§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.
lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku § -le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. O.V 15.07.2024 kell 12.00 toimuvale kohtuistungile ei ilmunud, kuigi temale ja tema kaitsjale saadetud ja tema poolt kätte saadud kutses oli kirjas kaebuse kohtuliku arutamise aeg ja koht. Samuti oli kutses märgitud, et on kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal ning teavitatud ilmumata jäämisel kaebuse läbi vaatamata jätmise võimalusest
Samuti teavitati O.V-d telefoni teel kohtuistungi toimumise ajast. O.V ei teavitanud maakohut ilmumata jäämise põhjustest kutsel märgitud kohtu e-posti aadressile.
§-le 42 lg 2 p 3 ja sellist olukorda saab pidada ilmumata jätmiseks mõjuvaks põhjuseks. Kui menetlusalune isik oleks esitanud taotluse istungi edasilükkamiseks isa surma tõttu enne istungit, siis suure tõenäosusega oleks istung edasi lükatud. Lisaks eeltoodule märgib kaitsja, et läbi vaatamata jätmine sellises olukorras ei olnud kooskõlas
§-ga 126 lg 2.
lg 2 ei võimalda jätta kaebust läbi vaatamata üksnes seetõttu, et kohustatud isik ei ole ilmunud kohtusse. Maakohus saab jätta kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse
lg 2 alusel läbi vaatamata üksnes juhul, kui ta näitab veenvalt ära, miks ei ole kaebust võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Sellist põhjendust kohtumäärusest ei nähtu ega avaldatud ka kohtuistungil. Ehk küsimus, miks O.V isiklik osavõtt oli tingimata vajalik kaebuse lahendamisel, on jäetud sisustamata. Põhjenduse puudumine on menetlusnormide oluline rikkumine vastavalt
§-le 150 lg 1 p 7 ja ainuüksi juba sellest peaks piisama kohtumääruse tühistamiseks. Asjas puudub vaidlus faktiliste asjaolude kohta, mida peaks lahendama tingimata menetlusaluse isiku isikliku osavõtuga. Nähtuvalt kaebusest, on asjas üksnes õiguslik vaidlus, kas asjas olev kvalifikatsioon on õige või vale, kõik muud asjaolud sh otstarbekuse alusel lõpetamise kohaldamiseks, on kajastatud asja materjalides. Lisaks ei olnud kohtuistungile kutsutud ühtegi muud isikut (sh ühtegi tunnistajat), kelle ülekuulamist oleks kaebuse sisuline arutamine, sh faktiliste asjaolude vaidluse korral, nõu dnud. Kõik küsimused oli võimalik lahendada ka ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Sellises olukorras ei olnud kaitsja arvates alust kohaldada
§-s 126 lg 2 märgitud karmimat meedet (s.o jätta kaebus läbi vaatamata) ja tegemist on rikkumisega vastavalt
§-le 150 lg-le 2. 2
Sellist olukorda käesoleval juhul ei esine. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et istungile mitteilmumine on vabandatav objektiivse takistusega istungile ilmumiseks, millist käesolevalt ei nähtu. Kuigi kaebaja leiab, et kui O.V oleks esitanud taotluse istungi edasilükkamiseks isa surma tõttu, siis oleks istung suure tõenäosusega edasi lükatud, tuleb esmalt märkida, et sellist taotlust ei esitatud. Kuigi on arusaadav, et lähedase surmaga on keeruline toime tulla, pole olukorras, kus matused on juba samuti möödas, alust pidada seda objektiivseks põhjuseks istungi edasilükkamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul võiks sellest alust anda eelkõige see, kui matused oleksid kohtuistungiga samal päeval, st kaebajal ei oleks olnud võimalik istungile selle tõttu ilmuda. Seega ei saa nõustuda kaitsja käsitlusega justkui esineks käesolevalt objektiivne mõjuv põhjus, mille tõttu polnud isikul võimalik kohtuistungile ilmuda. 10. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebuses tooduga sellest, et kaebuse läbi vaatamata jätmine oli põhjendamatu, kuna kaebuse oleks saanud läbi vaadata ka ilma O.V osavõtuta. Maakohus on määranud 14.06.2024 määrusega kaebuse arutamiseks istungi ning kutsututeks O.V , tunnistaja ja PPA esindaja. O.V-le on edastatud kohtukutse istungile avaliku e-toimiku kaudu, mille ta on 19.06.2024 kätte saanud. Kutsel on märgitud järgnev: olete kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal. Vastavalt
lg-le 2 kui kaebuse esitanud isik, kellele on kohus teinud kohustuseks osaleda kaebuse kohtulikul arutamisel ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, ei ilmu kaebuse arutamisele, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Seega on kohus pidanud vajalikuks kaebuse esitaja ilmumist ja selgitanud ka ilmumata jätmise tagajärgi. Üksnes O.V kaitsja arvamus sellest, et kaebust oleks saanud arutada ka ilma isiku osavõtuta, ei oma sisulist tähendust, kuivõrd menetlust juhib ja korraldab ko hus. Kuigi kaitsja leiab, et vastavalt
lg-le 2 võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata üksnes juhul, kui näitab ära veenvalt, miks ei saa kaebust arutada ilma isiku osavõtuta, ei näe viidatud säte sellist kohustust kohtule ette. Oma seisukoha kinnituseks ei ole kaitsja toonud ka muid seda kinnitavaid argumente. Samuti on alusetu kaebaja väide justkui ei oleks istungile oodatud ühtegi muud isikut. Nagu ringkonnakohus juba välja tõi, nähtub maakohtu 19.06.2024 määrusest, et kutsutud olid ka tunnistaja ja PPA esindaja. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et 3
lg 1 p -st 1, §-st 194, § 196 lg-test 1, 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 16.07.2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.