4-24-1888/8

(244024001916)Kohtunik Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses) Väärteoasi O. W. V. kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 17.05.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 244024001916, millega O. W. V. tunnistati süüdi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi järgi ja karistati juhtimisõiguse äravõtmiseks 2 kuuks Menetlusalune isik O. W. V., isikukood XXX, XXX kodakondsus, elukoht XXX; e-post XXX RESOLUTSIOON VTMS § 120, § 132 p 1, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: Jätta O. W. V. kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 17.05.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 244024001916 rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 25.06.

1. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 17.06.
2. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 18.07.2024) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. 1/7 MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi eriasjade uurija A. M. koostas 17.05.2024 otsuse väärteoasjas nr 244024001916, mille kohaselt 19.04.2024 kl 03.17 paiku Jõhvi vallas Ida-Virumaal Jõhvi-Tartu-Valga 3 kilomeetril juhtis O. W. V. mootorsõidukit (Fiat registreerimismärgiga XXX) asulasisesel teel kiirusega 84 ± 5 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 29 km/h. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 sätet. Rikkumine on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. KarS § 56 lg 1 alusel määrati isikule karistuseks KarS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. 28.05.2024 registreeriti Viru Maakohtus O. W. V. kaebus kohtuvälise menetleja 17.05.2024 otsusele väärteoasjas
3. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Antud väärteoasjas on isik ennast süüdi tunnistanud ja kahetseb tehtut. Tema sissetulek on seotud just juhtimisõiguse olemasoluga. Tal on vaja sõidutada Tallinna ja Harjumaa piires oma liiklusraskustega vanaema, keegi teine ei saa teda aidata. Ta taotleb mõista talle rahatrahv. 03.06.2024 esitas menetlusalune isik kohtule avalduse, et ei ole vastu kirjalikule menetlusele. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega ja esitatud kaebusega kogumis on seisukohal, et otsuse tühistamiseks alust ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoraames kogutud tõenditega, menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused (VTMS § 29 ja 30 mõistes). Selles osas puudub ka vaidlus. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd väärteo toimepanemises kohtuvälise menetluse raames antud ütlustes. Kaebuse esitaja palub mõista talle karistuseks rahatrahv, esitades selleks omapoolsed argumendid. Vaidlus käib üksnes karistuse määramise osas. Mille osas annab kohtuväline menetleja oma seisukoha. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus leebema karistuse (rahatrahvi) määramise osas rahuldamisele ei kuulu. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses märgitud põhjendused ei ole sellised, millega oleks kohtuvälise menetleja 17.05.
4. a vastuvõetud otsuse muutmine põhjendatud. LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis) on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut (s.o 400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 (kuue) kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 (ühest) kuust kuni 3 (kolme) kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7) tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Menetlusalune isik juhtis asulasisesel teel mootorsõidukit sõidukiirusega 84 km/h +/- 5 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega ületas menetlusalune isik lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 29 km/h. Menetlusaluse isiku poolt ületatud sõidukiirus oli väga suur. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud 2/7 mootorsõiduki tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Väärtegu oli toime pandud linnas, mis omakorda suurendab liiklusohtu, kuna liikumas on vähekaitstud liiklejad – jalakäijad. Isik on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd sõiduki juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada. Mootorsõiduki juht peab olema tähelepanelik paigaldatud liikluskorraldusvahendite suhtes ning neid järgima, kuna liikluskorraldusvahendid on paigaldatud liiklusohutuse tagamiseks. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 2 (kaks) väärteokaristust, mõlemad karistused (rahatrahvid summas 500 eurot ja 300 eurot) on seotud kiiruse ületamisega. Otsuse tegemise ajal kohtuvälise menetleja poolt varem määratud rahatrahvid olid menetlusaluse isiku poolt tähtaegselt tasumata ning saadetud kohtutäiturile sundtäitmiseks. Menetlusalune isik eiras sellist karistuse liiki. Seisuga 13.06.
5. a karistusregistri andmetel menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahv summas 500 on tasutud 21.05.
6. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik asub tasuma rahatrahve alles siis, kui tekib risk, et kiiruse ületamise eest määratakse karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku iseloomustuseks toob välja tähelepanekud isiku suhtumisest liiklusnõuete täitmisesse. 27.02.
7. a. isikule määrati LS § 242 lg 1 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest lühimenetluse raames mõjutustrahv 20 eurot. Kohtuväline menetleja on jätkuvalt seisukohal, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida. Menetlusalune isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil. Nimetatud asjaoludele tuginedes ning juhindudes karistuse määramise mõistest, asub kohtuväline menetleja seisukohale, et sama karistusliigi (rahatrahvi) jätkamisel ei ole enam mõtet, tulemus jääb saavutamata. Karistus peab hakkama mõju avaldama, hoidmaks isikut seadusekuulekusel. Seega on tegemist olukorraga, mille puhul on juhtimisõiguse äravõtmine ainus loogiline jätk, korduva rikkumise puhul, kus eelnev karistusviisi on jäänud eesmärgi saavutamise puhul jõuetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Menetlusalune isik, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised negatiivsed tagajärjed (millest kirjutab kaebuse esitaja oma kaebuses) tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta. Otsuse vastuvõtmisel kergendava asjaoluna arvestati kaebuse esitaja poolt süü tunnistamist ja kahetsust vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Kohtuvälise menetleja seisukohast väärteomenetluse käigus karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 alusel tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistuse viis ja määr (sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks) on vastavuses nii teo raskusega kui ka isiku süüga. Määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvide ja riigikohtu lahenditega. Määratud karistus on väiksem, kui sanktsiooni keskmine määr milleks on 3 (kolm kuud). Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub politsei kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3/7 Kohus analüüsib esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud, seejärel annab kohus faktiliste asjaolude kogumise õigusliku hinnangu. Vastavalt kaebusele, ei vaidlusta menetlusalune isik rikkumise faktilisi asjaolusid. 19.04.2024 kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kasutatu mõõturit Stalker DSR nr DP
8. Mõõdetud kiiruss on 84 km/h, laiendmääramatud on 5 km/h, seega mõõdetuid kiirus on 79 km/h. Lubatud kiirus antud teelõigul, Jõhvi-Tartu-Valga 3 kilomeetril viaduktil, 50 km/h. Doppleri signaal ühtlaselt tõusev. Isikule tutvustati näitu allkirja vastu. Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtub, et tõepoolest, ta juhtis sõidukit 19.04.2024 kl 03.17 alal, kus on kiirusepiirang 50 km/h ja ületas kiirust. Kahetseb siiralt ja palub jätta juhiload alles. Tunnistaja A. K., politseinik, andis ütlusi, et 19.04.2024 teostas ta patrullis liiklusjärelevalvet, märkasid punast värvi kaubikut, mis hakkas kiirendama, kiirus oli fikseeritud viaduktil 84 km/h. Isik, kelleks osutus O. W. V., tunnistas rikkumist. Seega loeb kohus tuvastatuks, et 19.04.2024 kl 03.17 paiku Jõhvi vallas Ida-Virumaal Jõhvi-TartuValga 3 kilomeetril juhtis O. W. V. mootorsõidukit (Fiat registreerimismärgiga XXX) asulasisesel teel kiirusega 84 ± 5 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 29 km/h. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 sätet. Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Subjektiivses mõttes on menetlusalune isik tegutsenud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, ta teadis, et ta juhtis mootorsõidukit, ületades kiirust, ehk teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Liikudes kiirusega vähemalt 79 km/h, sooviski ta ületada kiirust ehk soovis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Tahtluse poolest on käesoleval juhtumil oluline, et isik alustas kiirendamist piirangualal ja jätkas liikumist kuni kiirus oli fikseeritud ja sõiduk peatatud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud. Karistus Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-5813 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 4/7 Menetlusalune isik on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kuna LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsioon näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise võimaluse kuni 6 kuuni, on 2-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmisest määrast ( mis oleks 3 kuud) väiksemal määral. Vastavalt isiku kaebusele, on karistuse kaalumisel kaks peamist momenti- kas karistada siiski rahatrahviga; kui rahatrahviga karistamine põhjendatud ei ole, kas on alust vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Algul kaalub kohus, kas on põhjendatud karistada isikut rahatrahviga. Selline karistuse liik on LS § 227 lg 2 järgi on ette nähtud seega kohaldamisele võimalik. Selle karistusliigi kohaldamisele vastu on asjaolu, et isikul hetkel töökohta ei ole ja vastavalt kaebusele töökoht on alles saadud. Seega, kas isikul on tekkimas enam-vähem püsiv sissetulek, see on vägagi küsitav. Igal juhul ei ole töökohal jõutud kirjaliku töölepingu tegemiseni, muidu oleks isik selle kohtule esitanud. Isik on varasemalt kiiruse ületamise eest karistatud väärteokorras kahel korral 25.10 2022 ja 01.10.2019 rahatrahvidega ( vt karistrusregistri väljavõte). Rahatrahvid on määratud samalaadse rikkumise eest - kiiruse ületamine. Tuleb arvestada, ei ole isik ei ole rahtrahve tasunud seaduses ettenähtud tähtaja kestel.
9. a rahatrahvi ( 500 eurot) täitmine on seaduses ettenähtud korras aegunud ja seda ei saa enam välja nõuda sundrkorras ega asendada muu karistusliigiga. 25.10.2022 määratud rahatrahv 300 eurot on senini tasumata. Riigikohtu praktika kohaselt karistuse mõistmisel võetakse arvesse ka aegunud karistusi ( 4-22-4139/41 p 12, 14). Ei saa jätta tähelepanuta, et määratud kehtiv rahatrahv liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ei ole isikut siiski piisavalt mõjutanud hoiduda edaspidi uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest.
10. a rahatrahv oleks pidanud vastavalt karistusregistrile kantud juba arhiivi aegumisega.Kohus märgib et ka see augunuid karistus mõjutab teatud määral käesolevas menetluses menetleja määratud karistust. Kui vaadata tegude dünaamikat, siis
11. aa pani isik toime rikkumise LS § 227 lg 3 järgi,
12. a LS § 207 lg 1 ja 227 lg 2 järgi ja nüüd aprillis 2024 taas rikkumine LS § 22 7 lg 2 järgi. Esimese ja teise rikkumise vahel on 3 aastat, teise ja kolmanda samalaadse rikkumise vahel on poolteist aastat. Seega, võib öelda, et isiku seadusevastane tegevus liikluses on muutunud intensiivsemaks ajalises mõttes. Trahvid isikut ei mõjutanud, seda enam, et ta ei asunudki neid tasuma. Sellises olukorras leiab kohus, et kohtuväline menetleja on lõpptulemusena põjendatult leidnud, et nüüd tuleb isikut karistada muu karistusliigi kaudu, mitte rahatrahviga. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks on isiku poolt süü tunnistamine ja kahetsus. Isik tunnistas tegu ja kahetses koheselt kohtuvälise menetluse käigus ja kinnitaski seda ka kaebuse esitamisel. Kohtul ei ole alust kahelda isiku kahetsuses. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü suurus on keskmine. Tegemist on ühe teoga, millele vastab üks väärteokoosseis. Isiku poolt toime pandud rikkumise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kellelegi kahju ei tekitatud. Seega, toimepandud teole ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktidega. Kohus arvestab, et väärteokoosseis on täidetud subjektiivses mõttes otsese tahtlusega. Isiku poolt kiiruse ületamine on 29 km/h, mis LS § 227 lg 2 definitsiooni vinklis (21 km/h kuni 40 km/h) on pigem keskmine. Kohus arvestab süüdlase isikut. Karistusregistri andmetel on isik varasemalt väärteokorras liiklusalase süüteo ( kiiruse ületamine LS § 227 lg 2 järgi) karistatud.
13. a aegunud karistus kiiruse ületamise eest ei olnud tasutud. Kohus ei näe, et isik oleks veel varasemalt liiklusseaduse vastu eksinud ega karistatud ( ehk veel kustunud karistusi isikul ei ole). Kohus märgib, et esmase juhiloa kehtivuse ajal 30.03.2017 kuni 09.05.2019 ei ole isik liiklusalaseid süütegusid toime 5/7 pannud. Samas püsiva juhtimisõiguse saamisel on isiku liiklusalune käitumine muutunud – ta on korduvalt rikkunud kiiruse režiimi. Sellises valguses on loogiline jõuda järeldusele, et isikut on mõistlik nüüd mõjutada just juhtimisõiguse piirangu kehtestamisega- võtta karistusena juhtimisõigus, algul lühikeseks perioodiks. Arvestades süü suurust (alla keskmise), isikut, kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, karistamise eesmärke, et isik ei paneks enam toime uusi liiklusalaseis süütegusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liik ja ka määr on vastavuses süü suuruse, süüdlase isiku ja karistamise eesmärkidega. Karistuse kergendamiseks kohus aluseid hetkel ei näe. Juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks on ettenähtud sanktsiooni raames ( kuni 6 kuud) alla keskmise määra. Sellise määra sisse jääb konkreetse isiku süü suurus ( keskmine), üks kergendav asjaolu (kahetsus) ja süüdlase isik ( varasemalt karistatud liiklusalaste samalaadsete väätrtegude toimepanemise eest). Kohus leiab, et 2-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine ei kitsenda isiku töö- ja pereelu põhjendamatult ega ebaproportsionaalselt. Tegemist on lühiajalise juhtimisõiguse äravõtmisega. Perioodil, kui isikult on juhtimisõigus ära võetud, võib isik ja tema pere kasutada ühistransporti, vajadusel sotsiaalabi; tööalasteks sõitudeks tuleb isikul korraldada teise autojuhi kaasamist tööprotsessi. Juhtimisõiguse äravõtmine kui karistuse liik tähendabki isikule ebamugavuste tekitamist ja tema võimaluste kitsendamist, seda eelkõige eesmärgiga isoleerida juht liiklusest teatud perioodiks ja samas anda talle signaali, et tema liikluskäitumine ei ole aktepteeritav. P 9 lahendis 4-23-1826 on Riigikohus osutanud sellele, et „juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel (vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 17).“ Süüdlasel ei ole alust arvata, et liiklusväärtegude toimepanemisel on temale kohaldatavaks karistusliigiks alati rahatrahv. Sama lahend: „
14. Kohtupraktikas on selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (Vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p-d 1619.) Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist (RKKK 02.12.2014, nr 3-1-1-77-14, p 13).“ Kohus märgib, et kohtupraktikas on jõutud seisukohtadele, et korduvate liiklusrikkujate puhul sõltuvalt asjaoludest on aktuaalne kaaluda juhtimisõiguse äravõtmist, arvestades seejuures karistuse eesmärke ja muid KarS § 56 asjaolusid. Igal juhul ei tohi karistus olla ebaproportsionaalne tehtule ega kitsendada isiku era- ja tööelu põhjendamatult. O. W. V. puhul sellist ebaproportsionaalsust kohus ei näe. KOHTU MEETMED 6/7 O. W. V. kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 17.05.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 244024001916 tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 17.05.2024 otsus väärteoasjas nr 244024001916 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7