← Eesti

1-24-5958/28

Obsah (7)§ 263§ 68§ 73§ 78§ 28§ 29§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2025.a Tallinn Kriminaalasja nr 1-24-5958 (23231552982) Kohtunik Karin Olentšenko Kohtuistungi sekretär Mar

§ 263

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Toomas Tomberg Süüdistatav Sander Falilejev - ik 37405260216, emakeeleks xxx keel, xxx kodanik, xxx, elukoht: xxx, töökoht: xxx, kehtivad karistused puuduvad, oli kahtlustatavana kinnipeetud 12.09.2023 Kaitsja vandeadvokaat Rein Laid RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Sander Falilejev

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.09.2023, s.o 1 päev, seega kandmisele jääks vangistus 11 kuud 29 päeva.

§ 73

lg 1 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Sander Falilejev 2-aastase katseaja jooksu ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt on katseaja alguseks 30.04.2025.a. Tsiviilhagi Kr

MS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada kannatanu A M tsiviilhagi osaliselt ning välja mõista Sander Falilejevilt õigusvastaselt tekitatud varalise kahju katteks kannatanu A M kasuks 773 eurot ja mittevaralise kahju katteks 500 eurot, mis kanda A M arveldusarvele XXX Swedbank. 1 Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Sander Falilejevilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 259,20 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot. Menetluskulud kogusummas 1588,20 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE

  1. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber
  2. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - CD-plaadid ja DVD-plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 30.04.2025.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva pärast. SÜÜDISTUS Sander Falilejevit süüdistatakse selles, et tema 12.09.2023 kella 07:50 paiku Harjumaal Rae vallas Tallinna ringtee 12ndal kilomeetril, s.o avalikus kohas, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-st 55 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja KorS §-st 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, sõitis enda juhitud sõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx ette A Mi juhitud sõidukile xxx registreerimismärgiga xxx, sundides A Mi peatuma, liikus seejärel A Mi juhitud sõiduki ukse juurde ja peksis sõiduki ust rusika ja jalaga, takistas A Mi juhitud sõiduki ette liikudes sõiduki liikumist paremale teeäärele ja hüppas sõiduki mootorikattele, lõi korduvalt jalaga vastu esiklaasi ja hüppas kahe jalaga vastu esiklaasi, tehes selle katki, hüppas seejärel sõiduki mootorikattelt maha, lüües hüppamise ajal sõidukist väljunud A Mile jalaga rindkere piirkonda ning lõi seejärel A Mit veel vähemalt ühe korra rusikaga näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning häirides kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate sündmuskohal viibinud isikute rahu ning ohustades nende turvatunnet. Sellega pani Sander Falilejev oma tahtliku tegevusega toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetlus

  1. Kohtuistungil Sander Falilejev ennast süüdi ei tunnistanud. 2
  2. Kaitsja hinnangul ei ole Sander Falilejevi käitumisaktides tuvastatud

§ 263inkrimineerimiseks vajalikke objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid.

  1. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: kannatanu A M ja tunnistaja H L.
  2. Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses süüdistatava käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. Kohtuotsuse põhjendused
  3. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.
  4. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda antud menetluse raames rikutud ning kõik kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Kaitsja on tõstatanud küsimuse, kas esitatud salvestised on täielikud (kõne lk 15), salvestiste võrdlemisel ei ole kohus tuvastanud erinevusi. 7.

§ 263

lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. 8. Riigikohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukoha järgi eeldab

§ 263

objektiivsete tunnuste täitmine teo toimepanemist avalikus kohas, selle tuvastamist, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti

§ 263

lg 1 p 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist (nt 3-1-1-15-17 p 24).

  1. Kuna süüdistusaktis näidatud sündmus leidis aset Harjumaal Rae vallas Tallinna ringtee 12ndal kilomeetril, kuhu ligipääs ei ole piiratud, on tegemist avaliku kohaga KorS § 54 mõttes, ehk kohaga, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.
  2. Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud KorS § 55 ning vastava paragrahvi lõige 1 punktide 1,2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt; samuti teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.
  3. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas viibisid üheaegselt nii süüdistatav Sander Falilejev (sõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx) kui ka kannatanu A M (sõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx) ning nende vahel toimus konflikt.
  4. Vaidlus on tõusetunud süüdistatava ja kannatanu käitumises sündmuskohal, sh sündmuse detailides ning kumb neist tegutses õiguspäraselt.
  5. Süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmiseks toob kohus esmalt kannatanu ja süüdistatava ütluste pinnalt välja sündmuse konkreetse osa kirjelduse ning kannatanu ja süüdistatava vastavad ütlused.
  6. Sündmusele eelnenud aeg. 3 Kannatanu A Mi ütluste kohaselt ei oska ta öelda, mille pärast isik ärritus, ei teinud see päev midagi valesti. Süüdistatava Sander Falilejevi ütluste kohaselt lähenedes Jüri ringile nägi enda ees sõitvat sedasama xxx, mis tohutul kiirusel enne tema eest ära läks, vahetas lubamatult sõiduradasid, mängis niinimetatud kabet nagu räägitakse. Üritas peatada selle mehe (kannatanu), kes teda korduvalt kaks korda rammis, tekitas avariiohtliku situatsiooni Viljandi maanteelt Tartu maantee ringteele välja sõites. Sundis xxx sõidukit peatuma, kuna selle autojuhi sõidustiil, käitumine, ridade vahetamine, vilgutamine, rammimine viitas sellele, et kas sellel autojuhil on narkojoove, alkoholijoove või tervisehäire. Aga kui arvestada seda, et xxx juht näitas talle kaks korda fakki, siis tervisehäire see tõenäoliselt ei olnud. Autojuht võis olla ohtlik endale ja teistele. On lõpetanud Sisekaitseakadeemia pääste eriala ja seal oli üks hüüdlause kirjutatud seina peale, et julge sekkuda, täida kodaniku kohust. Otsustas sekkuda, et selline inimene tuleb liikluses peatada, kohale kutsuda politsei. Tal puudus autos pardasalvestuskaamera ja sellises olukorras ei pruugi auto numbrid meelde jääda. Seega kannatanu hinnangul ei andnud ta põhjust süüdistatava poolseks käitumiseks, süüdistatava hinnangul eelnes sündmusele konflikt.
  7. Ummiku olemasolu sündmuskohal. Kannatanu ütluste kohaselt oli 12.09.2023 hommikul kell 7:50 liiklus Tallinna ringteel väga tihe, seal oli ummik. Enne ummikut oli võimalik sõita 110 km/h, siis sõitis ühest autost, mis liikus aeglasemalt kui 110 km/h, mööda. Süüdistatava ütluste kohaselt olid sel hetkel kõikidel autodel kiirused ühesugused, mingisugust ummikut tee peal ees ei olnud, ükski auto seal ees ei seisnud. Seega kannatanu hinnangul oli sündmuskohal ummik, süüdistatava ütluste kohaselt mitte.
  8. Kannatanu seisma jäämine, võimalik äkkpidurdus. Kannatanu ütluste kohaselt sõitis kiiresti, tuli ummik ette, pidurdas, avastas, et keegi sõidab päris kiiresti tema järel suht lähestikku. Sai pidama, tagant tulev auto sõitis kahe raja vahele ehk siis kahe auto vahele sinna. Seal oli piisavalt õnneks ruumi, muidu oleks süüdistatav talle tagant sisse sõitnud. Siis sõitis see isik edasi, keeras oma auto talle risti ette tee peale, blokkides praktiliselt ka mõlemad sõidurajad. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas, et pidurdas enne ummikut, pidi korralikult pidurdama, et seisma jääda, kogu see voor sõitis ühtlases kiiruses, kõik pidurdasid suht järsku seal kuni seisma jäämiseni. Süüdistatava ütluste kohaselt sõitis ta rahulikult, reastusid samasse ritta paremale poole ja kui see autojuht teda nägi, siis autojuht näitas talle läbi tagaklaasi uuesti fakki ja tegi põhjendamatu äkkpidurduse, mille tagajärjel oli ka tema sunnitud tegema äkkpidurduse ja et vältida xxx tagant otsasõitu, keeras vasakule kahe rea vahele. Selle tulemusena ka tema kõrval auto tegi äkkpidurduse ja keeras vasakule, et vältida otsasõitu bordüüri. Kuna tema ees olevad autod ei pidurdanud ja tee oli vaba, sõitis Mist paremalt mööda ja jäi pärisuunavööndis ohutult seisma niimoodi, et ei põhjustanud avariid. Seega kannatanu hinnangul sõitis süüdistatav enne seisma jäämist tema taga liiga lähedal, süüdistatava hinnangul tegi kannatanu põhjendamatu äkkpidurduse.
  9. Süüdistatava tegevus pärast kannatanu sõiduki seisma jäämist. Kannatanu ütluste kohaselt tuli süüdistatav autost välja, kangutas tema ust lahti. Kuna auto uksed on sõidu ajal lukus, siis isik neid lahti ei saanud ja hakkas jalgade ja kätega klaasi ja ust peksma. Isik peksis peeglit, esiklaasi ja lõi ka küljeukse mõlki. Falilejevi poolt toimus auto peksmine minut või kaks. 4 Süüdistatava ütluste kohaselt kui A M seisma jäi, kiirustas ta tema juhi ukse juurde, palus tal avada juhiuks. Hõikas talle, et tee uks lahti, et mida sa teed, et jää seisma, et kas sa mees üldse annad endale aru mida sa teed. M talle ust ei avanud. Kaks korda prõmmis rusikaga talle vastu klaasi, et võta mõistus pähe. Siis ta käega lükkas juhipeegli kokku ja läks kiiresti auto juurde, et võtta telefon ja pildistada seda autot, auto numbrit, juhti ja kutsuda kohale politsei. Ta ei tekitanud autole mitte ühtegi vigastust ja jalaga ta kindlasti ei löönud. Prõmmis parema käega vastu juhiukse küljeklaasi. Seega mõlemad küll kinnitasid sõiduki löömist, kuid kannatanu ütluste kohaselt peksis süüdistatav pärast sõiduki seisma jäämist sõiduki peeglit, klaasi ja ust käte ja jalgadega, lõi küljeukse mõlki, süüdistatava ütluste kohaselt prõmmis aga kaks korda rusikaga vastu klaasi ja lükkas käega juhipeegli kokku, autole ühtegi vigastust ei tekitanud ja jalaga kindlasti ei löönud.
  10. Süüdistatava ja kannatanu tegevus pärast süüdistatava poolt vastu autot löömist. Kannatanu ütluste kohaselt üritas ta tee äärde sõita ja välja tulla, et mitte liiklust takistada, kuna oli ummik ja praktiliselt kaks rida oli seal kinni, aga see ei õnnestunud koheselt. Siis isik hüppas auto ette ja ronis kapotile. Auto ette hüppamine toimus siis, kui ta hakkas tee äärde sõitma. Kui keeras sinna tee servale, siis isik oli kapoti peal. Isik ronis juba autole enne ette ja siis ta ronis kapoti peale. Tee äärde sõitis sealt poolteist meetrit. Isik ronis kapotile, et ta ära ei sõidaks, isiku arvates tahtis ta ära sõita. Tal ei olnud mingit põhjust ära sõita, kui isik peksis ust mõlki. Tahtis üle vaadata, mis toimub, aru saada, mis inimest häiris. Kui ta liikuma hakkas, siis Falilejevit auto ees ei olnud. Selleks tuli Falilejev auto ette, siis ronis kapotile. Tema jäi praktiliselt seisma, hästi vaikselt liikus. Kui Falilejev ees oli, siis ta ei liikunud, aga kui Falilejev ronis kapoti peale, siis liikus. Kui sõitis tee äärde ja Falilejev ronis kapoti peale, siis võib-olla auto liikus paar meetrit või paar sentimeetrit jah, ei mäleta täpselt, kuidas see kõik oli. Oli piisavalt šokis sel hetkel, et üldse midagi mäletada. Süüdistatava ütluste kohaselt kui võttis autost telefoni, teatas Mile, et ta helistab praegu politseisse, et M ei tohi sündmuskohalt lahkuda ja alustas foto tegemist. Sel momendil seisis auto ees numbrimärgi kõrval ja esilaterna vahel, ta ei olnud mitte auto nurgas, vaid auto keskel ees. M üritas sündmuskohalt põgeneda, hakkas tagurdama, et tema autost mööda manööverdada. Tema liikus auto suunas, et takistada Mil alustada sõitmist edasi. M tagurdas umbes meetri, siis alustas M äkilist otse liikumist ja sõitis talle paremasse jalga. Tema seisis auto nurga suhtes siis vasaku esilaterna ees. Üritas eest ära astuda, M sõitis talle niimoodi sisse, et küljega rammis teda. Üritas eest ära tulla, aga see oli nii vahetu kiirus, et see oli murdosa sekundite mäng, ei jõudnud eest ära. M sõitis meelega otsa, tema ei takistanud Mi juhitud sõiduki liikumist. Kui M oleks tahtnud auto paremale keerata, oleks ta keeranud rooli paremale välja. Auto rattad olid enne otse, kui ta tagurdas, hakkas liikuma, siis ta keeras kergelt paremale ja andis gaasi. M sõitis talle niimoodi sisse, et keerutas teda ümber selle esitiiva, siis ta langes selle küljega sinna auto peale. Sellel hetkel, kui M oli talle otsa sõitnud ja ta selle pirueti seal tegi, jäi M seisma. Karjus Mile, et mida ta teeb, et kas ta endale üldse aru annab, et ta sõitis talle otsa. Siis astus talle uuesti auto ette, hakkas valima 112, M julmalt vajutas gaasi, sõitis talle niimoodi otsa, et ta vasak jalg täielikult jäi asfaldi ja stange vahele, keeras tal selle tagurpidi ja ta kukkus talle kapoti peale ette. Ei hüpanud kapoti peale, teda lihtsalt julmalt paisati Mi juhitud auto poolt kapoti peale otsasõidu tagajärjel. Fotode peal on selgelt näha tema käejäljed, kuidas ta meeleheitlikult võitles elu eest, et oma jalg saada auto alt kätte, et M temast lihtsalt üle ei sõidaks. Suutis ennast tõmmata sinna kapoti peale, jala sealt alt välja. Kui kukkus kapoti peale, M kiirendas ja sõitis edasi, üritas teda maha raputada. 5 Süüdistatav selgitas, et M sõitis temale kaks korda otsa. Esimene otsasõit toimus siis, kui ta käis telefoni järgi ja seisis talle sinna ette ja kui ta hakkas tagurdama. Pärast seda jäi ta seisma, siis ta astus talle ette, siis M alustas uuesti liikumist, andis gaasi ja vot siis paisati ta kapoti peale. Ei jõudnud tahapoole astuda, see oli ootamatu. Seega kannatanu ütluste kohaselt üritas ta tee äärde sõita, kui liikuma hakkas, süüdistatavat kapoti peal ei olnud, isik hüppas auto ette ja ronis kapotile. Süüdistatava ütluste kohaselt sõitis M talle kaks korda otsa, M vajutas julmalt gaasi, sõitis talle meelega otsa ning ta kukkus kapoti peale, ta ei hüpanud sinna.
  11. Süüdistatava tegevus kannatanu sõiduki peal olles. Kannatanu ütluste kohaselt hakkas süüdistatav peksma auto esiklaasi siis, kui ta auto juba seisis. Süüdistatav peksis kapoti peal esiklaasi nii kaua kui jalg oli läbi esiklaasi tal armatuurlaua peal. Esiklaas läks täielikult katki, sest ta jalg tuli sealt läbi klaasi. Süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta kogu oma jõu kokku, tõusis kapoti peale püsti ja lõi jalaga esiklaasi ja alles pärast seda kannatanu peatus, mitte enne. Auto peatamiseks purustas jalaga esiklaasi. Sõidu pealt tegi vist üks või kaks lööki, siis ta jäi juba seisma ja siis ta purustas klaasi lõplikult, et vältida tema edasist edasisõitmist, kuna see oli tema elule ohtlik. See oli hädaseisund, puhas hädaseisund, ohu kõrvaldamine, et ta ei jätkaks sõitmist sellepärast, et kui M oleks ta sealt veel maha ka paisanud, oleks ta tõenäoliselt olnud teiste auto rataste all või saanud peavigastused või mida iganes. Seega ei ole vaidlust, et süüdistatav purustas kannatanu esiklaasi. Vaidlus on selles, millal kannatanu sõiduki peatas, kas pärast esimesi jalalööke või pärast esiklaasi purunemist.
  12. Süüdistatava tegevus pärast sõiduki esiklaasi purunemist. Kannatanu ütluste kohaselt kui ta autost välja tuli, hüppas süüdistatav kapoti pealt jalgadega talle rinda, löögi tagajärjel kukkus maha. Süüdistatav vehkis kätega, sai paar korda pihta ka, aga kõike ei mäleta, sest see oli tema jaoks suht šokk, mida see inimene tegi seal. Süüdistatava ütluste kohaselt kui M sai aru, et edasi sõita ei saa, avas M autoukse ja tuli agressiivselt karjudes tema poole, siis ründe ohu tõrjumiseks hüppas ta Mi suunas. Kukkus külili maha vasaku külje peale. Hüppas, kuna oht oli veel olemas, M tormas tema suunas ja oli täiesti selge, et M tahab teda rünnata. Kuigi videolt tundub nagu ta oleks Mile pihta hüpanud, siis tegelikult seda ei ole, mida ka A M tunnistab nii Häirekeskuse kõnedes kui ka korduvates ütlustes politseile, mida ta hiljem muutis. Video pealt on väga selgesti näha, et ühtegi jalajälge ega ühtegi märki ei ole tema särgi peal. M hüppas eest, M lausa kiitles sellega. Ei vasta tõele, et lõi Mi näo piirkonda. Kui seda videot vaadata, siis on näha, et seda ei ole. See on tagantjärgi väljamõeldis. Tema Mi ei puudutanud rohkem, kuna oht oli kõrvaldatud. Videol on näha ainult see, kuidas A M vehib agressiivselt kätega tema suunas ja see on videost selgelt näha. Ei vasta tõele, et M oleks olnud pikali maas, A M andis kohtus teadvalt valeütlusi, et end süüst puhtaks pesta, et eksitada kohut, et mis tegelikult seal toimus. M irvitas tema üle, keeras selja, rääkis telefoniga, helistas seal kellelegi. Seega väidab kannatanu, et autost väljudes hüppas süüdistatav kapoti pealt jalgadega talle rinda, kukkus löögi tagajärjel maha, sai pärast veel süüdistatava kätega vehkmise tagajärjel löögi, kannatanu ütlustest ei nähtu, et ta oleks soovinud süüdistatavat rünnata. Süüdistatava ütluste kohaselt tahtis kannatanu teda autost väljudes rünnata, ei hüpanud kannatanule pihta, M hüppas eest ära, kannatanu ei kukkunud ning ta ei löönud Mi. 6
  13. Teiste juhtide tegevus, tähelepanu sündmusel. Kannatanu ütluste kohaselt oli nii kaua pikali maas, kui kõrval seisvad autojuhid tulid välja ja tirisid isiku ta pealt ära. See sündmus pälvis kõrval sõitvate autojuhtide tähelepanu. Isikuid huvitas, et Falilejev selle auto ära sealt koristaks, sest see takistas liiklust. Jäid politseid ootama. Süüdistatava ütluste kohaselt häiritust ja ohustatust küll seal keegi üles ei näidanud. Küll mõningad näitasid üles uudishimu, tulid vaatama, mis seal juhtus ja kui nad nägid, et mingisugust kähmlust, kaklust ega agressiivset käitumist seal rohkem ei toimunud, siis inimesed lahkusid. Nägi seal 2-3 inimest kindlasti. Nendest autodest, mis jäid sinna seisma, tulid inimesed välja vaatama mis toimub. Kindlasti ei häirinud ta seal kedagi, kellegi turvatunnet ei ohustanud. Seal oli pigem ainult uudishimu. Kannatanu ei olnud pikali maas, inimesed ei tõstnud teda kannatanu pealt ära. Seega kannatanu ütluste kohaselt oli ta pikali maas ning teised isikud tirisid süüdistatava ta peal ära, sellekohaseid väiteid süüdistatav ei kinnita.
  14. Kannatanu ja süüdistatava tegevus pärast sündmust. Kannatanu ütluste kohaselt helistas 112, rääkis liiklusraevust füüsiliselt vägivalda kasutades. Sel hetkel ei tulnud selle peale, et enda kehavigastustest rääkida. Kui politsei tuli, siis ei allunud süüdistatav isegi politseile, pidi tal käed raudu panema ja maha suruma. Inimene oli nii närvis, et ei suutnud isegi politseiga vaherahu teha. Süüdistatava ütluste kohaselt kutsus tema kohale politsei, helistas Häirekeskusesse, sest tegemist oli otsasõiduga inimesele. Kui politseid ootas, hakkas šokk ja adrenaliin üle minema ning tal hakkas vasak jalg tohutult valutama, helistas uuesti ja palus saata talle kiirabi. Mõlema isiku kõne Häirekeskusele nähtub vaatlusprotokollidest. Vastavalt 18.10.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile helistas 12.09.2023 kell 07:47 Häirekeskuse numbrile 112 A M ja andis teada, et Jüri ringil tuli inimene kallale, tee peal, peksis ta auto segamini, sõitis risti ette, hüppas tema auto peale, katuse peale ja peksis auto segamini, peksis ka teda (kannatanut), väga vägivaldne mees, vehib kätega, sõimab, palus kiiresti politsei saata, tema ise otseselt viga ei saanud. Kell 07:50 helistas numbrile 112 Sander Falilejev ja palus saata politsei Jüri ringi peale suunaga Rapla poole, kuna auto sõitis talle ette, tahtis teda külje pealt rammida, tegi ootamatult äkkpidurduse, sõitis talle (Falilejevile) otsa, lükkas ta auto alla ja vedas teda kolm meetrit kapoti peal edasi, selleks, et auto seisma jääks, pidi klaasi sisse lööma. Andis teada, et kiirabi tal vaja ei ole, aga politseid on kindlasti kohe vaja, sai viga, aga kiirabi ei ole vaja. Süüdlane tahtis ära põgeneda, ta ei lasknud ära sõita. Kell 07:57 helistas Sander Falilejev uuesti Häirekeskusele ja andis teada, et talle sõitis auto otsa, et tema käest küsiti, et kas tal midagi viga ei ole, ta alguses kohe ei tundnud seda, aga praegu valutab tal väga tugevasti vasak jalg, mille isik tal pamperiga auto alla surus. Isik sõitis talle otsa, surus ta stange alla, ta ronis, sai kuidagi püsti ja siis sõitis ta kapoti peale, vedas kolm meetrit edasi teda kapoti peal, ei tahtnud seisma jääda, kui käskis tal seisma jääda.
  15. Vigastused. 7 Kannatanu ütluste kohaselt sai isiku tegevuse tagajärjel pindmise kaela põrutuse. Tundis valu ikka paar päeva. Sündmuskohale saabunud meedikud teda üle ei vaadanud, käis EMOs. Tõendil märgitud tervisekahjustused on tekkinud isiku tegevuse tagajärjel. Videos ütles, et vigastusi ei ole, kuna sel hetkel ta tõesti valu ei tundnud, oli šokiseisundis. Tal ei olnudki väliseid vigastusi, välja arvatud põrutused. Süüdistatava ütluste kohaselt ei öelnud M mitte midagi füüsilise valu kohta. Tuli kiirabi, vaatas ta üle, osutas talle esmaabi, kiirabiautos vaatas jala üle, pani sinna rõhksideme peale. Palus kiirabitöötajal teha ka fotod põlvest mis jäi sinna sideme alla ja mis olid tema jalavigastused. Kiirabi vaatas ta täielikult üle, võttis ka ta ülakeha kõik paljaks ja vaatas selle üle kõikide vigastuste kohta, tegi talle ka EKG sellepärast, et tal olid rinnus tohutud valud. Talle tehti väga tugev valuvaigistav süst ja öeldi, et tal on vaja kiiremas korras pöörduda traumapunkti. Samal päeval pöördus veel meditsiinilise abi saamiseks. Esimene pöördumine oli arestikambris, kus palus kutsuda talle kiirabi, kuid sellest keelduti. Pöördus arsti juurde pärast arestikambrit, liikus otsekohe xxx EMO-sse. Valvearstiks oli ortopeed x x, kes kutsus ta eriarsti vastuvõtule. Käis ortopeedi vastuvõtul 16.09.
  16. On tegelikult korduvalt käinud ortopeedi vastuvõtul, on korduvalt tehtud ultraheli uuringuid, kompuuteruuringuid mõlemast põlvest ja kõik need on olemas tegelikult tema haigusloos. Praegu on jalgadega lood kehvasti, pikka aega ei saa seista püsti ja ei saa käia, vahepeal peab istuma, peab pidevalt muutma jala asendit. Praeguseks on tuvastatud, et tal on seal jääv närvivigastus selle otsasõidu tagajärjel, et põhimõtteliselt on elu lõpuni nüüd invaliid selle jalaga. Praegu on väga tugevad valuvaigistid tal igapäevaselt peal, et ta üldse liikuda saaks. Kaotas tänu sellele ka oma töökoha Tallinna Toiduvedudes, et ei suutnud enam tegeleda rasketehnikaga. See kõik on tekitatud sellest otsasõidust, kui see Kia talle otsa sõitis ja ta jala sinna tagurpidi stange alla sõitis, umbes 3m lohistas teda seal, enne kui sai selle jala välja tõmmata sealt stange alt. Pöördus xxx poole, sai antidepressandid. Esimese otsasõiduga vigastas M ta paremat põlve, teise otsasõiduga purustas vasaku jala põlve ja sellega ongi praegu probleemid. Põlv tagurpidi tähendab seda, et kui on põlv sirgu ja liiges liigub ühtepidi ja nüüd kui sõidetakse vastu liigest tagurpidi, jalg jäi asfaldi külge kinni ja põlvest tõukas teda stangega. Nüüd kui kukkus sinna kapoti peale, siis ta keha tõusis ja tõmbas jala välja.
  17. Hinnates kannatanu ja süüdistatava ütlusi on järelikult nende seisukohad erinevad olulistes sündmust kui tervikut mõjutavates detailides nagu sündmusele eelnenud aeg, ummik sündmuskohal, võimalik äkkpidurdus kannatanu poolt, süüdistatava poolt kannatanu sõiduki lõhkumine pärast esmast sõiduki seismajäämist, kannatanu poolt süüdistatavale otsasõitmine, süüdistatava poolt sõiduki mootorikattele saamise ja seal olemise asjaolud, mootorikattelt hüppamise põhjused ning tagajärjed kannatanule ning mõlema terviseseisund pärast sündmuse lõppemist.
  18. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on sisuliselt sarnased vaid osas, mis puudutavad kannatanu sõiduki esiklaasi lõhkumist, politsei ja kiirabi saabumist ning mõnede sündmust vaatamata tulnud isikute olemasolus.
  19. Järelikult on sündmusest tervikliku pildi saamiseks oluline kõrvutada kannatanu ja süüdistatava ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega.
  20. Kohtu hinnangul on antud juhtumi valguses oluliseks tõendiallikaks sündmust reaalselt kajastanud videosalvestis. Kohus tutvus salvestisega nii asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu põhjal kui ka videot vaadates. Esmalt toob kohus välja asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu. 8
  21. 17.10.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud CD-le talletatud Transpordiameti kaamera videosalvestisi 12.09.
  22. Vaatluse käigus on näha mitme sõidurajaga sõiduteed, kus liigub tihedalt sõidukeid (hommikune tipptund). Video 19ndal sekundil on näha, kuidas esimesest reast reastub tumedat värvi sõiduk (puudub vaidlus, et tegemist on Sander Falilejevi poolt juhitud sõidukiga) kiiresti valget värvi sõiduki (puudub vaidlus, et tegemist on kannatanu juhitud sõidukiga) ette ja jääb äkiliselt (koheselt) seisma. Valget värvi sõiduk jääb samuti seisma. Tumedast värvi sõidukist väljub kiiresti Falilejev, liigub kiiresti kannatanu sõiduki juhiukse juurde, võtab sellest kinni, seejärel lööb käega mitu korda vastu sõidukit. Falilejev seisab veidi kannatanu sõiduki juures, seejärel läheb oma sõiduki juurde, kus avab ukse ning siis liigub kannatanu sõiduki juurde tagasi, liigub kannatanu sõiduki esiosa vasakusse nurka ette. Video 00:57 sekundil hakkab kannatanu sõiduk liikuma, Falilejev takistab liikumist, ta ei tule eest, vaid liigub kiiresti sõidukile veel rohkem ette. Seejärel hakkab Falilejev kannatanu sõiduki kapotile ronima, sõiduk liigub aeglaselt, Falilejev on ennast sõiduki kapotile püsti ajanud, kannatanu sõiduk jääb seisma. Falilejev annab jalaga esimese hoobi kannatanu sõidukile vastu esiklaasi, edasi taob Falilejev korduvalt parema jalaga kannatanu sõiduki esiklaasi ning seejärel hüppab Falilejev kahe jalaga sõiduki esiklaasi. Kannatanu väljub sõidukist, seejärel sooritab Falilejev ninja hüppe õhku üks jalg ees, puutudes eespool oleva parema jalaga kannatanut kehasse selliselt, et viimane põrkub mitu sammu kaugemale, kuid jääb püsti. Falilejev kukub maha, seejärel ajab ennast püsti ja liigub kannatanu juurde, kus teeb tema suunas löögitaolise liigutuse. Heledat tooni sõidukist väljub isik, kes liigub osapoolte juurde, seisma jääb ka mikrobuss, millest väljunud isik liigub osapoolte juurde. Siis liiguvad kõik kannatanu sõiduki juurde.
  23. Järelikult toetab asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu suuremas osas kannatanu ütlusi. Nii on ka vaatlusprotokollis kirjeldatud sündmuskohal olevat tihedat liiklust, süüdistatava poolt enda sõiduki äkilist ettekeeramist kannatanu sõidukile ning Falilejevi poolt mitu korda vastu kannatanu sõiduki löömist. Puuduvad andmed kannatanu poolt tehtud äkkpidurduse kohta. Samuti on kirjeldatud, kuidas Falilejev takistab kannatanu sõiduki liikumist, Falilejev ronib ise sõiduki kapotile, ning kannatanu sõiduk jääb seisma pärast seda, kui Falilejev on ennast kapotil püsti ajanud. Pärast seda, kui kannatanu sõidukist väljub, hüppab Falilejev sõiduki kapotilt üks jalg ees õhku, puutudes eespool oleva parema jalaga kannatanut kehasse, pärast mida teeb veel kannatanu suunas löögitaolise liigutuse.
  24. Vaatlusprotokollis kajastatu põhjal on süüdistatava ütlustega kooskõlas vaid asjaolu, et pärast mootorikattelt tehtud hüpet kannatanut jalaga lüües kannatanu ei kukkunud, vaid jäi püsti. Samuti ei nähtu protokollist, et Falilejev oleks kannatanu sõidukit jalaga löönud.
  25. Veendumaks vaatlusprotokollis kajastatu objektiivsuses ning kontrollimaks kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsust tutvus kohus videol talletatuga vahetult. Ka videot vaadates on üldpilt sündmusest sarnane kannatanu poolt avaldatuga.
  26. Kohus nõustub, et sündmuskohal oli liiklustihedus pigem suur ning seega kannatanu väiteid ummiku olemasolu kohta ei saa kuidagi pidada valeks. Kuigi kaitsja hinnangul kohapeal viibinud ja kohtus ütlusi andnud tunnistaja H L ummikut ei jaatanud, siis pelgalt tunnistaja ütlustest lähtuvalt ei saa kuidagi asuda sündmuse talletanud videost teistsugusele seisukohale. Seda enam, et ka tunnistaja H Li ütluste kohaselt sõidab ta sealt iga hommik ja põhimõtteliselt on seal ummik ja pikk rodu. Kaitsja poolt osundatu, mille kohaselt andis H. L ütlusi, et enne teda oli 2 autot, kes ootasid Jüri ringile sõitu, ei kinnita ummiku puudumist. Just ringteele sõitmise võimalust ootavate sõidukite tõttu tihe liiklusvool tekkiski ning see, 9 mitmes oli kellegi sõiduk nö tekkinud järjekorras, ei saa olla määravaks liikluse üldpildi hindamisel.
  27. Edasi on video hoolikal vaatlusel näha, kuidas enne kannatanu sõiduki autole ette keeramist püüab Falilejevi sõiduk esmalt mööduda kannatanu sõidukist vasakpoolse raja kaudu, blokeerides korraks isegi vasakpoolse sõiduraja (nö surub valge mikrobussi korraks teelt välja vasakule). Kui Falilejevil ei õnnestu vasakult poolt mööduda, keerab ta kannatanu sõiduki tagant parempoolsele teepervele, möödub sealt kaudu kannatanu sõidukist ning koheselt pärast kannatanu sõidukist möödumist keerab kannatanu sõidukile ette ja jääb seisma. Video ei jäta kahtlust, et äkkpidurduse teeb Falilejev, mitte kannatanu. Enne ristmikule jõudes võib küll näha kerget pidurdamist kannatanu poolt, kuid pigem võtab M hoo maha, vältimaks otsasõitu eesseisvale sõidukile. Kuigi Falilejevi hinnangul pidurdas M järsku ning just seetõttu pidi ta oma autoga kahe raja vahele sõitma, on vasakul liikuvale sõidukile ette sõitmine etteheidetav siiski Falilejevile. Nimelt piisava pikivahe hoidmise korral oleks Falilejev saanud rahulikult ka enda sõiduki vajadusel seisma jätta ning liiklusohtlikku olukorda ei oleks tekkinud. Videolt on selgelt näha, et Falilejevi ja Mi sõiduki vahel piisav vahemaa puudus, mistõttu saab õigeks lugeda kannatanu väiteid tema taga suht lähestikku sõitva sõiduki kohta. On loogiline, et tihedalt kannatanu järel sõites mõjutas igasugune kannatanu poolt tehtud pidurdus, aeglustus vms Falilejevi sõiduki liikumist. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kannatanu võtab omaks liiga järsu pidurdamise. Kohtu hinnangul võib kannatanu ütlustest aru saada, et ta otsib siiani põhjuseid Falilejevi vägivaldsele käitumisele ning üheks selliseks arvamuseks on just see, et ta võis just Falilejevi jaoks liiga järsult seisma jääda, arvestades pikivahe puudumist. Samuti ütles kannatanu, et äkiline pidurdus tähendab seda, kui rattad blokeerivad, aga sellist asja ei juhtunud.
  28. Pärast sõiduki peatumist väljub Falilejev koheselt sõidukist ning kiirustab kannatanu sõiduki juurde, tirides hoogsalt kannatanu sõiduki juhipoolset ust. Videolt on näha kaks hoopi vastu kannatanu sõidukit, samuti lööki vastu juhipoolset peeglit. Arvestades Falilejevi kohest tegutsemist pärast sõidukist väljumist on usutav prokuröri seisukoht et Falilejevi väidetud sõnalise suhtluse jaoks videost nähtuvalt aega ei ole, Falilejev käitus kohe auto juurde jõudes agressiivselt ja vägivaldselt, mispärast on ka igati mõistetav, miks M talle ust ei avanud.
  29. Mööduvate sõidukite tõttu ei ole kahjuks detailselt näha sündmus pärast seda, kui Falilejev oli sõidukit löönud ja enda sõiduki juurde läinud. Küll on aga selgelt näha, kuidas Faililejev seisab kannatanu sõiduki ees, kannatanu hakkab tagurdama ning Falilejev liigub ise kannatanu sõidukile järele. Seejärel on taaskord näha Falilejevit kannatanu sõiduki ees, kannatanu keerab paremale ning kannatanu liigub kätega sõiduki moorikattele toetudes sõidukiga kaasa, sõiduk liigub selliselt mõned meetrid kui Falilejev kapotile ronib. Videol talletatu ei jäta kahtlust, et Falilejev justnimelt ronib sõiduki kapotile, mitte teda ei paisatud sinna kannatanu poolt nagu väitis Falilejev. Nimelt on näha, kuidas sõidukile saamiseks tõstab ta kapotile vasaku jala, toetudes paremale jalale ning tõmbab ennast seejärel kapotile. Sellist Falilejevi tegevust (esmalt auto ette seismine, seejärel tagurdava auto kõrval kaasa liikumine, siis edasi sõitva autoga kaasa liikumine ning lõpuks kapotile ronimine) ei saa kohtu hinnangul kuidagi nimetada ka kannatanu poolseks tahtlikuks otsasõiduks nagu väitis Faililejev. Kohtu hinnangul on usutav ja loogiline, et sõidukiga tagurdades oli kannatanu eesmärgiks teda ründavast isikust eemalduda ning sõita teepeenrale, kus ta teisi sõidukeid ei sega.
  30. Pärast Falilejevi poolt tehtud esimest jalahoopi vastu esiklaasi jääb sõiduk seisma ning pärast kahe jalaga tehtud hüpet vastu esiklaasi kannatanu väljub, toimub vaatlusprotokollis kajastatud hüpe vastu kannatanut. 10
  31. On ka kahtlusteta selge, et pärast mootorikattelt tehtud hüpet tabas süüdistatav kannatanut jalaga rinda. Nimetatut toetab ilmekalt videol nähtu, kuidas pärast jalalööki põrkub kannatanu mitu sammu tagasi. Selliselt saab liikuda vaid isik, kes on saanud tugeva löögi ning ei saa kuidagi nõustuda Falilejevi seisukohaga, justkui oleksid löögi jäljed pidanud nähtuma kannatanu riietelt või et kannatanu kiitles löögi eest ära hüppamisega. Midagi sellist kannatanu tema suunas tehtud jalalöögi kohta ei rääkinud. Videot vaadates on ka selge, et igasugune vajadus kannatanut rünnata Falilejevil puudus, kuna väljudes jäi kannatanu enda juhiukse juurde seisma ning ei lähenenud Falilejevile isegi pärast jalahoopi rindu. Agressiivne oli jätkuvalt vaid Falilejev, liikudes kannatanu suunas ning kohus ei kahtle, et videol nähtav Falilejevi käeliigutus oli löök kannatanu näo pihta. Siinjuures on prokurör õigustatult osundanud ka kannatanul tuvastatud tervisekahjustustele.
  32. Kannatanu tervise kahjustamine on fikseeritud AS Ida-Tallinna Keskhaigla haigusjuhtumis, mille kohaselt tuli A M ise 12.09.2023 erakorralise meditsiini vastuvõttu (algus 12.09.2023 kell 17:33, lõpp 12.09.2023 kell 20:11), leitud vasaku silma kõrgusel juuksepiiri ja silma vahel oimupiirkonnas minimaalse turse visuaalselt, olulist punetust ei sedasta, hematoomi ei esine. Kuklal vasaku kõrva taga juuste sees väike ebakorrapärane punetav ala ca 0,5x2cm. Valu 10 roiet mööda vasakul küljel, visuaalselt ei sedasta vigastust. Just turse vasaku silma kõrgusel juuksepiiri ja silma vahel toetab kannatanu löömist süüdistatava poolt süüdistuses kirjeldatud viisil.
  33. Küll aga ei nähtu videolt, et pärast jalalööki oleks kannatanu kukkunud ning et teistest sõidukitest väljunud isikud oleksid Falilejevit tema pealt ära tirinud. Samuti nõustub kohus kaitsjaga, et video põhjal ei saa jaatada kannatanu ütlusi selle kohta, et Falilejev blokkis talle risti ette keerates mõlemad sõidurajad, et Falilejev peksis vastu tema sõidukit minut või kaks, et Falilejev oleks vahepeal tema auto juurest lahkunud, et ajal, mil Falilejev oli tema sõiduki ees, kannatanu sõiduk ei liikunud ning et Falilejevi jalg oleks läinud läbi esiklaasi sõiduki armatuurlauale. Nimetatu ei tähenda aga automaatselt seda, et kannatanu ütlused oleksid seetõttu tervikuna ebausaldusväärsed. Kohus ei kahtle, et kannatanu oli sellisest tema suunas tehtud rünnakust šokis ning võis seetõttu eksida sündmust mitteoluliselt mõjutavates detailides. Ilmselgelt ei keskendu agressiivse ründe sihtmärgiks olev isik sündmuskohal sellele, et jätta üksikasjalikult meelde enda või teda rünnanud isiku iga liigutus või ajaline kestvus. Pigem keskendub vägivaldse isiku mõjuvallas olev isik enda ohutusele, vägivallast pääsemisele ning on usutav, et pingelises ja ärevas situatsioonis võib isik tajuda ka ajakulgu erinevalt tegelikkusest. Seda enam, et ajal, mil kannatanu andis kohtus ütlusi, oli sündmusest möödunud rohkem kui aasta ning ütluste mõningane erinevus videol talletatuga ei muuda neid seetõttu veel sündmust moonutavateks. Ka kohtuistungil avaldas kannatanu mitmel korral, et ei mäleta kõike täpselt, nt Falilejevi kannatanu sõiduki juurest lahkumist, mitu korda Falilejev teda ja tema sõidukit lõi. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et olulistest detailides on kannatanu ütlused kooskõlas sündmust reaalselt edasiandva salvestisega, mistõttu puudub alus kannatanu ütlustes kahelda ning need saab lugeda usaldusväärseks.
  34. Kuigi salvestiselt ei nähtu ka süüdistatava poolt kannatanu sõiduki jalaga löömine, ei tähenda see automaatselt sellise tegevuse puudumist. Süüdistatava tegevus kannatanu sõiduki juures ei ole kogu aeg nähtav süüdistatavast mööduvate sõidukite tõttu. Samas ei nõustu kohus prokuröriga, et jalalööke vastu sõidukit toetavad ka kannatanu sõidukist tehtud fotod, kuna fotode visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik tõsikindlalt jaatada mõlgi olemasolu sõidukil. Sõidukitel tuvastatud konkreetsete vigastuste kindlaks tegemiseks oleks menetleja pidanud need ka nõuetekohaselt fikseerima, kuid sõidukite vaatlusprotokolle kohtule esitatud ei ole. 11 Seega leiab kohus, et on põhjendatud jätta süüdistusest välja Falilejevile etteheidetud tegevus sõiduki jalaga löömise osas. Nimetatu ei muuda aga sündmust kui tervikut ning ei sea kahtluse alla Falilejevi tegevusi, mille kohta on esitatud asjakohased tõendid.
  35. Nii võib fotode visuaalsel vaatlusel kindlalt tuvastada kannatanu sõiduki esiklaasi ning kojameeste kahjustamist, mis on selges seoses Falilejevile etteheidetava tegevusega, s.o korduvalt jalaga vastu esiklaasi löömisega ning sinna kahel jalal hüppamisega. Kohus ei kahtle selleski, et mootorikattel hüppamisega sai kahjustada ka sõiduki mootorikate ning juhipeegli kokku lükkamist ning kojameestest haaramist sõiduki kapotile saamiseks ei eitanud Falilejev ise.
  36. Süüdistatava ja kaitsja vastupidiseid väiteid kannatanu tegevuse osas sündmuskohal ei toeta ka S. Falilejevil tuvastatud vigastused. Kohtule on esitatud järgmised S. Falilejevi terviseseisundit iseloomustavad tõendid. 12.09.2023 on Põhja-Eesti Regionaalhaigla AS koostanud erakorralise abi tõendi selle kohta, et hädaabiteade oli 12.09.2023 kell 08:00, sündmuskohal Lääne tee 2, Kurna küla, Rae vald, Harju mk enne Jüri ringi kell 08:
  37. Kaebusena on märgitud konflikt teise autojuhiga, patsient kaebab valu vasakus jalas. Sander Falilejevil fikseeriti pindmine säärevigastus, hospitaliseerimine ei olnud vajalik, patsient kergelt ärevuses, vas. põlve peal marrastus, luumurde ei esine, kõnnib, mujal trauma tun.ta. Analoogsed andmed on toodud ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA välja antud digiloo haigusjuhtumis nr xxx. 12.09.2023 on Sihtasutus Raplamaa Haiglas toimunud Sander Falilejevi eriarsti vastuvõtt. Anamneesis on märgitud, et peale seda, kui kiirabi oli patsiendi üle vaadanud, siis politseinikud tulid patsiendile kallale (patsiendi sõnade kohaselt). Politsei töötajate tekitatud vigastused – xxx. Diagnoosina on märgitud, xxx. Rö-mõlemad põlveliigesed, vas hüppeliiges, luumurdusid ei sedasta. Analoogsed andmed on toodud ka Sihtasutus Raplamaa Haigla välja antud digiloo haigusjuhtumis nr xxx, diagnoosidena on märgitud xxx. Anamneesis on märgitud, et valu vasakus põlveliigeses tugevam, parem põlveliiges veidi vähem valulik. 16.09.2023 on Sihtasutus Raplamaa Haiglas toimunud Sander Falilejevi eriarsti vastuvõtt. Anamneesis on märgitud, et täiendavalt tuvastatud hematoom vasaku reie tagumisel pinnal, mida varasemalt pole kirjeldatud. Analoogsed andmed on toodud ka Sihtasutus Raplamaa Haigla välja antud digiloo haigusjuhtumis nr xxx, kus diagnoosina on märgitud xxx. Anamneesis on muuhulgas märgitud, et obj efusiooni liigeses ei sedasta, raviks põlveliigesele ortoos, hoida jalga kõrgemal. Dr. xxx OÜ poolt 18.03.2024 antud tõendi kohaselt on toimunud Sander Falilejevi eriarsti vastuvõtt 14.02.2024-18.03.2024, põhjuseks xxx. Anamneesis on märgitud, et viimase kahe nädala jooksul valud ägenenud. Obj: põlved väliselt ei erine, põletikutunnuseid ei tähelda, pataloogilist patella liikuvust ei ole. Valud püsivad, lõikava valu sööstud, vaatamata valuvaigistitele. Olukord põhjustab vaimseid probleeme, unehäired, töövõimeline jätkuvalt ei ole, haigusleht 16.02.2024-16.03.
  38. 18.09.2023 on Sihtasutus Raplamaa Haigla koostanud digiloo haigusjuhtumi nr xxx, kus diagnoosina on märgitud xxx. Anamneesis on märgitud, et probleemiks püsiv valu vasakus põlveliigeses, obj efusiooni liigeses ei sedasta. Lachmann testimine raskendatud valu foonil. xxx. Samuti stress-testimine valu tõttu raskendatud. Täiendavalt tuvastatud hematoom vasaku reie tagumisel pinnal, mida varasemalt pole kirjeldatud. 12 Objektiivse leiuna on märgitud parema põlve MRT kohta: xxx. xxx Vasaku põlve MRT: Vasaku põlve xxx. Kaitsja osundas veel tõenditele Falilejevi terviseseisundi kohta, mis kajastavad 03.10.2024 MRT teostatud uuringut, andmed on kajastatud haigusjuhtumis nr xxx. 20.03.2024 on Sihtasutus Raplamaa Haigla poolt välja antud ambulatoorses epikriisis märgitud diagnoosina xxx. Eesti Töötukassa 07.05.2024 otsusest nähtub, et Sander Falilejevil on osaline töövõime. Kohtule on esitatud ka fotod Falilejevi vigastustest, mis on tehtud kiirabis telefoniga, 12.
  39. arestikambris telefoniga, 12.
  40. Rapla erakorralises vastuvõtus ning seejärel paar päeva hiljem telefoniga. Fotodelt on näha verevalumid vasakul käel ning vasakul jalal põlveõndla juures ning jalasääre allosas.
  41. Kohtu hinnangul ei toeta kohtule esitatud tõendid kuidagi S. Falilejevi poolt avaldatut, justkui oleks M sõitnud talle paremasse jalga ning vasakusse jalga nii, et vasak jalg jäi täielikult asfaldi ja stange vahele, et kannatanu keeras tal selle tagurpidi ning ta pidi meeleheitlikult võitlema, et oma jalg auto alt kätte saada. Kohus ei kahtle, et Falilejevi poolt kirjeldatud olukorras oleks tema vigastused jalgadel olnud ulatuslikumad ning nähtavad ka teda samal päeval üle vaadanud arstidele. Sisuliselt on 12.09.2023 fikseeritud Falilejevil vaid pindmine säärevigastus ning vasaku põlve peal marrastus, luumurde ei esinenud. Seda enam, et 12.09.2023 tehti SA Raplamaa Haiglas S. Falilejevi alajäsemetest (vasakust hüppeliigesest, mõlemast põlveliigesest) ka röntgeniülesvõte, kuid luumurdusid ei sedastatud, kummaski põlveliigeses fraktuuri ega pehmekoe tihenemist ei leitud.
  42. Kohtule jääb mõistmatuks, kuidas saaks teha isik, kellel väidetavalt on niimoodi julmalt jalgadesse sõidetud, et üks jalg on lausa tagurpidi, peksta jalgadega täie jõuga vastu sõiduki esiklaasi (kusjuures esimese löögi tegi Falilejev vasaku jalaga) ning teha seejärel veel sellise hüppe mootorikattelt nagu seda tegi Falilejev – hüpe õhku parem jalg ees ning sellega kannatanut rindkeresse lüües. Sellest lähtuvalt ei kahtle kohus, et Falilejev võis tervisetõendites näidatud jalavigastused (põrutused) saada just enda eelnimetatud tegevuse tagajärjel ning puuduvad mistahes tõsiseltvõetavad viited sellele, et Faililejevi poolt näidatud vigastusi saaks ette heita kannatanule. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et Falilejev maandus hüpet tehes vasakule jalale, mis ilmselgelt võis saada sellisest hüppest/kukkumisest ka suure koormuse. Seda enam, et S. Falilejev ei ole kleenuke ning on eluliselt usutav, et kogu keharaskusega (ükskõik millise keharaskusega) ühele jalale maandumine võib jätta tervisele oma jälje. Videosalvestisel kajastatu ei veena kohut, et kannatanu tahe oli süüdistatavale otsa sõita. On näha, kuidas kannatanu sõiduk tagurdab ehk kannatanu soovis olukorrast eemalduda. Selline kannatanu käitumine, arvestades süüdistatavast eelnevalt lähtuvat agressiivsust, ettearvamatust ja ohtlikkust (kannatanu sõidukile järsk ette keeramine ja selle kahjustamine), on ka igati loogiline. Süüdistatava järgmist ettearvamatut käitumist, s.o kannatanu sõiduki mootorikattele ronimist, ei saa kuidagi ette heita kannatanule. Selliselt käitudes ning tema järgmisi vägivallaakte arvestades võttis süüdistatav ise selge riski enda tervise kahjustamises.
  43. Seega kokkuvõtvalt märgib kohus, et Sander Falilejevi ütlused on pigem ennastõigustavad ja enda osalust pisendavad ning need ei haaku videosalvestisel kajastatuga. Salvestisel kajastatu ning kannatanu ütlused kogumis toetavad veenvalt süüdistuses kajastatut, välja arvatud kannatanu sõiduki ukse jalaga löömist. 13
  44. Tõendatud on ka kannatanu väited tema tervise kahjustamise kohta süüdistatava poolt. Nagu kohus juba eespool punktis 23 välja tõi, siis kannatanu ütluste kohaselt sai ta pindmise kaela põrutuse, tundis valu ikka paar päeva, sündmuskohale saabunud meedikud teda üle ei vaadanud, käis EMOs ning tõendil märgitud tervisekahjustused on tekkinud isiku tegevuse tagajärjel. Seda, et kannatanut sündmuskohal läbi ei vaadatud, kinnitab Tallinna Kiirabi poolt 16.09.2024 antud vastus xxx, mille kohaselt ei ole Tallinna Kiirabi andmebaasis registreeritud väljakutset A Mi juurde aadressile Rae vald, Kurna küla, Tallinna Ringtee
  45. km. Kohus viitas juba eelnevas punktis 38 sedagi, et kannatanu tervise kahjustamine on fikseeritud AS Ida-Tallinna Keskhaigla haigusjuhtumis, mille kohaselt tuli A M ise 12.09.2023 erakorralise meditsiini vastuvõttu, leitud vasaku silma kõrgusel juuksepiiri ja silma vahel oimupiirkonnas minimaalse turse visuaalselt, olulist punetust ei sedasta, hematoomi ei esine. Kuklal vasaku kõrva taga juuste sees väike ebakorrapärane punetav ala ca 0,5x2cm. Valu 10 roiet mööda vasakul küljel, visuaalselt ei sedasta vigastust.
  46. Arvestades Falilejevi poolt kannatanu löömist vastu nägu ei kahtle kohus, et kannatanul fikseeritud turse vasaku silma kõrgusel juuksepiiri ja silma vahel oimupiirkonnas on seostatav just Falilejevi tegevusega ning kaitsja väited, justkui võis kannatanu saada tõendil märgitud vigastused kuskil mujal, ei ole asjakohased.
  47. Arvestades S. Falilejevi poolt tehtud tugevat jalaööki vastu kannatanu rindkeret ning seejärel ka rusikaga löömist ei kahtle kohus selleski, et S. Falilejev põhjustas kannatanule füüsilist valu. Asjaolu, et kannatanu kohapeal kiirabi ei vajanud ning kiirabi poolt üle ei vaadatud, ei tähenda valuaistingute puudumist. Antud juhul tuleb tähele panna, et kannatanu suunas toimus süüdistatava poolt ääretult agressiivne ja intensiivne rünne ning ilmselgelt oli kannatanu esmaseks sooviks ründe lõppemine. Kahtlemata kiirabi ja politsei saabumine sündmuskohale oli kannatanule suureks kergenduseks, kuna see tähendas tema jaoks vägivalla lõppemist. Sellises olukorras on igati usutav, et esmajoones ei kirjelda kannatanu politseiametnikele enda vigastusi või valuaistinguid, vaid keskendub sündmuse kirjeldamisele, sh süüdistatava tegevusele. Seda enam, kus kannatanu vigastused ei ole rasked ega eluohtlikud. Seega kannatanu ütlused, mille kohaselt videos ütles, et vigastusi ei ole, kuna oli šokiseisundis, on usutavad ja loogilised. Sündmuskohal ringteel sõitsid mõlemal rajal autod ühtlases liiklusvoolus. Kohtu hinnangul ainult tänu asjaolule, et kannatanu on tugeva kehaehitusega meesterahvas ja saadud löögist ei kukkunud sõiduteele teistele autodele ette, ei juhtunud sel korral raskemaid tagajärgi.
  48. Kuna Sander Falilejev tekitas kannatanule valu põhjustanud tervisekahjustuse, on tuvastatud, et Sander Falilejev pani kannatanu suhtes toime vägivallateo. Keskmise objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast vaadatuna oli kannatanule suunatud vägivald intensiivne.
  49. Kvalifitseerimiseks Sander Falilejevi käitumine

§ 263

lg 1 p 1 järgi on vajalik ka juhuslike asjasse mittepuutuvate isikute rahu häirimine. Süüdistuse kohaselt häiris Sander Falilejev kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate sündmuskohal viibinud isikute rahu ning ohustades nende turvatunnet.

  1. Nii kannatanu kui ka süüdistatav on märkinud, et mõned kõrval olevates sõidukites viibinud isikud tulid sõidukitest välja neid vaatamata. Isikute väljumine sõidukitest on nähtav ka salvestiselt. Kohus ei nõustu süüdistatava seisukohaga, mille kohaselt häiritust ja 14 ohustatust seal küll keegi üles ei näidanud ning seal oli pigem ainult uudishimu. Kuigi sündmust pealt näinud ja sõidukist väljunud isikutest kedagi tunnistajatena üle kuulatud ei ole (tunnistaja H L sündmust tervikuna ei näinud), st nende endi seisukohti häirituse ja ohustatuse kohta ei ole võimalik kindlaks teha, saab sellekohased sündmust pealt näinud isikute tunded ja emotsioonid tuvastada ka salvestise ja sündmuse kui terviku pinnalt.
  2. Riigikohus on lahendis 1-18-7276 p 16 märkinud, et kõrvaline isik peab olema isikustatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. septembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-102-03, p 11 ja
  5. veebruari
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-93-14, p 9 koos viitega), ent ta ei pea olema süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav. Praktikas võib ette tulla, et asjas kogutud tõendite kohaselt on sellise isiku häirimine või ohustamine objektiivselt ilmne, kuid teda ei saa või ka pole põhjust nimeliselt tuvastada (nt turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et grupp turiste põgeneb tänaval puhkenud kakluse tõttu sündmuskohalt). Süüditunnistamise eeldusena

§ 263

järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuses on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-15-17, p 26.) 53. On usutav, et isikud, kes viibisid sündmuskohal ja kellele avanes vahetult vaatepilt, kus üks täies elujõus meesterahvas viibib püstises asendis sõiduki mootorikattel, peksab valimatult sõiduki esiklaasi ning seejärel sooritab nn ninja hüppe, ei väljunud sõidukist mitte ainult uudishimu tõttu, vaid selleks, et kannatanule abi osutada, rünne lõpetada vms. On loogiline, et pelgalt uudishimu tõttu oleksid isikud saanud sündmust jälgida turvaliselt ka enda sõidukist sealt väljumata. Just nende õigusrahu intensiivne häiritus oli ajendiks sõidukist lahkumiseks ning süüdistavale ja kannatanule lähenemiseks. Kohtu hinnangul on antud juhul videosalvestisega piisavalt tõendatud, et sündmuskohal viibinud ja sõidukitest väljunud isikute häirimine oli objektiivselt ilmne ning kõrvaline isik ei pea

§ 263koosseisu täitmiseks olema antud sündmuse puhul olema isikustatud.

54. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et on täidetud

§ 263lg 1 p 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab eelnimetatud paragrahvis sätestatud tegu tahtlust ning kohtu hinnangul on süüdistatava käitumises tuvastatud vähemalt kaudne tahtlus. Sander Falilejev, lähenedes avalikus kohas agressiivselt meelestatuna kannatanule, pekstes katki kannatanu sõiduki esiklaasi ning kasutades kannatanu suhtes ka vägivalda, pidi võimalikuks pidama ka süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. Sander Falilejevile ei saanud jääda märkamatuks ka lähedases olevad sõidukid seal viibivate isikutega ning mis annab aluse uskuda, et Sander Falilejev pidi võimalikuks pidama ka asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu häirimist ja möönma seda. Asjaolu, et süüdistatav ei pööranud võimalusele häirida enda karjumise ja vägivallaga kõrvalistele isikutele tähelepanu, olles nö pimestatud iseenda vihast kannatanu suhtes, ei välista ega vähenda süüdistatava vastutust avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. 55. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning Sander Falilejev tuleb süüdi tunnistada avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

56. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Salvestiselt on selgelt näha, et agressiivne pool algusest peale oli Sander Falilejev. Asjaolu, et kannatanu võis süüdistatava hinnangul sündmusele eelnenud ajal käituda liikluses süüdistatavale 15 mittemeelepärasel viisil või et kannatanu ei allunud kohapeal Sander Falilejevi väidetavalt antud korraldustele mitte edasi sõita, ei anna mingit alust õigustada Sander Falilejevi käitumist kohapeal või jaatada tema hädakaitses või hädaseisundis olemist.

§ 28

lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

§ 29

kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Õigusvastast rünnet Falilejevi suunas ei toimunud, ründajaks oli Falilejev ise. Salvestise pinnalt on aru saada, et liikluses põhjustas ohtliku olukorra nii endale, kannatanule kui ka kaasliiklejatele Sander Falilejev. Sander Falilejevi õigushüved said kahjustada tema enda poolt ajal, mil ta takistas kannatanul enda sõidukiga liiklemist ning ajal, mil ta seisis kannatanu sõiduki ette, ronis sõiduki mootorikattele, kahjustas kannatanu sõidukit ja kannatanu tervist. Tema tegevuse tõttu oli liiklus tugevalt häiritud ning arvestades tiheda liiklusega kohas nii kannatanu sõiduki kahjustamist kui ka kannatanu suunas tehtud hüpet, mille löögijõu tagajärjel oleks kannatanu võinud kukkuda/libiseda ka kõrval sõitvate sõidukite rataste alla, ei saa rääkida kannatanu poolsest ohu põhjustamisest ega Falilejevi poolt selle kõrvaldamisest.

  1. Kohtu hinnangul on õige nimetada süüdistatava käitumist sündmuskohal liiklusraevuks, kus vahendeid valimata püütakse kehtestada enda tõekspidamisi üldisest liikluskorrast ning sõidukijuhtide käitumisest. Kohtule jääb täiesti selgusetuks, miks otsustas Falilejev kannatanut rünnata, selle asemel et teavitada politseid, kui tema arusaamist mööda võis kannatanu käituda liiklust ohustavalt. Seda enam, et Falilejevi enda ütluste kohaselt on ta kõrgharidusega päästespetsialist, kellel on kogemused riigikaitses ning kellele on oluline seista hea kodanike eest. Sellise taustaga isik peaks ka ise käituma liikluses normikohaselt ning teisi liiklejaid lugupidavalt, mitte eeldama seda üksnes teistelt. Antud juhul oli Falilejevi käitumine sündmuskohal vastuolus igasuguse hea tava ja liikluskorraga ning selle asemel, et teha enda käitumisest vajalikud järeldused, on Falilejev asunud süüdistama kannatanut ning isegi sündmuskohale saabunud politseid.
  2. Süüdistatava ennastõigustavat ja agressiivset käitumist sündmuskohal kinnitavad politsei rinnakaamerate videod, mida on vaadeldud 19.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollis: Rinnakaameras nr P37741 kirjeldab kannatanu auto peale hüppamist, peksmist, Falilejev aga räägib, et kannatanu sõitis talle otsa ning lükkas kolm meetrit auto all, ei jäänud enne seisma, kui oli sunnitud jalaga klaasi puruks lööma. Rinnakaameras P32085 on näha, kuidas Falilejev lonkab vasakut jalga ja kummardub auto alumise osa juurde ja toetub põlvele, et näidata auto ees olevaid enda põlvejälgi. Falilejev ütleb, et kohe ei saanud aru, aga mõne aja pärast hakkas põlv tugevat valu tegema. Rinnakaameras P32085 on kuulda, kuidas Falilejev õiendab ja vaidleb politseiga, kannatanu ütleb, et Falilejev peksis teda pähe, sai õnneks eest ära, vigastusi ei ole, aga füüsiline vägivald oli konkreetne. Rinnakaameras P39627 on kuulda ja näha Falilejevit, kes õiendab politseinikega. Rinnakaameras P39627 on näha erinevates vaadetes katkise esiklaasiga kannatanu sõidukit. Faililejev ütleb kannatanule, et viimane sõitis inimesele otsa ja üritab ennast puhtaks rääkida. 16 Toimub vaidlus, saabub kiirabiauto, Falilejev seletab tema juurde tulnud kiirabitöötajale, kuidas ta vasak jalg jäi stange vahele ja räägib, mis juhtus. Kiirabitöötaja küsimusele, et kas Falilejev käia saab, vastab Falilejev jaatavalt, et saab longata. Ilmselgelt Falilejevi käitumist sündmuskohal saab iseloomustada sõnaga „liiklusraev“, Falilejev ei rahunenud ka politsei saabudes.
  3. Kaitsja on teinud märkusi Falilejevi tervisetõendi kohta (12.09.2023 Põhja-Eesti Regionaalhaigla AS kiirabikaart, tl 90), milles on kajastatud haiguse kulgu: kirjas sündmuse lühikirjeldus patsiendi sõnade järgi ja teise autojuhi sõnade järgi. Kohus on tõendite hindamisel juhindunud kohtuistungil antud ütlustest ning jätab kaitsja märkuse tähelepanuta.
  4. Kohus jätab tähelepanuta S. Falilejevi ja kaitsja väited selle kohta, justkui oleks S. Falilejevile tekitatud vigastusi ka politseiametnike poolt ning et Falilejevi kinnipidamisel rikuti Falilejevi õigusi. Kohus rõhutab esmalt, et sellekohased väited ei haaku S. Falilejevile etteheidetava teoga ning puudub igasugune alus asuda analüüsima pärast sündmust kohale saabunud menetlejate tegevust. Teiseks osundab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2024 määrusele kriminaalasjas 1-23-7324, millega jäi muutmata Riigiprokuratuuri määrus, millega jäeti rahuldamata Sander Falilejevi esindaja Rein Laidi kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Ringkonnakohus märkis määruses muuhulgas, et kaebaja selgitused ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega ning salvestistelt nähtuv ei kinnita kahtlusi, et politseiametnikud oleks kasutanud Sander Falilejevi suhtes ebaseaduslikult füüsilist jõudu ja erivahendeid ning tekitanud sellega talle ebaproportsionaalselt kahju. Tsiviilhagi
  5. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 2,5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega ning kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
  6. Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus Sander Falilejevi avaliku korra raskes rikkumises süüdi ning kohus tuvastas kannatanul süüdistatava tegevuse tagajärjel tervisekahjustuse, sh valuaistingute tekkimise, samuti sõiduki kahjustamise, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest.
  7. Antud asjas on kannatanu A M esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdistatavalt välja mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 773 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 eurot.
  8. Varaline kahju. Esitatud tsiviilhagi kohaselt koosneb varaline kahju kaskokindlustuse omavastutusest 300 eurot ja asendusauto renditasust 473 eurot. Varalist kahju kinnitavate dokumentidena on 17 esitatud Viking Motors AS poolt A Mile esitatud arved: 15.09.2023 autorendi eest summas 473 eurot ja 04.10.2023 omavastutuse eest summas 300 eurot. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde. Selgitas, et õnneks oli autol kasko, muidu oleks see number kordades suurem olnud sel ajal, kui auto remondis oli. Auto oli remondis 2 nädalat. Peast ei mäleta, kuid asendusauto oli võetud kas nädalaks või üheksaks päevaks. Remonditöökojas parandati küljeuks ära, peeglile pandi uus kate, esiklaas pandi uus, ees kapott värviti ära ja löödi mõlgid välja, esivõre vahetati välja. Ei esitanud remonditöökoja spetsifikatsiooni, kuna seda ei anta kliendile, see on kasko juhtum. See esitatakse kasko firmale, mitte talle. Andis ka kaskole teada, mismoodi see tekkis, ei tea, kas nad esitasid süüdistatavale kahjunõude või mitte. Süüdistatav ja tema kaitsja hagi õigeks ei võtnud ning nõuet ei tunnistanud. Kaitsja osundas, et kohtueelses menetluses sündmuskoha vaatlust ei teostatud ja sõidukil xx reg.nr. xxx olevaid võimalikke vigastusi ei fikseeritud. Ei leidnud välja selgitamist ka see, milliste konkreetsete sõiduki vigastuste remondiks A. M pöördus xxx AS-i poole, A. M seda ei tõendanud. Ka kohtuistungil ei leidnud selget ja konkreetset tuvastamist, millised sõiduki xxx vigastused tekkisid 12.09.2023.a. toimunud intsidendi käigus, millised vigastused olid sõidukil aga enne 12.09.2023.a. intsidenti, arvestades, et sõiduk ei olnud kaugeltki mitte uus käsitletava sündmuse toimumiseni oli nimetatud sõiduki kasutus liikluses 6 aastat ja 8 kuud fikseeritud läbisõiduga 124 470 km. Osa vigastusi võis sõidukile tekitada ka A. M eelneva ekspluatatsiooni käigus.
  9. Kohtu seisukoht varalise kahju nõudes. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Antud juhul on kannatanu esitanud kohtule tõendid varalise kahju tekkimise kohta. Kohu hinnangul on otsese varalise kahju tekkimine VÕS § 128 lg 3 tähenduses vahetus põhjuslikus seoses Sander Falilejevi poolt kahju tekitamisega – seda kulu ei oleks tekkinud, kui süüdistatav ei oleks kannatanu sõidukit kahjustanud. Kuigi sõiduki vigastusi kohtueelses menetluses konkreetselt ei fikseeritud, on sõiduki vigastused tuvastatud ka visuaalsel vaatlusel ja seostatavad süüdistusaktis kajastatud sündmusega (esiklaasi lõhkumine, mootorikatte, peegli ja kojameeste kahjustamine). Kohus arvestab ka sündmuskohal juhuslikult viibinud xxx kahjukäsitleja H L tunnistajana antud ütlusi, mille kohaselt sattus kannatanu auto tema töökohta nende vigastustega, mis seal autol peal olid. Seda autot ta enne ei olnud näinud, aga kui see mees tuli välja ja ütles, et Jüri ringilt tuli ja rääkis ära mis seal juhtus. Eeldas, et need asjad võiks nagu kokku viia. Jutt oli see, et keegi nii-öelda vandaalitses selle auto kallal ja sealt need vigastused tulidki. On kahjukäsitleja xxx. 18 Antud sündmust arvestades on selge, et süüdistatava poolt sõiduki peal trampimise ja esiklaasi lõhkumisega tekitatud vigastused ei saanud sõidukil olla varasemalt ning ei ole kahtlust, et sellise kahju likvideerimine ületas omavastutuse summat. Samuti ei sea kohus kahtluse alla asendussõidukile kulunud rendisummat. Lähtudes süüdistatava poolt kannatanu sõidukile tekitatud vigastuste ulatusest on usutav, et kannatanu sõiduki parandamine autoremonditöökojas ei toimunud tundide, vaid päevadega. Selleks, et taastada mingilgi määral olukord, mis oli enne sõiduki kahjustamist (nö kannatanu tavarutiin sõiduki kasutamisel), oli asendusauto rentimine vajalik ja põhjendatud.
  10. Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks välja otsene varaline kahju, s.o 773 eurot.
  11. Mittevaraline kahju. Mittevaralise kahjuna taotleb kannatanu süüdistatavalt välja mõista kahju hüvitis summas 3000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on mittevaraline kahju tekkinud seoses sellega, et tundis valu ja hirmu, elas neid sündmusi läbi veel mitmeid päevi hiljem ning psüühiline tervis halvenes, sealhulgas stress, uneprobleemid, töövõime langus. Kuna oli ettevõtja, jäi sellel päeval oma teenuse pakkumine ära, mis tekitas samuti stressi ja pingeid. Kannatanu jäi kohtuistungil mittevaralise kahju juurde. Selgitas, et kuna tegeleb toitlustamisega, siis see päev jäid lihtsalt kliendid tema teenusest ilma. Ei saanud mitte traumat vaid pigem oli ee, et tal jäi teenimata tulu see päev ja klient jäi tema teenusest ilma ning tema jäi kliendist ilma. Täpsustas, et ei saanud tööle minna ja töötasu jäi saamata. Oli hirm sellist asja läbi elada, ei soovitaks kellelegi, et keegi trambib esiklaasis jalgadega hommikul vara tööle sõites, kõik see kokku. Stressi ja pingete tõttu arsti poole ei pöördunud, ei hakanud selle peale raha raiskama, kuna see on tasuline teenus. Psühholoogilised probleemid on tal siiani, pidi autogi maha müüma, kuna ei suutnud sellega enam sõita. Rinnus oli paar päeva valu tunda, samal päeval oli kael kange õhtul, hommikuks oli see üle, aga kael oli igatahes valus ja kõrva tagant oli ka punetus. Järgmised nädal aega oli ta suhteliselt öö läbi üleval, ei maganud, ainult unerohtudega, aga seda ei ole tal kuidagi võimalik tõestada. Süüdistatav ja tema kaitsja ei võtnud hagi õigeks ka mittevaralise kahju osas ning nõuet ei tunnistanud. Kaitsja hinnangul on A. M mittevaralise kahju nõuet 3000 euro ulatuses põhjendanud vaid paljasõnalise väitega. Kohtulikul uurimisel põhjendas A. M mittevaralise kahju summas 3000 euro talle väljamõistmise taotlust sellega, et ta tegeleb toitlustamisega, siis see päev jäid lihtsalt kliendid tema teenusest ilma. See ongi see summa mida ta oleks pidanud teenima vähemalt sel päeval. A. M on hagiavalduses ka märkinud, et hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Kuna hagiavaldus on koostatud ja allkirjastatud A. Mi poolt 18.10.2023.a, siis tulenevalt KrMS § 223 lg 3 ja KrMS § 224 lg 2 kannatanul A. Mil ei ole olnud võimalik kriminaaltoimikuga ega kriminaaltoimikus olevate tõenditega kuupäevaks 18.10.2023.a. veel tutvuda ja seega hagiavalduses ennetavalt sedastada, et hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Kohtuistungitel A. M mingeid täiendavaid tõendeid tsiviilhagi nõuete tõendamiseks ei esitanud.
  12. Kohtu seisukoht mittevaralise kahju nõudes. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 19 Kohus nõustub kaitsja tähelepanekutega, et kannatanu poolt nimetatud mittevaraline kahju on eelkõige seostatav pigem saamata jäänud tuluna, s.o varalise kahjuna, kuna kannatanu kirjeldas sel päeval tulu (saamata töötasu) ära jäämist. Samas ei ole kannatanu enda saamata jäänud töötasu võimalikku suurust tõendanud, mistõttu ei saa seda ka kahju tekitamise juures arvestada. Küll ei kahtle kohus aga selles, et sündmus kui tervik põhjustas kannatanule hingelisi üleelamisi, mis väljendusid psühholoogilistes probleemides (stress, unetus, hirm, töövõime langus). On eluliselt usutav, et süüdistatava agressiivne käitumine (sõiduki peatamine, sellele ronimine ja seal trampimine, sõiduki lõhkumine ning kannatanule osutatud füüsiline vägivald) mõjutasid kannatanu igapäevaelu ja emotsioone negatiivselt ning jätsid kannatanu psüühikale märkimisväärse jälje. Kannatanu pidi süüdistatavast lähtuvat viha taluma kohapeal ja vahetult ning on igati mõistlik uskuda, et selline läbielamine ei möödu tundide ja päevadega ning võib mingi aeg raskendada igapäevaste toimingute tegemist. Kuna aga praegusel juhul ei tekitanud süüdistatav kannatanule ulatuslikke tervisekahjustusi, ei saa kohtu hinnangul rääkida ka kannatanu sellisest füüsilisest ja hingelisest valust, mis oleks toonud kaasa tema elukvaliteedi pikaajalise languse. Puuduvad andmed, et kannatanu tavapärane elukorraldus oleks aset leidnud intsidendi tõttu põhjalikult muutunud või et tal oleks esinenud emotsionaalne kurnatus või muu psüühiline vaevus, mis oleks tal edaspidi takistanud olukorraga toime tulla. Kannatanu ütluste kohaselt oli tema uni häiritud ning tal oli stress, töövõime langus, kuid puuduvad tõendid, et selline lühiajaline häiritus oleks kannatanu tervisele silmnähtavalt mõjunud, st oleks näiteks tekkinud vajadus pöörduda vastava spetsialisti poole stressiga toimetulekuks vms.
  13. Eeltoodust lähtuvalt, st arvestades kokkuvõtvalt sündmust kui tervikut, kannatanu sõiduki kahjustamist ning kannatanule valuaistingute põhjustamist, sellest tekkinud lühiajalist igapäevaelu häiritust, leiab kohus, et mittevaralise kahju suuruseks on 500 eurot, mis tuleb süüdistataval kannatanule hüvitada. Karistus 70.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17). 71. Kohus luges tõendatuks, et Sander Falilejev pani toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 263

lg 1 p 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv 20 võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

  1. Kuigi S. Falilejevil kehtivad karistused puuduvad, leiab kohus, et kergemaliigiline karistus ei mõjutaks S. Falilejevi õiguskuulekust. Kohus arvestab, et S. Falilejev ei ole tehtut kordagi kahetsenud ning ta on terve menetluse kestel otsinud vaid ennastõigustavaid ja kannatanut süüstavaid väiteid. Selliselt on S. Falilejev näidanud ennast isikuna, kelle käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav, kes ei tahagi enda käitumises korrektuure teha ning kes võib seega enda agressiivse käitumisega ohustada jätkuvalt kaaskodanike elu, tervist ja turvatunnet. Selleks, et isik ka tegelikult mõistaks endast lähtuvat ohtu ning saaks aru õiguskorra kaitsmise vajadusest, peab kohus põhjendatuks karistada S. Falilejevit vangistusega. Vangistuse mõistmine S. Falilejevile on vajalik, et välistada edasised õigusrikkumised ning mõjutada S. Falilejevit enda käitumist tõsiselt analüüsima ning seda muutma.
  2. Vangistuse keskmiseks määraks on 2 aastat ja 6 kuud. Kohtu hinnangul annavad süüdistatava teo olemus, s.o kannatanu suhtes tarvitatud vägivalla intensiivsus (sõiduki lõhkumine ning kannatanu löömine), aga ka liikluskorra ohustamine, piisava aluse mõista S. Falilejevile karistus sanktsiooni keskmises määras. Seda enam, et kohtus tuvastatu kohaselt kannatanu vastupanu ei osutanud ning oli täielikult S. Falilejevi meelevallas, samuti puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Küll aga arvestab kohus, et kannatanu suhtes kasutatud vägivalla tagajärjed ei olnud rasked ning tegemist on ühe episoodiga, mistõttu on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta vangistus, millest

68 lg 1 alusel tuleb arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 1 päev (12.09.2023), kandmisele jääks seega vangistus 11 kuud ja 29 päeva. 74. Kohus on seisukohal, et S. Falilejev on võimalik

§ 73

lg 1 alusel karistusest tingimisi vabastada ning mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S. Falilejev ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Siinjuures arvestab kohus juba eelnimetatud asjaolusid (vägivalla tagajärjed ei olnud rasked, tegemist on ühe episoodiga ning kehtivad karistused puuduvad). Kohus usub, et ka karistusest tingimisi vabastamine on piisavaks vahendiks mõjutamaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning risk uuteks süütegudeks on viidud miinimumini. Karistuse tingimisi kohaldamata jätmine sunnib süüdistatavat katseajal oma käitumist rohkem kontrollima ning distsiplineerib teda vajalikul määral, samuti tuleb süüdistataval aru saada, et kui ta oma õigusvastast tegevust kordab, on olemas reaalne oht sattuda vanglasse karistust kandma. Menetluskulud

  1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4,9 määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetlus ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Sander Falilejevi määratud kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu tasu kohtueelses menetluses osalemise eest on kokku summas 259,20 eurot (129,60 + 129,60), mis kuulub välja mõistmisele Sander Falilejevilt. Samuti tuleb KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel Sander Falilejevilt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. 21 Selleks, et kohtuotsus oleks täidetav ning et mitte asetada Sander Falilejevit raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus Sander Falilejevil tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p 7, 12). Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid
  2. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Vastavalt kohtule esitatud süüdistusaktile on kriminaalasja materjalide juures CD-plaadid ja DVD plaat salvestustega. Nimetatud plaadid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.