← Eesti

2-25-115625/5

Obsah (9)§ 661§ 466§ 486§ 428§ 430§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2025, Paide Tsiviilasja number 2-25-115625 (menetlus nr 2) Tsiviilasi Aktiva Finan

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, kuna pooled on kokkuleppel välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Aktiva Finance Group OÜ esitas
  2. juunil 2025 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.H’ilt 286,85 euro väljamõistmiseks. Nõue tuleneb AS-i G4S ja võlgniku vahel
  3. veebruaril 2020 sõlmitud teenuse lepingu nr XXX alusel osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumata jätmisest. Kohus rahuldas avalduse ja edastas võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule
  4. juunil 2025 vastuväite, mistõttu
  5. juunil 2025 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  6. Kohus luges maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse puudustega hagiavalduseks, jättis selle
  7. augusti 2025 määrusega käiguta ning kohustas hagejat kohtu määratud tähtaja jooksul esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, samuti tasuma täiendavalt riigilõivu. Kohus tegi pooltele ettepaneku edasiste menetluskulude vältimiseks lahendada asi kompromissiga.
  9. septembril 2025 esitasid pooled kohtule hageja lepingulise esindaja Ahto Järvela ja kostja S.H poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa ja hüvitatavate menetluskulude suuruse ning kogusumma osamaksetena tasumise korra ja tähtajad, samuti osamaksete tasumisega viivitamise puhuks viivise suuruse. Pooled kokkuleppel loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. Kohtu nõudel esitas hageja lepinguline esindaja
  10. septembril 2025 täiendavalt enda esindusõigust tõendavad dokumendid ning teatas, et hageja loobub kompromissi punktis 6 toodud taotlusest riigilõivu osaliseks tagastamiseks. 4.

§ 486

lg 4 alusel kohus menetleb kompromisslepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi enne hagimenetluse alustamist ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimustena on määruses kinnitatud vaidluse eset puudutavad kokkulepped, mille osas on kohtumäärus täitedokumendiks. Kohtulikku kinnitamist ei vaja poolte kinnitused kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest teadmise 2

(3)Tsiviilasi nr 2-25-115625 kohta, menetluslikud taotlused (kinnitada kokkuleppe ja tagastada hagejale pool riigilõivust, viimasest hageja ka loobus) ega edasikaebeõigusest loobumise kokkulepe (kompromissi tekstis punktid 4 – 6), kohus neid määruse resolutsiooni ei märgi. 7.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Kompromissisumma hõlmab ka hageja menetluskulusid summas 20,00 eurot ning riigilõivu 65,00 eurot. Ülejäänud menetluskulude osas poolte kokkulepe puudub. Seega kompromiss-summas kajastamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid ei jaota ning

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

  1. Kompromissi punktis 6 hageja taotles poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.
  2. septembril hageja teatas, et loobub sellest taotlusest. Riigilõivu tagastamise taotlus on menetluslik taotlus, mitte materiaalõiguslik nõue, millest loobumise peab kohus määrusega vastu võtma. Menetluslikult võib kohus riigilõivu tagastamise taotluse, millest hageja on loobunud, jätta tähelepanuta ega pea selle kohta tegema otsustust määruse resolutsioonis. Ilmselt ekslikult esitatud menetluslik taotlus riigilõivu tagastamiseks oli õigusliku aluseta ja sellest loobumine põhjendatud ja mõistlik. Nimelt on pooled kompromissis kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale kogu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Lisaks

§ 150

lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsukiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega hagejal ei olnud alust taotleda riigilõivu osalist tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.