← Eesti

1-25-7/39

Obsah (7)§ 318§ 189§ 289§ 297§ 286§ 180§ 175

1-25-7 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-25-7 Kohtunik Margit Roots-Dervishi Kohtuistungi sekretär Maari

) §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

  1. Tunnistada Aivo Kallaste süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
  2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aivo Kallaste ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
  3. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Aivo Kallastele määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
  4. aprillist
  6. Aivo Kallastelt välja mõista riigituludesse menetluskuludena joove tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 109,80 eurot ja kohtumenetluses 512,40 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot, s.o kokku 1965,20 eurot.
  7. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 163,77 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 163,73 eurot. 1 1-25-7 Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  8. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pooled võivad kohtuotsuse peale esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (

§ 318lg 1, § 319 lg 2).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (

§ 189lg 3).

SÜÜDISTUS Aivo Kallastet süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises. 16.08.2023 ajavahemikul 22:30-23:35 juhtis Aivo Kallaste tahtlikult ning kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust omamata Harjumaal Saue ja Lääne-Harju valdades mootorsõidukit X X, X reg.märk XXX, olles alkoholijoobe seisundis, järgmiselt. 16.08.2023 õhtusel ajal tarbis Aivo Kallaste alkoholi. Seega oli Aivo Kallaste vahetult enne sõitmist alkoholi tarbinud isikuna teadlik, et tema on alkoholijoobes, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Samuti oli Aivo Kallaste teadlik endal juhtimisõiguse puudumisest. Ent tema soovis eirata seaduse nõudeid ning tahtis juhtida sõidukit alkoholijoobe seisundis ning juhtimisõigust omamata. Nii, istus Aivo Kallaste mootorsõidukisse X X, X reg.märk XXX, ning sõitis nimetatud sõidukit juhtides mööda Tallinn-Paldiski maanteed Keila linna poole. Kella 22:30 ajal möödus Aivo Kallaste Saue vallas asuvast Tallinn-Paldiski maantee ja Vatsla tee ristmikust, seejärel jätkas liikumist Keila linna suunas, sõitis linnast läbi ning liikudes edasi mööda Haapsalu maanteed jõudis hiljemalt kella 23:35 ajal Lääne-Harju vallas Rummu alevikus xxx tänaval asuva maja nr xxx juurde, kus peatas sõiduki. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu kohaselt leiti Aivo Kallaste verest 2 1-25-7 etanooli 1,75 mg/g ± 0,06, k=2, s.o tuvastati, et tema ühes grammis veres on vähemalt 1,69 milligrammi alkoholi (uuringuakt nr 1790T). Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Aivo Kallaste tahtlikult liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani Aivo Kallaste toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU SEISUKOHT

  1. Kohus analüüsib esmalt A. Kallastele etteheidetava teo tõendatust ja annab sellele õigusliku hinnangu (I). Seejärel põhjendab kohus mõistetavat karistust (II). Viimaks lahendab kohus menetluskuludega seotud taotlused (III). (I) Teo tõendatus ja õiguslik hinnang
  2. A. Kallastele heidetakse ette KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Objektiivsest küljest eeldab seega etteheidetava süüteokooseisu tegu – mootorsõiduki juhtimist ja seejärel isikult erilist isikutunnust, s.o joobeseisundit. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ja liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
  3. Kohtule esitatud tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Dokumentaalsed tõendid riimuvad tunnistajate ütlustega. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlused on usaldusväärsed ainult osaliselt. Kohus käsitleb eelöeldut põhjalikumalt edasiselt.
  4. Vaidlust ei ole selles, et A. Kallaste peeti politseiametnike poolt kinni
  5. augusti 2023 hilisõhtul, kui ta istus musta värvi X X (X registreerimisnumbriga) mootorsõidukis, st ta istus mootorsõidukis juhiistmel. Vaidlus puudub selleski, et kinnipidamise järgselt leiti A. Kallaste verest etanooli 1,75 mg/g ± 0,06, k=2, s.o tuvastati, et tema ühes grammis veres on vähemalt 1,69 milligrammi etanooli.
  6. Vaidlus käib aga selle üle, kes nimetatud sõidukit, s.o X X vahetult enne selle peatumist Aia tn 7 maja ees juhtis.
  7. Tunnistajate K K ja J M kohtuistungil antud ütluste kohaselt juhtis mootorsõidukit see sama isik, kes politsei poolt ka X X juhiistmelt
  8. augustil 2023 hilisõhtul kinni peeti – käesolevas kohtumenetluses tuvastatud kui A. Kallaste. A. Kallaste kohtuistungil antud 3 1-25-7 ütluste kohaselt juhtis mootorsõidukit kolmas isik, keegi P ehk keegi P P, kes tõi mootorsõiduki xxx maja ette selleks, et A. Kallaste saaks seda järgmisel päeval parandada.
  9. Kohtu hinnangul on aga A. Kallaste versioon juhtunust ebausaldusväärne ega vasta tõele. Ja selles osas jätab kohus A. Kallaste ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale. A. Kallaste kohtuistungil antud ütlustest on usaldusväärne vaid see osa, kus ta selgitab, et sõiduautos istus ta üksinda ja rääkis telefonis naisega – eelöeldu on kokkulangev mh ka tunnistajate ütlustega, kelle ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed. Samuti on usaldusväärsed A. Kallaste selgitused selle kohta, mis toimus tema kinnipidamise järgselt, sh mis põhjusel ta ei esitanud avaldust politsei tegevusega seoses, kui ta kinni peeti. Ehk siis kohtu hinnangul on A. Kallaste ütlused usaldusväärsed üksnes osaliselt.
  10. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtete kohaselt pöörata tähelepanu sellele, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Kohtus avaldati

§ 289

lg 1 alusel süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Nii ongi esmalt tähelepanuväärne, et kohtueelses menetluses selgitas süüdistatav järgmist:„Auto ei liigu, kuna on rikkis ja sellega ei saa üldse sõita“. Kohtuistungil tõi A. Kallaste välja aga sootuks teistsuguse versiooni juhtunust – sel õhtul sõitis mootorsõidukiga H X üldse tema sõber P ehk P P, kes tõi mootorsõiduki xxx maja ette remonti. A. Kallaste ise enda selgitustes vastuolu ei näinud ja selgitas seda kohtuistungil nii, et jah ta teadis, et autoga ei saa üldse sõita, talle öeldi, et jube ragin on sees ja veovõllil ja jooksev osa ehk esisild – et tema sellise autoga ei sõidaks. Kohtu hinnangul siiski A. Kallaste ütlustes vastuolu esineb – kohtueelses menetluses seisnes A. Kallaste versioon selles, et tema ei saanudki seda mootorsõidukit juhtida, sest see on rikkis ja see ei sõida. Kohtuistungil selgitas A. Kallaste, et tema teadis, et mootorsõidukiga ei saa sõita, kuna tal lihtsalt on sellised vigastused ja tema ise sellise autoga ei sõidaks – imestas kuidas sellega üldse sõideti. Ehk et kui kohtueelses menetluses väitis A. Kallaste, et sõiduk on rikkis, seega ei saanudki tema sellega üldse sõita, siis kohtuistungil oli väiteks, et selle sõidukiga sõitis hoopis keegi teine, kuigi A. Kallaste arvas, et see oli rikkis. Kohtu hinnangul tekitab enim küsitavusi just see, et kui A. Kallaste teadis, et tema seda mootorsõidukit juhtinud ei ole, siis pidi tal seesugune teadmine olema juba algusest peale, kui ta politsei poolt kinni peeti. Ei ole kuigi usutav, et sedavõrd oluline asjaolu, mis A. Kallaste süü ja vastutuse automaatselt välistab, ununeks või meenuks alles kohtuistungil ütlusi andes.

  1. Hindamaks A. Kallaste ütluste usaldusväärsus, st tema versiooni juhtunust, ei saa mööda vaadata ka tema esmasest selgitusest, mille ta andis politseiametnikule 16.augustil 2023 tema kinnipidamisel. Nii selgitas A. Kallaste, et ta ei sõitnud autoga, vaid 1,5 tundi rääkis naisega juttu (
  2. augusti 2023 asitõendi vaatlusprotokolli vormikaamera salvestis, tl 51-52). 4 1-25-7 Kohtupraktikas on ütluste usaldusväärsuse hindamisel võimalikuks peetud arvestada ka ütluste väliste selgitustega (P. Randma. Isikulise tõendiallika usaldusväärsuse kontroll – Juridica 9/2021, lk 643-344; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari 2021 otsus asjas nr 1-19-10157, p 10).
  4. Seega on A. Kallaste avaldanud erinevatel aegadel, s.o kohtueelses menetluses ja kohtuistungil, kaks erinevat versiooni juhtunust ehk andnud lahknevaid ja erineva sisuga ütlusi. Eelöeldu annab aluse kahelda tema kohtus kõlanud ütluste tõele vastavuses puutuvalt mootorsõiduki X juhtimisega
  5. augusti 2023 õhtul, arvestades siinjuures ka kohtu eelnevalt toodud selgitusi.
  6. Veelgi enam – kui A. Kallaste kohtuistungil väitis, et tema mootorsõidukit sel õhtul ei juhtinud, vaid seda tegi hoopis P ehk P P, on tegemist aktiivse kaitseväitega, mida peab isik üldjuhul ka ise tõendama või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks (vt Riigikohtu
  7. juuni 2021 otsus asjas nr 1-19-7945 p 25, Riigikohtu
  8. märtsi 2016 määrus asjas nr 3-1-1-10-16, p 37).
  9. Käesoleval juhul A. Kallaste küll esitas seesuguse versiooni kohtuistungil, kuid taotlust tunnistaja P Pe ülekuulamiseks lõpuks süüdistatav kaitsja vahendusel ei esitanud. Asja õigeks ja õiglaseks lahendamiseks kasutas kohus ise võimalust kuulata kohtuistungil tunnistaja P. P vahetult üle (

§ 297lg 1).

Kohus teavitas pooli sellisest otsusest protokolliliselt

  1. märtsi 2025 kohtuistungil. A. Kallaste andis kohtuistungil kohtuistungisekretärile väidetava P Pe telefoninumbri, kuid kohtul tunnistajat selle numbri kaudu kätte saada ei õnnestunud. Telefoninumber küll kutsus, kuid keegi telefonikõnedele ei vastanud ega tagasi samuti ei helistanud. Kohus saatis seejärel A. Kallastele e-kirja, kus kohustas kohtule hiljemalt
  2. märtsiks 2025 teada andma nn P kontaktandmed. A. Kallaste edastas kohtule seejärel P väidetava täisnime P P ja lisaselgituse, et P. P esitab kohtule videotunnistuse. Kohus vastas A. Kallastele, et isiku nimest üksi ei piisa ja vajalikud on tema kontaktandmed, mille kaudu isik kättesaadav on ja et nn P P on kohustatud tulema tunnistajana ütlusi andma kohtuistungil. Vastust sellele ei laekunud.
  3. märtsi 2025 kohtuistungil andis A. Kallaste taaskord segased ja vastuolulised selgitused võimaliku tunnistaja P. Pe osas. Juhindudes

§ 2861 lg 2 p 1 lõpetas kohus tõendi kogumise, kuivõrd tõend ehk tunnistaja P.

P ei ole kohtu jaoks kättesaadav. 13. Riigikohus on selgitanud sedagi, et

§-s 7 ette nähtud süütuse presumptsioonist tulenev tõendamiskoormis ei välista teatud juhtudel tõendamiskoormise üleminekut süüdistatavale (vt nt Riigikohtu

  1. oktoobri 2011 otsus nr 3-1-1-49-11, p 25 koos sealsete viidetega varasemale praktikale - Riigikohtu üldkogu
  2. veebruari 2004 otsus asjas nr 3-1-1-120-03, p 29 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. jaanuari 2008 otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p-d 22-23 ning
  4. juuni 2010 otsus asjas nr 31-1-46-10, p 8.4). Seega juhul, kui süüdistatav ei loo reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlusest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. veebruari 2004 lahend nr 3-1-1-120-03, p 29 koos viidetega – vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. detsembri 1999 otsus 5 1-25-7 kohtuasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20 ja
  7. veebruari 2003 otsus kohtuasjas nr 3-1-1-12-03 - RT III 2003, 6, 66, p 9.4.) Seega ei ole ka praegusel juhul tegemist kahtlusega, mida tuleks tõlgendada A. Kallaste kasuks. Vastupidi, kohtu hinnangul tekitab A. Kallaste seesugune käitumine - tema poolt esitatud versiooni kohtuistungil esitlemine ja seejärel mitte võimaldada kohtul seda kontrollida - veelgi rohkem kahtlusi tema kohtuistungil esitatud versiooni tõele vastavuses.
  8. Viimaks on A. Kallaste kohtuistungil kõlanud versioon juhtunust vastuolus tunnistajate K. K ja J. M antud ütlustega. Kohtul ei ole alust kahelda K. K ja J. M ütlustes. K. K ja J. M jaoks oli A. Kallaste näol tegemist ka nende jaoks tundmatu isikuga. Neil puudus A. Kallastega varasem seos, seega puudus ka isiklik motiiv või objektiivne põhjendus, miks oleksid pidanud nad kohtuistungil andma valeütlusi. Nende ütlused riimuvad omavahel, samuti on kokkulangevad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.
  9. Esmalt on olemas kõne Häirekeskusesse (tl 21-22), kus tunnistaja K. K teatab kahtlase sõidustiiliga juhi kohta Tallinnas, Paldiski mnt-l, kes kaldub vastassuunavööndisse, sõiduk vingerdab. Mootorsõiduki registreerimismärgiks nimetab tunnistaja X reg.nr xxx. Et K K just sellise numbrimärgi nimetab, on ilmne, et ta ka seda ka ise nägi. K. K kinnitas ka kohtuistungil, et tegemist ei olnud kindlasti Eesti numbrimärgiga. Lisaks on käesolevas kriminaalasjas avaldatud ja uuritud ka K. Ki poolt tehtud video nimetatud sõidukist (tl 23-24). Kohus, kontrollides videosalvestust, veendus, et video lõpus on numbrimärgi tähekombinatsioon ka videolt tuvastatav – xxx. Seega on kinnitust leidnud, et tunnistajad tõesti just mootorsõiduki X X registreerimismärgiga XXX (X registreerimismärgiga) järgi sõitsid ja just sellest sõidukist Häirekeskust teavitasid.
  10. Ka on tunnistajad andnud üksikasjalike selgitusi selle kohta, kuidas nad sõitsid selle sõiduki järel kuni xxx maja ette, sõiduk oli kogu aeg nende vaateväljas ja kuidas nad parkisid enda autod X X vahetusse lähedusse (vb mõned meetrid sellest jälgitavast autost) ja asusid X X juhti jälgima erilise tähelepanelikkusega. Kohtu hinnangul on märkimist väärt, et tunnistajate K. Ki ja J. M näol on tegemist on abipolitseinikega, kes kahtlemata on rohkem kursis ka joobes juhtidega ja just nende menetluslike nüanssidega, mida silmas pidada/kontrollida. Nii ongi nad mõlemad selgitanud, kuidas jälgisid sündmuskohta erilise tähelepanelikkusega, et X X juht sündmuskohalt ei lahkuks ega tarbiks näiteks alkoholi. Tunnistaja K. K selgitas sedagi, et nad mõlemad, s.o nii tema kui ka J. M tulid enda autost välja ja seisid lihtsalt seal kõrval, jälgisid. Mõlemad kinnitasid, et sõidukis ei olnud peale mootorsõiduki juhi kedagi teist ja sõiduki juht ei tarvitanud politseipatrulli saabumiseni alkoholi ega narkootilisi aineid. Politseipatrulli kohalejõudmise hetkeni oli K. Ki ütluste kohaselt xxx tn maja ees lisaks tunnistajatele ainult 1 inimene ja selleks oli X X juht, kelle osas asus politsei liiklusjärelevalvet teostama.
  11. Tunnistaja J. M selgitas kohtuistungil sedagi, et ajal, kui nad xxx maja ees sõidukijuhti jälgisid, siis kuulis ta pealt sedagi, et mootorsõiduki juht helistas kellelegi naisterahvale ja ütles sellise huvitava väljendi – „ma olen täiesti täis ja oleks peaaegu matsu pannud või pauku 6 1-25-7 pannud.“ Tegelikkuses selgitas A. Kallaste ka ise kohtuistungil, et xxx pargitud sõidukis viibis ta üksi, suhtles telefoniga ja rääkis naisega. Eelöeldu kinnitab omakorda tunnistaja J. M ütluste usaldusväärsust, kuivõrd need selgitused on kokkulangevad ka A. Kallaste kohtuistungil antud ütlustega.
  12. Ka ei saa nõustuda kaitsja väitega, et kuivõrd ilmastikuolud olid nii kehvad, siis ei saanud tunnistajad näha, mis sõidukis toimus.
  13. Tunnistajad K. K ja J. M kinnitasid, et hoolimata sellest, et oli õhtune aeg, oli pime ja ilmastikuolud ei olnud kiita, põlesid siiski maja ees tuled ja kõike toimuvat said nad kindlasti näha. Vastasel juhul nad nii kindlalt seda ei väidaks. J. M lisas, et parkis sõiduki piisavalt meesterahva sõiduki lähedale, et näeks pidevalt, mis auto sees toimub. Kuna omab juba pikaaegset staaži abipolitseinikuna (ca 20 aastat).
  14. Nii on vormikaamera salvestiselt tuvastatav (tl 51), et tõesti on õhtune aeg ja seega ka pime, kuid samas on kortermaja esine hästi valgustatud (nähtavad on isegi ühe kortermaja ukse ees eemal olevad kaks isikut) ja lisaks kortermaja välisuste ees olev valgustus. Selgelt on näha nii kõnnitee, kui ka kortermaja ja tema aknad. Samuti ei nähtu seesuguseid keerulisi ilmastikuolusid, mis annaksid alust väita, et tunnistajatel ei olnud võimalik A. Kallaste või tema sõiduki ümber toimuvat näha. Ei nähtu, et vihma sajaks. Vastupidi, kõik on selgesti nähtav. Ka on nähtav, et sõiduk X X on pargitud ninaga/sõiduki esiosaga kortermaja suunas ja esiklaasid on heledates toonides ja ka neist on kenasti läbi näha. Eelöelduga on ümber lükatud kaitsja väide, et xxx maja ees oli nii pime, et tunnistajatel võiski tähelepanuta jääda, kui sõidukijuhid kohtasid vahetasid. Selline tegevus, eriti arvestades A. Kallaste joobeseisundit (vormikaamera salvestiselt tuvastatav, et A. Kallaste tuigub) ei saanud märkamata jääda.
  16. augusti 2023 vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 5) ja ka politsei rinnakaamera salvestise põhjal (tl 51) on üheselt tuvastatav, et isik, kellele tunnistajad olid järele sõitnud ja keda xxx maja ees jälginud, on A. Kallaste. Nimetatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et A. Kallaste on kõrvaldatud mootorsõiduki X registreerimismärgiga XXX(xxx) juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. A. Kallaste on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ka LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Transpordiameti vastus päringule (tl 32) kinnitab samuti, et A. Kallastel mootorsõiduki juhtimisõigust ei ole.
  17. Tunnistaja K H K selgitas, et töötab politseis Lääne-Harju politseijaoskonna patrullteenistuse viiendas patrullgrupis ja puutus süüdistatavaga kokku, kui oli joobes juhi kahtlus ja tema süüdistatavaga sündmuskohal tegeles. Sündmuskoht asus Rummus. xxx. Sündmuskohale jõudes tuli tema juurde tunnistaja, kes kinnitas, et tegemist on just selle sama sõidukiga, millele tunnistajad järgnesid. Sõidukis oli härrasmees, see sama süüdistatav, kes tänasel kohtuistungil. Astus temaga kontakti, vestles. Tunnistaja sõnul ei tarvitanud süüdistatav sel ajal, kui tunnistaja temaga tegeles, mitte midagi. Süüdistatav ei saanud ka tema vaateväljast lahkuda, kuna joobes juhi väljakutsele reageerides on tavapärane, et inimesel ei lasta patrulli eest ära minna, selleks, et isik ei saaks manipuleerida testi tulemustega või alkoholi tarvitada. Ei mäleta, kas isik puhus indikaatorvahendisse, kuid pärast seda tuli isikul nendega kaasa tulla. Tunnistaja mäletamist mööda esinesid isikul ilmselged 7 1-25-7 joobele viitavad tunnused. Üks moment tundis tunnistaja, kuidas härra Kallaste osutab tunnistajale füüsilist vastupanu. Kiire reaktsiooniga ja kasutades kahjuks vahetut sundi, võttis isiku kontrolli alla. Ka K H K kinnitas, et kuigi oli õhtune pime aeg, st oli hämar, ei olnud kuidagi takistatud süüdistatava A. Kallaste tuvastamine sündmuskohal. Nii oli tunnistajal kaasas taskulamp ja see oli suunatud isikule ja hiljem vesteldes sõidukis ja kiirabiautos olid tingimused valgemad. Tunnistaja kinnitas, et tegemist on täpselt sama isikuga, kes oli tookord sündmuskohal.
  18. Tunnistaja K H K ütlused on kooskõlas ka vormikaamera salvestisega (tl 51-52), millest nähtub, et kinnipeetud isikuks oli A. Kallaste ja et A. Kallaste keeldus indikaatorvahendisse puhumast, misjärel toimetati ta politseisõidukisse.
  19. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et A. Kallaste juhtis
  20. augustil 2023 ajavahemikul Harjumaal Saue ja Lääne-Harju valdades mootorsõidukit X X, X reg.märk XXX.
  21. Samuti on tuvastatud, et A. Kallaste oli süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtides joobeseisundis (alkoholijoove).
  22. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks sellele loetakse sama paragrahvi ja lõike punkti 2 kohaselt alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.
  23. Uuringuakti nr 1790T (tl 26) kohaselt tuvastati A. Kallaste verest etanooli 1,75 mg/g ± 0,06, k=
  24. Arvestades laiendmääramatust +/´0,06 mg/l, oli A. Kallaste alkoholijoobe lõplikuks tulemuseks 1,69 mg/g.
  25. A. Kallastelt võeti proov
  26. augustil 2023 kell 02.10 (kinnipidamisel keeldus indikaatorvahendisse puhumast) ja tuvastatud etanooli sisaldus tema veres oli LS § 69 lg 2 p-st 1 sätestatud piirmäärast kõrgem. Seega arvestades asjaoluga, et A. Kallaste ilmselged joobele viitavad tunnused (tuikumine, koordinatsioonihäired, nö pehme keel jne – tuvastatav vormikaamera salvestiselt) ilmnesid juba
  27. augusti 2023 hilisõhtul kell 23:35 (kui politsei saabus ja ta sõidukist väljus) tuleb asuda seisukohale, et mootorsõiduki juhtimise ajal ajavahemikus 22.30–23.35 oli A. Kallaste vaieldamatult alkoholijoobes LS § 69 tähenduses. Ilmselgetele alkoholijoobe tunnustele viitab kahtlemata mootorsõidukiga sõitmise ajal A. Kallaste ebamäärane sõidustiil – kord kiiresti, kord aeglaselt, sõidukiirus varieerus, kaldus ühest teeservast tee keskjoonele ja siis tagasi. Ka on tunnistajad kinnitanud, et A. Kallaste ei tarvitanud peale peatumist xxx maja ees alkoholi. Tunnistaja K. K selgitas sedagi, et nad mõlemad, s.o nii tema kui ka J. M tulid enda autost välja ja seisid lihtsalt seal kõrval, jälgisid. J. M kirjeldas ka A. Kallaste joobeseisundile viitavaid tunnuseid, mille kohaselt kinnipidamisel ja politsei saabudes oli meesterahval autost väljudes tugev alkoholi lõhn suust, 8 1-25-7 liikumine oli häiritud, tasakaaluhäired olid. Samuti lisas J. M, et kuivõrd ta meesterahvast sõidukis kogu aeg jälgis, siis saab ta kinnitada ka seda, et meesterahvas pärast peatumist alkoholi ei tarvitanud. Seda kinnitas ka K. K. Tunnistaja jälgiski teda just seepärast, et ta ei tarvitaks pärast sõitmist alkoholi. J. M selgitas sedagi, et kui nad kinni pidasid ja ootasid politseipatrulli saabumist, siis meesterahvas seal parkides korduvalt sõitis kõnniteele, isegi esipõhjaga sõitis korra sinna kinni, nii, et kraapis esipampri ära. Ka tunnistaja K H K mäletamist mööda esinesid A. Kallastel kinnipidamise hetkel ilmselged joobeseisundile viitavad tunnused.
  28. Seega avaldusid A. Kallastel joobele viitavad selged tunnused tasakaaluhäired (tuikus silmnähtavalt), häiritud kõnemaneer (keel nö pehme), hajevil olek (tuvastatav vormikaamera salvestiselt) juba kinnipidamise järgselt, mis üldjuhul ei teki aga kohe vahetult pärast joomist. Alkohol vajab kinnituseks aega, see hakkab vaikselt imenduma ja toime tekib tasapisi, mistõttu avalduvadki tunnused alles aja möödudes peale tarvitamist. Seega pidi A. Kallaste olema alkoholi tarvitanud märksa varem. Arvestades asjaoluga, et nii sõidu lõpetamise kui ka A. Kallaste politseiametnike kinnipidamise järgselt kell 23.35 ja ka ca 2,5 tundi hiljem ekspertiisiks vere võtmise hetkel oli A. Kallastel tuvastatud etanooli sisaldus veres LS § 69 lg-ga 2 kehtestatud piirmääradest kõrgem, tuleb asuda seisukohale, et mootorsõiduki juhtimise ajal ajavahemikus 22.30–23.35 oli A. Kallaste vaidlematult alkoholijoobes LS § 69 tähenduses. Kriminoloogilisele teadmisele tuginevalt põhjendatud alust arvata seda, et A. Kallaste kinnipidamise hetkel oli see joove suurem, mitte aga väiksem. Tunni aja möödudes, kui isik rohkem alkoholi ei tarvita, peaks alkoholinäit veres hoopis langema hakkama, mitte tõusma.
  29. Ei saa mööda vaadata sellestki, et A. Kallaste oli
  30. augusti 2023 kell 23.35 seisuga objektiivselt alkoholijoobes LS § 69 lg 2 p 2 tähenduses. Nähtuvalt uuritud tõenditest - nii tunnistajate ütlustest kui ka politseiametniku vormikaamera videosalvestisest - oli A. Kallastel tajutavad tugevalt häiritud kehalised funktsioonid. A. Kallaste oli juuresviibijate suhtes meelestatud üleolevalt ja peremehelikult, tema kõnemaneer oli häiritud (keel nö pehme), tasakaalu- ja koordinatsioonihäired.
  31. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et A. Kallaste pani toime mootorsõiduki joobes juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 sätestatud teo. Subjektiivne kooseis
  32. A. Kallastele omistatud süüteo subjektiivne kooseis näeb koosseisutunnusena ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul on tegu A. Kallaste poolt toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. A. Kallaste ühes grammis veres tuvastati alkoholi 1,75 mg/g +/- 0,06 , k=2, s.o tuvastati tema ühes grammis veres alkoholi vähemalt 1,69 mg/g, seega veidi üle LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmäära. 9 1-25-7
  33. Vormikaamera salvestiselt ja ka videosalvestiselt, mis tehtud PERH EMO-s, on tuvastatav, et A. Kallaste oli nii tema kinnipidamise hetkel politseiametnike poolt kui ka hiljem PERH-s ilmselgete joobetunnustega – tema jutt on kiire, samas on keel nö pehme, peremehetsev käitumine ja ta tuikus. Tegelikkuses oli tema joove kahtlemata mootorsõidukit juhtides veelgi suurem, millele viitab ka tema ebastabiilne ja ohtlik sõitmisstiil. Terviseseisundit kirjeldatakse kui et A. Kallastele on omane ülemäärane lõbusus ja aktiivsus ja et tal esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootiliste või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena. A. Kallastel esinesid seega joobele viitavad tunnused, mis ei tekkinud sündmuskohal kohapeal, vaid olid kindlasti tajutavad varasemalt. Sellises olekus mootorsõidukit juhtima asudes oli süüdistatav kahtlemata teadlik, et on alkoholijoobes, kuid hoolimata sellest asus mootorsõidukit juhtima. Tunnistaja K. Ki ja J. M ütlustest ning ka videosalvestisest on tuvastatav A. Kallaste äärmiselt ohtlik sõitmisstiil, kus ta vingerdas tee peal ja kaldus ühte teeserva ja siis jälle keskjoonele, sõitis kord kiirelt, kord aeglaselt. Seega juba A. Kallaste sõidustiilist on aru saada, et ta juhtis mootorsõidukit olles joobeseisundis. Mootorsõiduki juhtimine oli A. Kallaste eesmärk. Seega oli A. Kallaste käitumine eesmärgipärane ja teadlik tegevus, st A. Kallaste sai kindlasti aru, et on juhile keelatud seisundis ning selline käitumine on vaadeldav süüteo toimepanemisena kavatsetult. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. (II) Karistus
  34. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  35. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
  36. Rahaline karistus kõne alla ei tule. Rahalise karistuse välistab esmalt A. Kallaste süü. Teisalt ei saa mööda vaadata ka sellest, et A. Kallastet on ka varasemalt väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest karistatud rahatrahvidega (viimati
  37. juuli 2024 väärteootsusega), kuid rahatrahvid, sh viimane, on tasumata.
  38. Süü suurus sõltub asjaoludest, mis iseloomustavad toimepandud kuritegu ja süüdlase suhtumist oma teosse. Mootorsõiduki juhtimine joobes olles on abstraktne ohudelikt, mistõttu sõltub süü suurus tema teo ohtlikkust iseloomustavatest asjaoludest. Kuna alkoholijoobe puhul on mootorsõiduki juhtimise keeld seotud alkoholi määraga veres või väljahingatavas õhus, sõltub A. Kallaste süü esiteks sellest, kui palju ületas tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus piirmäära, millest alates on mootorsõiduki juhtimine keelatud.
  39. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või rohkem. A. Kallaste ühes grammis veres tuvastati alkoholi 1,75 mg/g +/- 0,06 , k=2, s.o tuvastati tema ühes grammis veres alkoholi vähemalt 1,69 mg/g, seega veidi üle LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmäära. 10 1-25-7
  40. Süüd suurendavaks on kahtlemata ka teo toimepanemise asjaolud, ehk see, et A. Kallaste mitte üksnes ei sõitnud purjuspäi, vaid ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. A. Kallaste oli temal juhtimisõiguse puudumisest teadlik. Seega ei oleks ta üldse tohtinud mootorsõidukit juhtida, ometi tegi ta seda. Kahtlemata on kaalukaks argumendiks ka see, et A. Kallaste pani kuriteo toime umbes tunni aja vältel, liikudes mööda maanteed Tallinnast pika teekonna Rummu alevikku. Videosalvestiselt on tuvastatav, et tema sõidumaneer oli äärmiselt ohtlik, seega ohtlik ka kaasliiklejatele, seades ohtu nende turvalisuse. Kõik koostoimes näitab A. Kallaste suhtumist mootorsõiduki joobes juhtimise keeldu kui ka keeldu mootorsõidukit juhtida juhtimisõiguse puudumise tõttu. Kohtu hinnangul iseloomustab A. Kallaste suhtumist mootorsõiduki joobes juhtimise keeldu asjaolu, et ta istus mootorsõiduki rooli teadlikult, ta teadis, et tal on sellises seisundis keelatud mootorsõidukit juhtida. Oli küll õhtune aeg, kuid nagu videosalvestusest näha, liiklus siiski oli ja arvestades A. Kallaste ohtlikku sõitmismaneeri, seadis ta sellega ohtu teised kaasliiklejad.
  41. Mööda ei saa vaadata sellestki, et tegemist ei ole A. Kallaste esimese liiklusalase rikkumisega. Kohtuotsuse tegemise seisuga on A. Kallastel üks kehtiv väärteokaristus mh LS § 201 lg 2 ja § 226 alusel (alkoholi tarvitamine peale liiklusõnnetust), nähtub siiski isiku varasematest karistustest, et A. Kallastet on ka varem korduvalt just liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, sh mootorsõiduki juhtimises alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Nii on teda karistatud Harju Maakohtu
  42. novembri 2022 otsusega väärteoasjas nr 4-22-373 LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimine omamata juhtimisõigust (LS § 201) ja alkoholi piirmäära ületavas seisundis (LS § 224). Samade tegude eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo
  43. augusti 2021.a otsusega LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 alusel. Kuigi käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal ei ole tegemist kehtivate karistustega, on tegemist siiski osa A. Kallastet ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest. Eelnevad karistused iseloomustavad A. Kallastet kui isikut, kes panebki toime liiklusalaseid süütegusid, talle on omane liikluskultuuritus. Riigikohtu praktika kohaselt on lubatud arvestada ka arhiveeritud karistustega, kui need on seotud käesoleva kriminaalasja esemeks oleva teoga, mida eelnevalt välja toodud karistused kahtlemata on (vt Riigikohtu
  44. novembri 2023 otsus asjas nr 4-22-4139).
  45. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
  46. Kõike eeltoodut silmas pidades ei saa pidada A. Kallaste süüd väikeseks. A. Kallaste näitab oma käitumisega suhtumist õiguskorda ja ei nähtu, et ta saaks aru oma teo keelatusest. Praegusel juhul ei saa mööda vaadata A. Kallaste käitumisest – kavatsetult ja teadlikult mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis olukorras, kus A. Kallaste teadis nii kaasnevatest riskidest uue kuriteo toimepanemisega, kui ka sellest, et tal ei olnud lubatud mootorsõidukit üleüldse juhtida. Kõik koostoimes viitab iseenesest sellele, et tegemist ei ole vähetähtsa süüteoga. Selgitas ta ka ise kohtuistungil, et tema eesmärgiks on siiski endale juhiload teha, kuid kogu aeg tuleb midagi (karistuste näol) vahele.
  47. Seega kõike kogumis hinnates hindab kohus A. Kallaste süüd keskmiseks ja sellest lähtuvalt tuleb määrata ka karistus. Üldpreventsiooni seisukohalt tuleb arvestada, et mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis peetakse üheks ohtlikumaks ja taunitavamaks 11 1-25-7 liiklusnõuete rikkumiseks. Ei saa mööda vaadata praegusel juhul ka A. Kallaste juhtimisstiilist ja kui ohtlik see ka teiste kaasliiklejate suhtes oli.
  48. Kohus peab A. Kallaste süü suurusele vastavaks karistusmääraks sanktsiooni keskmäära jääva vangistuse 1 aasta ja 6 kuud. Arvestades, et karistusregistri andmetel A. Kallastel kehtivad kriminaalkaristused puuduvad ja ka teo toimepanemisest on mõnda aega möödunud, peab kohus võimalikuks jätta A. Kallastele mõistetud vangistuse kohaldamata KarS § 73 alusel allutades ta 2-aasta pikkusele katseajale. Seega KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust 1 aasta ja 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui A. Kallaste ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda A. Kallastele määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
  49. aprillist
  50. (III) Menetluskulud 45.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel menetluskuluks II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega seotud kulu 14 eurot ning

§ 175

lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 109,80 eurot ja kohtumenetluses 512,40 eurot. Nimetatud menetluskulud kuuluvad A. Kallastelt väljamõistmisele, s.o tervikuna kokku 1965,20 eurot. 46. Võttes arvesse menetluskulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda (ametliku töökoha puudumist) peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumise ajatamist.

§ 180

lg 3 alusel määra kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 163,77 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 163,73 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700012028. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. (allkirjastatud digitaalselt) 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.