Obsah (4)

§ 175§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Valga kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2025. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi T.S. kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja numb

§ 175

lg 7 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 22.03.2019 määrusega välja T.S. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. Tartu Maakohtu 20.01.2020 määrusega (jõustus 21.05.2020) lõpetati T.S. pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus määras T.S.-i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlgniku enda. 29.08.2022 kohtumäärusega vabastati T.S. usaldusisiku kohustuste täitmisest ja nimetati uueks usaldusisikuks Evelin Laanemäe. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas (20.jaanuaril ja 20.juulil) ning tegema võlausaldajatele väljamakseid igal aasta 31.detsembril.
2. Aruanded on kohtule esitatud 18.07.2020, 19.01.2021, 02.09.2021, 05.01.2023, 09.02.2023, 09.08.2023, 31.01.2024, 21.08.2024, 10.02.2025, 25.06.
3. Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgnik menetluse kestel töötanud AS Valga Haiglas, Antista AS, SA Taheva Sanatooriumis ning alates 23.10.2024 Atria Eesti AS. Vahepeal oli võlgnik Töötukassas töötuna registreeritud. Võlgnikule on määratud osaline töövõime, mistõttu terviseprobleemidest tulenevalt ei ole võlgnik vahepeal töötanud. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, vanemahüvitis, töövõimetoetus, tulumaksutagastused ja pärand. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel 2 saanud sissetulekut ulatuses, millele on täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 4829,22 eurot, sh kohustus loovutada pool pärandist. Võlgnikul vara puudub.
4. Usaldusisik esitas kohtule 25.06.2025 lõpparuande koos võlgniku taotlusega kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks seoses viie aasta möödumisega menetluse algatamisest.
5. 25.06.2025 esitatud tasu taotluse kohaselt kulus usaldusisikul kliendiga suhtlemisele 30 minutit ning aruande koostamisele, dokumentide kontrollimisele, eraldise arvutamisele ja võlausaldajatele maksete tegemisele 1,5 tundi; kokku 2 tundi. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 2 tunni ulatuses määrata tasuks 132 eurot (2 tundi x 66 eurot). Usaldusisiku tasu maksmiseks on 10% võlgniku loovutusest ning puudujäävas osas on esitatud menetlusabi taotlus. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini. 6.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 7. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. T.S. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel töötanud AS Valga Haiglas, Antista AS, SA Taheva Sanatooriumis ning alates 23.10.2024 Atria Eesti AS. Vahepeal oli võlgnik Töötukassas töötuna registreeritud. Võlgnikule on määratud osaline töövõime, mistõttu terviseprobleemidest tulenevalt ei ole võlgnik vahepeal töötanud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 9.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 3 Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule teadaolevalt on võlgnik saanud vanaisa päranduse, millest pool on usaldusisikule üle antud. Kuna kohtule vahepeal aruandeid ei esitatud, siis on toimunud ka üks ärakuulamine, mille järel vahetati välja usaldusisik. 10.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, vanemahüvitis, töövõimetoetus, tulumaksutagastused ja pärand. Võlgnikul on ametlikult kaks ülalpeetavat, kuid lisaks veel kaks kasulast. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele on täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet. Kohus on kohaldanud arestitava sissetuleku arvestamisel TMS § 132 lg

1. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 4829,22 eurot, sh kohustus loovutada pool pärimise teel saadust (s.o 589 eurot). Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. Usaldusisiku aruande esitamine ei ole võlgniku kohustus

§173

järgi, mille süüline rikkumine annaks alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus, jättes võlgnik kohustustest vabastamata. Kohtule esitatud dokumentidest ja ärakuulamisel ilmnes, et võlgnikul oli olnud aruannete esitamine kohtule erinevatel põhjustel raskendatud, mistõttu usaldusisik asendati menetluse ajal kutselise usaldusisikuga. 12.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud, osalise töövõime ja terviseprobleemide tõttu ei olnud võlgnik vahepeal võimeline tulutoova tegevusega tegelema. Võlgnik on tasunud võlausaldajate nõuetest ca 39%, mida saab pidada arvestatavaks ulatuseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et T.S. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 13.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma 4 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 14.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud T.S.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka T.S.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 15.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Aruanne on kohtule esitatud 25.06.

1. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab T.S.-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Evelin Laanemäe vabastada ka usaldusisiku kohustustest. Usaldusisiku tasu määramine
2. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (
3. aastal 88,60 eurot). FIMS § 54 lg.6 kohaselt Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast.
4. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele kaks tundi tunnitasuga 66 eurot; kokku 132 eurot (käibemaksuta).
5. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Evelin Laanemäe tasuks määrata 132 eurot.
6. Usaldusisik on esitanud kohtule ülevaate tema ametialasele kontole võlgniku poolt tehtud eraldismaksetest perioodil 30.01.2025-31.05.
7. Eraldisi on tehtud kokku summas 589 eurot ja sellest 530,10 eurot on usaldusisiku poolt võlausaldajatele välja makstud 20.06.2025.a. Usaldusisiku poolt on tehtud täiendav väljamakse võlausaldajatele 21.08.2025 summas 120 eurot. FIMS § 54 lg.6 näeb ette, et usaldusisiku tasu makstakse välja võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel, kuid see ei tohi ületada 10% usaldusisikule loovutatud varast. Usaldusisikule on võlgniku poolt loovutatud 589 eurot, seega on selle arvel usaldusisikule tehtav väljamakse 58,90 eurot. Ülejäänud osas, s.o. summas 73,10 eurot tuleb kasutada menetlusabi. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Anda T.S.-ile menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 73,10 eurot. 5
8. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule antud menetlusabi väljamõistmine pankrotivõlgnikult riigi tuludesse toimub TsMS § 183 lg.2 alusel, millest teine ja kolmas lause sätestavad: Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
9. FIMS § 8 lg.5 sätestab: Võlgade ümberkujundamise kava täitmise või kohustustest vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 6