) § 31¹ lg 1), milles on selle ühe moodustaja A. Karuse kontaktaadressiks märgitud aadress Valga vallas Valga linnas. Enne valimisliidu registreerimist kontrollis vallavalitsuse rahvastikutoimingute spetsialist rahvastikuregistrist valimisliidu moodustajate hääleõigust ning tuvastas, et A. Karuse rahvastikuregistrijärgne elukoht asub Valga vallas. Sama aadressi oli isik märkinud seltsingulepingus oma kontaktaadressiks. Isiku elukoha tegelikkusele vastavuse küsimuse lahendamine ei ole valla valimiskomisjoni pädevuses. Elukoha andmete tegelikkusele vastavuse tagamine on isiku enda kohustus (rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 65). A. Karuse on rahvastikuregistri andmetel oma elukoha juba
). Valimiskomisjon ei saa tugineda muudele allikatele ega teha kindlaks, kas registrikanded kajastavad tegelikku olukorda (RKPJKo 26.02.2025, 5-24-29/14, p 43). Kui on kahtlus, et rahvastikuregistri andmed ei vasta tegelikkusele, tuleb esitada taotlus kohaliku omavalitsuse ametiasutusele, kelle pädevuses on menetleda elukoha andmeid rahvastikuregistris. Valga Valla Valimiskomisjon on kaebajalt saadud teabe selle kohta, et A. Karuse registrijärgne elukoht ei pruugi vastata tegelikkusele, edastanud kontrollimiseks Valga Vallavalitsusele. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui taotlusega esitatud tõendid või muud omavalitsusüksuse käsutusse jõudnud andmed annavad aluse põhjendatud kahtlusele, et isik ei ela rahvastikuregistrisse kantud aadressil, on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 2 alusel uuendada elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise menetlus (eelviidatud otsus 5-24-29/14, p 57). VVK-le ei ole esitatud andmeid, et Valga Valla Valimiskomisjoni tegevusega valimisliidu „Meie Valga eest ja heaks“ registreerimisel oleks rikutud seadust. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS 5. 15. septembril 2025. a esitas kaebaja VVK otsuse peale kaebuse Riigikohtule. Kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud, kuna ta on ise Valga vallavolikogu valimistel kandidaat. Valeandmete esitamisega saab ebaõiglase konkurentsieelise isik, kes ei tohiks samas vallas kandideerida (põhiseaduse (PS) § 156). VVK otsus ei vasta seadusele, kuna VVK on piirdunud registrikande formaalse kontrolliga ega ole sisuliselt hinnanud rahvastikuregistri andmete võimaliku 2
¹ lg 2), kuid tuleb jätta rahuldamata (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lg 1 p 2). Kolleegium nõustub VVK seisukohtadega. 8.
lg 5 kohaselt on kandideerimisõigus igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Riigikohus on selgitanud, et
lg-t 5 ei saa sisustada selliselt, et see paneb valimiskomisjonidele kohustuse kontrollida rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi õigsust ja selgitada kandidaatide registreerimisel välja kandideerija tegelik püsiv elukoht (RKPJKo 28.09.2021, 5-21-12/2, p 25).
lg 5 näeb ette üksnes elukoha aadressi õigsuse formaalse kontrolli ega võimalda valimiskomisjonil kontrollida, kas rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed vastavad isiku tegelikule elukohale. 9. Riigikohus on samuti selgitanud, et ehkki kehtiv
ei kohusta valimiskomisjoni sisuliseks kontrollimenetluseks, ei järeldu sellest, et rahvastikuregistrijärgse ja tegeliku püsiva elukoha lahknevus oleks õiguslikult lubatav (eelviidatud otsus 5-21-12/2, p 26). Ka PS § 156 lg-st 2 tuleneb, et kohalike valimiste korraldamisel peab olema võimalik lähtuda tõestest andmetest valijate elukoha kohta (eelviidatud otsus 5-24-29/14, p 43). Riigikohus on jaatanud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustust kontrollida isiku rahvastikuregistri elukoha kande õigsust ka omal algatusel, kui on põhjendatud kahtlus, et kanne on ebaõige (eelviidatud otsus 5-24-29/14, p 55, viitega RKHKm 21.06.2022, 3-21-2230/16, p 12.3). Ka isik, kelle õigusi ebaõige kanne riivab, saab esitada kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse teise isiku rahvastikuregistri elukoha kande õigsuse kontrollimiseks (eelviidatud otsus 5-24-29/14, p 56). Kui taotlusega esitatud tõendid või muud omavalitsusüksuse käsutusse jõudnud andmed annavad aluse põhjendatud kahtlusele, et isik ei ela rahvastikuregistrisse kantud aadressil, on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus HMS § 44 lg 1 p 2 alusel uuendada elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise menetlus (eelviidatud otsus 5-24-29/14, p 57). HMS § 38 lg 2 järgi võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Niisiis saab kohaliku omavalitsuse üksus elukoha kande õigsuse kontrollimise käigus muu hulgas küsida isiku kinnitust, et ta elab rahvastikuregistrisse kantud elukohas, aga ka dokumentaalseid tõendeid, samuti võtta ütlusi teistelt isikutelt (eelviidatud otsus 5-24-29/14, p 58). 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.