Obsah (14)

§ 45§ 29§ 26§ 36§ 28§ 21§ 11§ 18§ 16§ 50§ 41§ 47§ 37§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg 5. juuni 2025 Tsiviilasja number 2-25-1992 Tsiviilasi Mellon Interior OÜ saneerimisavaldus Menetlustoiming Saneerimis

§ 45lg 5).

1. Avaldada teade saneerimiskava kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2. Edastada määrus ettevõtjale, saneerimisnõustajale ning võlausaldajatele. Saata määrus resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
3. Määrus on tervikuna viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Ettevõtja võib esitada määruse peale määruskaebuse. Võlausaldajad võivad esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja tasu määramise ja menetluskulude jaotuse peale. Saneerimisnõustaja võib esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja tasu määramise peale. Määruskaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule ja selle esitamise tähtaeg on 15 päeva alates saneerimiskava kinnitamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. ASJAOLUD
4. Mellon Invest OÜ (avaldaja, ettevõtja) saneerimismenetlus on algatatud Harju Maakohtu
5. veebruari 2025 määrusega. Saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks määrati algselt
6. aprill 2025, millist tähtaega kohus pikendas
7. aprilli 2025 määrusega määrates saneerimiskava vastuvõtmise uueks tähtajaks
8. mai 2025 ja kava kohtule kinnitamiseks esitamise uueks tähtajaks
9. mai
10. Kohtule esitatud saneerimiskava kohaselt on võlausaldajad jaotatud kolme rühma: I rühma kuulub üks võlausaldaja, kelle nõue on pandiga tagatud (üürileandja); II rühma kuulub D.P.Q; III rühma kuuluvad ettevõtja lähikondsed. Saneerimiskava raames kujundatakse ümber ettevõtja kohustused viie võlausaldaja ees kokku 227 335,59 eurot. Kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid vähendatakse 100 %. I rühma kuuluva võlausaldaja põhinõuet vähendatakse 30%; teise rühma kuuluva võlausaldaja põhinõuet vähendatakse 33%; III rühma kuuluvate võlausaldajate põhinõudeid vähendatakse 36%. Kõikidele põhinõuetele rakendatakse maksepuhkust kuni
11. detsembrini
12. Kõikide puudutatud isikute põhinõuete tasumine ajatatakse viieks aastaks alates maksepuhkuse 3 lõppemisest. Maksed võlausaldajatele toimuvad kvartaalsete maksetena iga kvartali lõpus, esimene makse toimub
13. märtsil
14. Saneerimiskava vastuvõtmise tähtaja raames ehk
15. mai 2025 seisuga hääletasid ettevõtja saneerimiskava vastuvõtmise poolt võlausaldajatena D.P.Q, I.K.E, W OÜ ja V.K ehk kõik II ja III rühma võlausaldajad. I rühma ainuisikuliselt kuuluv võlausaldaja E.N.L jättis saneerimiskava vastuvõtmise tähtaja raames saneerimiskava osas hääletamata.
16. Saneerimisnõustaja esitas
17. mail 2025 kohtule saneerimiskava ja taotluse vastuvõtmata saneeirmiskava kinnitamiseks (

§ 29lg 1).

Taotlus on esitatud tähtaegselt. Teade vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise taotluse kohtule esitamise kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud teadaanded ja edastati puudutatud isikutele samal päeval, st 13, mail

1. Taotlusele on lisatud ettevõtja nõusolek vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise kohta.
2. Kohus pidas saneerimiskava kinnitamise otsustamiseks kohtuistungi
3. mail
4. Kohtuistungil avaldas I rühma kuuluv võlausaldaja E.N.L, et on tutvunud täiendavalt ettevõtja majanduslikku olukorda kajastavate dokumentidega ja on kava kinnitamisega nõus. Võlausaldaja kinnitas, et ta on kõik saneerimismenetlusega seotud teated õigeaegselt kätte saanud ja tema suhtes on järgitud

§ 26lõikes 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi.

Võlausaldaja ei viidanud

§ 36lg 1 tingimuste rikkumisele.

KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et esitatud saneerimiskava tuleb kinnitada. Kohus märgib kõigepealt, et kuigi I rühma võlausaldaja on praeguseks ajaks (pärast kava kohtule esitamise tähtaega) oma nõusoleku kava kinnitamisele andnud, käsitleb kohus ettevõtja saneerimiskava võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskavana, mille kinnitamise otsustamisel peab kohus lähtuma muuhulgas

§ -des 29, 291 ja 36 sätestatust. Kohus märgib, et vastuvõtmata saneerimiskava on esitatud kohtule saneerimisnõustaja poolt

§ 29lg 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Taotlusele on lisatud kõik

§ 29lg-tes 3 ja 4 nimetatud dokumendid.

Avaldatud on ka vastav teade Ametlikes Teadaannetes (

§ 29lg 5).

Kohus võib

§ 36

lg 1 alusel kinnitada vastuvõtmata saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad ei ole vastu võtnud, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) järgitud on

§ 28

lõikes 5 sätestatud tingimusi, välja arvatud seal viidatud § 24 lõike 4 sätestatud poolthäälte tingimus; 2) saneerimiskava on heaks kiitnud vähemalt üks puudutatud isikute rühm, välja arvatud

§ 21

lõike 2 punktis 4 nimetatud rühm või muu rühm, kes saneerimiskava alusel ettevõtja väärtuse hindamise tulemusel ei saaks väljamakseid ega säilitada huve või kellel ei ole mõistlikku eeldust saada väljamakseid ega säilitada huve, kui kohaldatakse pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärke; 3) saneerimiskavaga tagatakse, et eriarvamusele jäänud puudutatud võlausaldajate rühmi koheldakse vähemalt sama soodsalt kui mis tahes sama järguga rühma ning soodsamalt kui mis tahes madalama järguga rühma; 4) ükski puudutatud isikute rühm ei või saneerimiskava alusel saada rohkem, kui on tema kogunõue ettevõtja vastu. 4 Kohus arvestab asjaoluga, et I rühma kuuluv võlausaldaja on praeguseks ajaks kava kinnitamisega nõustunud, täidetud on

§ 36

lg 1 tingimused, mistõttu saab kohus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitada rühmade ülese kohustamise alusel. Saneerimiskava on täidetav ja sellega ei kahjustata ühegi võlausaldaja, sh I rühma kuuluva võlausaldaja huve. Ettevõtja kinnitas, et ta ei ole alates saneerimismenetluse algatamisest teinud tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest ega rikkunud

§ 11

lõike 1 punktis 5 nimetatud teavitamiskohustust ega kahjustanud võlausaldajate huve. Saneerimiskava vastab

§ 21

sätestatud nõuetele ja selle täitmisel on ettevõtja jätkusuutlik majandamine tõenäoliselt võimalik. 5. Järgmiseks lahendab kohus saneerimisnõustaja tasu taotluse. Saneerimisnõustajal on õigus kava kinnitamisel saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest (

§ 18lg 2).

Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (

§ 18lg 4).

Saneerimisnõustaja on esitanud tegevuse ja kulude aruande. 5.1.Taotluse kohaselt puudub asjas saneerimisnõustaja ja ettevõtja vaheline kokkulepe saneerimisnõustaja tasu suuruse kohta, sellise kokkuleppe puudumist kinnitas kohtuistungil ka ettevõtja. Justiitsministri

1. jaanuari 2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad (edaspidi määrus) § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustajale tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest, sellise kokkuleppe puudumisel määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse § 4, 5 või 6 alusel. Saneerimisnõustaja palub arvestades saneerimismenetluse kestust ja saneerimisnõustaja täidetud tööde ulatust määrata talle tasu määrusega ettenähtud ülemmäärast suuremas määras summas 16 415,70 eurot, millele lisandub käibemaks. Saneerimisnõustaja põhjendab tasu suurust menetluse kestvuse ja saneerimisnõustaja, ettevõtja ja puudutatud isikute vahelise suhtluse intensiivsusega. 5.
2. Kohus märgib, et ettevõtja saneerimiskava kohaselt kujundatakse sellega ümber nõudeid summas 227 335,59 eurot. Saneerimisnõustaja tasu ülemmäär sellelt summalt on määruse § 5 lg 2 alusel 9043,42 eurot (4 % saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummast). Määruse § 5 lg 6 järgi võib saneerimisnõustaja tasu olla sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasuülemmäärast suurem järgmistel juhtudel: 1) ettevõtja kohustuste hulk oli suur ja tasu ei ole regresseeruva alammäära või saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma tõttu õiglane; 2) saneerimisnõustaja tegevuses moodustas olulise osa tegelemine võlgniku töötajatega; 3) muudel juhtudel, kui kohus peab seda põhjendatuks. Tasustamise üldpõhimõtete kohaselt on saneerimisnõustaja tasustamise aluseks tema ülesannete täitmisele kulunud aeg (määruse § 4 lg 1). Ajaarvestus tuleb esitada kohtule (määruse § 4 lg 2). Saneerimisnõustaja esitas kohtule tasu arvestuse, mille kohaselt on saneerimisnõustaja teinud tööd 60,80 tundi. Tunnihind on Advokaadibüroo WIDEN vandeadvokaadi tunnihind 270 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Kohus möönab, et saneerimisnõustaja tasu määramisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, kuid kohus peab oma diskretsiooni ka põhjendama. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja tehtud töö maht on põhjendatud ning kooskõlas

§-s 18 sätestatud saneerimisnõustaja ülesannetega. Samas ei saa kohus saneerimisnõustajale tasu määramisel lähtuda üksnes advokaadibüroo, mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb, 5 tunnitasu määradest, vaid arvestada tuleb eelkõige saneerimiskavaga ümber kujundatavate nõuete mahtu ja muid menetlust iseloomustavaid andmeid. Käesoleval juhul kujundati ümber üksnes viie võlausaldaja nõuded, kellest kolm olid ka ettevõtja lähikondsed. Seega ei saa saneerimisnõustajale ülemmäärast suurema tasu määramist põhjendada võlausaldajate paljususega, samuti ei nähtu asja materjalidest, et saneerimisnõustaja tegevuses moodustas olulise osa tegelemine ettevõtja töötajatega. Vaidlused ümberkujundatavate nõuete tõendatusse ja õiguspärasuse osas puudusid. Kohus nõustub, et saneerimiskava vastuvõtmise tähtaja pikendamine tõi kaasa ka saneerimisnõustaja töömahu kasvu, samuti kasvatas töömahtu vajadus täiendavalt suhelda I rühma kuuluva võlausaldajaga. Samuti saab ülemmäärast suuremat tasu põhjendada vajadusega ettevõtjat nõustada ja abistada, mis on saneerimisnõustaja ülesandeks

§ 16lg 2 järgi.

Ettevõtja ei ole kohtule teadaolevalt saneerimismenetluses teisi nõustajaid kasutanud. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et saneerimisnõustaja tasu tuleb määrata 25 % ülemmäärast kõrgem, st 11304,25 eurot, millele lisandub käibemaks. Suurema tasu maksmine saneerimisnõustajale ei ole kohtu arusaamise kohaselt ka ettevõtjale jõukohane (saneerimiskava täitmisel lisandub ka järelevalve tasu) ja võib kahjustada tema võlausaldajate huve. 5.

1. Saneerimisnõustajale määratud tasu tuleb välja maksta 3000 euro ulatuses kohtu deposiiti ettevõtja poolt tehtud ettemaksu arvelt. Ülejäänud osas tuleb saneerimisnõustaja tasu välja mõista ettevõtjalt. Käesolev kohtulahend on ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat. 5.
2. Saneerimisnõustaja taotluse saneerimiskava täitmise üle järelevalve tasu määramiseks jätab kohus läbi vaatamata. Saneerimisseadus näeb ette, et järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale makstava tasu suuruse määrab kohus kindlaks kord aastas saneerimisnõustaja taotlusel. Taotluses tuleb märkida, milliseid ülesandeid saneerimisnõustaja järelevalvet teostades täitis ja kuidas on taotletav tasu nende ülesannetega kooskõlas (

§ 50lg 6).

Seega saab saneerimisnõustaja taotleda järelevalve eest tasu aasta möödumisel saneerimiskava kinnitamisest või saneerimismenetluse lõpetamisel, kui see toimub enne aasta möödumist. Praegune taotlus on ennatlik, mistõttu jätab kohus selle läbi vaatamata. 6. Ettevõtja kannab saneerimismenetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 41). 7.

Kohus on käesolevas asjas esialgse õiguskaitse korras peatanud ettevõtja vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja muud sundtäitmised kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui neli kuud saneerimismenetluse algatamisest, välja arvatud täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks. Kohus märgib, et

§ 47

lg 3 järgi saneerimismenetluse algatamise tagajärjena peatatud täitemenetlus, sundtäitmine, kohtumenetlus või muu

§-s 11 nimetatud meede jääb nõude suhtes, mille kohta saneerimiskava kehtib, peatatuks. 8. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja, kes täidab

§-s 50 sätestatud ülesandeid. 9. Kaebeõigus saneerimiskava kinnitamise määruse peale on sätestatud

§ 37lg-s 3.

Kaebeõigus saneerimisnõustaja tasu määramise peale on sätestatud

§ 18lg-s 6.

Kohus märgib, et kuivõrd kohus on saneerimisnõustaja tasu määranud kindlaks samas määruses, millega kohus kava kinnitas, kohaldub mõlemal juhul kaebuse esitamisele

§ 37

lg-tes 3 ja 4 sätestatud kord (sh tähtaeg) ning määruskaebus tuleb esitada otse ringkonnakohtule. 6 10. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on viivitamata täidetav (

§ 37lg 1).

Määrus kuulub viivitamatult täitmisele sõltumata jõustumisest tervikuna, sh saneerimisnõustaja tasu osas (

§ 4lg 1 ja Ts

MS § 478 lg 4 koosmõjus). (allkirjastatud digitaalselt) 7