) § 317 lg 1 p-de 1-2 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil ja välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada.
lg 6 kohaselt võib kohus keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Avalikust kättetoimetamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. 7. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 52 p 2 kohaselt on vaja täitmise loa taotluse juurde lisada dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse. Eelnimetatud õigusabilepingu artikkel 56 p 1 kohaselt võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda, kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Käesolevas asjas on kostja Vene Föderatsioonis registreeritud äriühing ning hageja on hagiavalduses kinnitanud, et soovib esitada tulevikus taotluse käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks Vene Föderatsiooni territooriumil. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus
lg 6 alusel menetlusdokumentide kostjale avalikult kättetoimetamisest, kuna hageja soovib eeldatavasti tehtavat lahendit täita Vene Föderatsiooni territooriumil ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei täidetaks. 8.
lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi.
lg 1 p 8 alusel, kuivõrd hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kohus on teinud kõik võimaliku kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, kuid sellele vaatamata ei ole kohtul see õnnestunud. Kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. 11. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 12. Kohus jätab menetluskulud
Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna kostja pole käesolevas menetluses osalenud. 13.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.