärteo toimepanemise ajaks ei olnud isikul eelnev karistus kustunud, seega jääb paratamatult mulje, et selline käitumine on menetlusaluse isiku jaoks tavapärane. Kiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja selle raskusastet. Keskmise kiiruse suurenemine 1 km/h võrra, suurendab õnnetuste riske 3%. Kohtuväline menetleja selgitab, et liiklusõnnetuste, liiklusõnnetustes vigastatute ning liiklussurmade peamisteks põhjustajateks ongi statistika põhjal muuhulgas liigne sõidukiirus ning turvavarustuse mittenõuetekohane kasutamine. Sellistesse rikkumistesse suhtub politsei keskmisest karmimalt ning ei piirdu pelgalt rahatrahviga, vaid peatab ka juhtimisõiguse. Antud juhul on juht seadnud lapsed reaalselt ohtu eirates turvanõuete kasutamist ja ületades lubatud suurimat sõidukiirust. Kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli ning seetõttu ei jõua roolis olija märgata kõike eesolevat, pikeneb 2

(6)4-24-1708 pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg. Enda arvates kiirust ainult natuke ületades seab juht ohtu nii enda kui ka kaasliiklejad.
  1. Kohtuväline menetleja leiab ülaltoodut arvesse võttes, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine alla keskmise määra, s.o kaheks kuuks, omab konkreetse menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki ja vastab õiguskorra kaitsmise huvidele. Menetlusaluse isiku kaebus
  2. 16.05.2024.a esitas W.C eelnimetatud otsusele kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist karistuse liigi osas, asendades karistuse rahatrahvi või üldkasuliku tööga. Kaebaja teab, et on käitunud valesti ja kogemata ületas piirkiirust ning autos olid lapsed turvavarustuseta. Ei teinud seda tahtlikult. Ta on kolme lapse isa ja peres ainsana sissetulekut teeniv inimene, kes töötab bussijuhina. Elukaaslane on 100 protsenti töövõimetu. Kui juhtimisõigus peatatakse ei ole võimalik edasi töötada ja peret elatada. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
  3. Kohtuväline menetleja nõustub oma 28.05.2024.a kirjalikus seisukohas W.C Hindi kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning ei soovi võtta osa kohtuistungist. Kohtuväline menetleja ei nõustu otsuse muutmisega kaebuses toodud põhjendustel.
  4. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et arvestades W.C Hindi rikkumisi, varasemat liikluskäitumist ja asjaolu, et eelnevad karistused ei ole piisavat mõju avaldanud ning isik jätkab liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist, leiab kohtuväline menetleja, et põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks omab konkreetse menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.
  5. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Menetlusalune isik, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest. Eeltoodust tulenevalt oli tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastaste käitumistega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta.
  6. Väärteo toimepanemise ajal 12.04.2024.a oli W.C teadlik, et juhtimisõigus on talle eluliselt vajalik, kuid see asjaolu ei mõjutanud ega taganud W.C Hindi õiguskuulekust. Kui isik paneb toime järjest uusi liiklusalaseid väärtegusid, siis on tema enda käitumine ja tegevus need, mis panevad raskesse ja ebamugavasse olukorda mitte üksnes tema enda, vaid ka tema pere ja lähedased. Taolises olukorras ei saa isik eeldada ega nõuda, et tema suhtes tehakse talle sobiv otsus, mis seab esikohale rikkuja ja tema perekonna huvid ja jätab kõrvale karistuse mõistmise üldised alused.
  7. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et iga järgnev karistus peab olema eelmisest raskem. W.C Hindi karistusregistri andmetest nähtub, et teda on varem korduvalt karistatud nii LS § 227 lg 2 kui ka LS § 240 lg 1 järgi. Temale on karistuseks määratud rahatrahvid, mis ilmselgelt isikule soovitud mõju pole avaldanud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata.
  8. Politsei- ja Piirivalveamet edastas 28.05.2024.a kohtule kohtute infosüsteemi kaudu politsei rinnakaamera salvestise toimunud sündmusest alates 14.05.2024.a kell 17:00:
  9. 3
(6)4-24-1708 Kohtu seisukoht
  1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  2. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, vaadanud politseiametniku rinnakaamera salvestist ning kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatut, leiab, et LS §

§ 240

lg 2 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemine W.C Hindi poolt on tõendatud ning temale määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega.

  1. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse W.C Hindile süüks LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumist ning sellega LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse ületamist vähemalt 25 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et W.C juhtis 12.04.2024.a kella 16:59 ajal Rapla maakonnas Kohila vallas Tallinn-Rapla-Türi tee 29-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h, mootorsõidukit kiirusega 119±4 km/h. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt ei olnud kiiruse ületamine tahtlik.
  2. Tunnistaja, politseiametnik Helliki Jakk, teostas 12.04.2024.a liiklusjärelevalvet. Helina Kadak fikseeris halli värvi Volvo xxx kiiruseks 119 km/h, tunnistaja andis politseisõiduki punase ja sinise vilkuriga Volvo juhile peatumismärguande. Sõiduk peatus, selle juhiks oli W.C.
  3. 12.04.2024.a kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati W.C Hindi juhitud sõiduki Volvo S80 reg. märgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kiirusmõõteseadet Stalker Dual DSR nr KS153217, mis oli töökorras ning töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ning mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 119 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati paigalseisva kiirusmõõturiga sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/-4 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 115 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 25 km/h. W.C ei soovinud vaadata seadme tablool fikseeritud lugemit, temal avaldusi ei olnud, ta nõustus protokolliga ning allkirjastas selle.
  4. W.C tunnistab ka esitatud kaebuses, et ta ületas kiirust, kuid ei teinud seda tahtlikult. Arvestades tuvastatud kiiruse ületamise määra, teadis ja tajus menetlusalune isik nägemis- ning kuulmismeelte abil, et ta sõidab asulavälisel teel lubatud sõidukiirusest oluliselt kiiremini, mis viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust teadlikult ja tahtlikult. Kohus ei tuvastanud W.C Hindi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega W.C rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.
  5. Samuti pannakse W.C Hindile süüks LS § 33 lg 11 p 4 ja LS § 36 lg 6 nõuete rikkumist ning sellega LS § 240 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o mootorsõiduki juhtimist, milles ta sõidutas last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaselt kinnitatud, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. 4

(6)4-24-1708
  1. Tunnistaja, politseiametniku Helliki Jaki, ütluste kohaselt istus W.C Hindi poolt juhitud sõiduki tagaistmel 4 inimest, 1 täiskasvanu ja 3 last. Täiskasvanu süles oli kõige väiksem laps, kellest oli tõmmatud üle turvavöö, kuid see polnud kinnitatud. Keskel istus 10 aastane poiss, kellel ei olnud turvavööd peal. Juhi taga istus kolmas laps, kellel puudus nõuetekohane turvavarustus, rihm oli küll peale tõmmatud, kuid pool jooksis selja tagant läbi. Tunnistaja ütlusi kinnitavad politsei rinnakaamera salvestis ja foto. W.C tunnistab ka esitatud kaebuses, et lapsed olid nõuetekohase turvavarustuseta. Karistusregistri andmetel on W.C Hindil kehtiv karistus LS § 240 lg 1 järgi 29.06.2023.a toime pandud rikkumise eest.
  2. W.C pani väärteo toime tahtlikult, kohus ei tuvastanud W.C Hindi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega rikkus kaebuse esitaja LS § 33 lg 11 p 4 ja LS § 36 lg 6 nõudeid ning pani toime LS § 240 lg 2 ettenähtud väärteo.
  3. Kohus leiab, et W.C Hindile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
  4. Kohtuväline menetleja leidis väärteootsuses õigesti, et W.C on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ning määras KarS § 63 lõike 1 kohaselt põhikaristuseks LS § 227 lg 2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks.
  5. LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on LS § 227 lg 5 p 1 alusel võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
  6. Kohus leiab, et W.C Hindi teosüü on keskmine. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, W.C ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 25 km/h tunnis, seega ületas ta sõidukiirust alammäära lähedases määras, kuid ta pani samaaegselt toime kaks liiklusväärtegu. Väärtegu on toime pandud elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaasliiklejate turvalisus. Asulavälisel teel, tagaistmel neli kaassõitjat, kellest kolm olid nõuetekohase turvavarustuseta lapsed, lubatud sõidukiirust ületades, seadis W.C ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate, s.h enda kolme lapse, elu ja tervise.
  7. Karistusregistri teatisest nähtub, et W.C omab küll üksnes ühte kehtivat väärteokaristust LS § 240 lg 1 järgi, kuid kustunud karistusi liiklusväärtegude eest omab ta koguni üheksa.
  8. Kustunud karistused on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mis ei too iseenesest kaasa õiguslikku tagajärge. Neid tuleb aga arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel. (RKKK 15.02.2023, 1-15-1446/76; RKKK 2.11.2023, 4-22-4139). Käesolevas asjas on tuvastatud, et kõikide mootorsõidukite kategooriate juhtimisõigust omav ja bussijuhina töötav W.C , olles 29.06.2023.a karistatud LS § 240 lg 1 järgi rahatrahviga (karistus täidetud 07.02.2024.a), pani taas 12.04.2024.a toime liiklusväärteod ning kohus leiab, et W.C Hindi karistuse liigi ja määra valikul tuleb arvestada tema varasemate karistusega, kuigi need oli teo toimepanemise 5
(6)4-24-1708 ajaks arhiveeritud. Vaatamata 22.08.2022.a ja 23.12.2018.a trahvide mõistmisele LS § 227 lg 2 järgi, pani W.C taas ligemale 1,5 aastat peale eelmist karistust taas toime liiklussüüteo LS § 227 lg 2 järgi. Lisaks on võimalik varasemate erinevate arhiveeritud liiklussüütegude pinnalt väita, et tegemist on isikuga, kellel ongi lakkamatult tavaks liiklusreegleid rikkuda. W.C poolt kiiruse ületamise asjaolud, s.o väidetav tahtmatus ja ükskõikne suhtumine enda laste heaolusse, näitavad, et W.C-l puudub vastutustunne ning tema arusaam liiklusohutusest on puudulik vaatamata omandatud erinevate kategooriate juhtimisõigustele, läbitud koolitustele ja sooritatud eksamitele. Seega on põhjendatud tema ajutine kõrvaldamine liiklusest alla sanktsiooni keskmist määra.
  1. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud põhikaristus vastab W.C Hindi süü suurusele. Käesoleval juhul ei näe seadus ette aresti mõistmist ja selle asendamist üldkasuliku tööga. Rahatrahv, aga ei ole piisav mõjutamaks W.C süütegude toimepanemisest hoiduma, kuna varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole oma eesmärki täitunud.
  2. Mootorsõidukite juhtimisõigust omav W.C ei ole aru saanud ohutu liiklemise algpõhimõtetest ja elementaarsest turvalisusest, eirab jätkuvalt liiklusreegleid ning ta tuleb liiklusest eemaldada seaduskuuleka ning kaasliiklejaid arvestava ja ohutu liikluskäitumise omandamiseks. W.C Hindi poolt kiirust ületades kaassõitjatest laste korduv sõidutamine nõuetekohase turvavarustuseta näitab, et bussijuhina töötaval menetlusalusel isikul puudub arusaam ohutust liikluskäitumisest ning põhjendatud alus on arvata, et ta võib oma käitumisega ohtu seada reisijate elu ja tervise. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist juhusüüteoga, tegemist on väljakujunenud liikluskäitumisega, mida ei ole järjekordse rahatrahviga võimalik muuta. Seetõttu võib W.C liikluse olla ühiskonnale ohtlik ning seda ohtu reisijate tervise ja elu ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.
  3. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Bussijuhina töötamise vajadus pidi olema menetlusalusele isikule teada enne süüteo toime panemist. Kohus ei pea menetlusaluse isiku toodud põhjendusi, s.h tööd bussijuhina, sellisteks, mis tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse muutmise.
  4. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.