← Eesti

1-24-3855/34

Obsah (12)§ 136§ 63§ 68§ 121§ 120§ 57§ 2§ 16§ 56§ 58§ 74§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2025,Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-3855 (24231551445) Kohtukoosseis kohtunik Lea Pähkel Kohtuistungi sekre

§ 136

lg 2, § 121 lg 1, § 120 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Irina Tsugart, Merike Tikk Süüdistatav Margus Juhken isikukood 36805034214; xxx; kodakondsus: xxx; xxx; emakeel xxx keel; xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; kahtlustatavana kinni peetud 14.04.2024, tõkend vahistamine alates 15.04.2024 Kaitsja Merike Allikmäe (määratud korras) Juhindudes kriminaalmenetluse seadustikule (KrMS) § 3051 , § 306, § 309 lg 3, § 311-313, § 317, § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, 3 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Margus Juhkeni

§ 136

lg 2, § 121 lg 1, § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks

§ 63

lg 1 alusel

§ 136lg 2 järgi 2 aastat vangistust.

2.

§ 68lg 1 järgi lugeda karistuse kandmise alguseks 14.04.2024.

  1. Margus Juhkeni suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.
  2. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 181 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse Margus Juhkenilt menetluskulu sundraha 1329 eurot ning kaitsjatasu kogusummas 2835,28 eurot.
  3. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Margus Juhkenil menetluskulu kokku summas 4164,28 eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas, märkides selgitusena „Margus Juhken, 1-24-3855, menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
  4. Asitõendid: - pakend nr 1 (halli värvi pusa) ja pakend nr 2 (lukuga sinist värvi pusa „Estonia“ kirjaga), mis asuvad asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn (asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr 24ATH29835) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
  5. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjatele, kannatanutele ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav etoimiku kaudu hiljemalt 30.04.
  6. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  7. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav e-toimiku kaudu hiljemalt 30.04.
  8. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. SÜÜDISTUS Margus Juhkenit süüdistatakse selles, et tema 13.04.2024 kella 14.00-15.00 ajal aadressil xxx majahoovis paiskas verbaalse konflikti käigus kannatanu M Zi maha, võttis temal kaelast kinni ja kägistas. Seejärel võttis Margus Juhken kätte kirve, tõstis selle üles ja ütles kannatanule M Zile, keda ta hoidis kaelast kinni, „ma tapan su ära“. Seejärel võttis kätte käsisae, pani selle M Zi kaela juurde, kuid J E võttis selle ära. Pärast seda, viibides xxx toas ajavahemikul 16.0019.00, võttis Margus Juhken põrandalt hantli ja lõi sellega M Zit pea piirkonda, mille tagajärjel hakkas kannatanu peast verd jooksma. Siis viskas süüdistatav hantli põrandal lamava kannatanu K Mi kõhu peale. Margus Juhken võttis uuesti M Zi kaelast kinni ja kägistas teda. Oma tegevustega tekitas Margus Juhken kannatanule M Zile tervisekahjustusi: pea tagumisel küljel muhk ja verine haav, pealaenaha vigastus, vasakul põsel paistetus ja punetus, paremal kuklas ca 2cm pindmine haav. Seejärel ründas Margus Juhken teisi toas viibinud isikuid. Nimelt lõi Margus Juhken verbaalse konflikti käigus kannatanut I Ait rusikaga pea piirkonda otsmikku, mille tagajärjel kannatanu I A kukkus selili. Margus Juhken lõi maas olevat kannatanut 2

(19)korduvalt rusikatega ja kägistas teda, tekitades kannatanule I Aile füüsilist valu, õhupuudust ja tervisekahjustusi: näol otsmikul hematoom, vasaku silma all hematoom, parema käe tagaosal küünarnukist üleval pool hematoom, vasaku keha küljel hematoom. Samuti verbaalse konflikti käigus võttis Margus Juhken K Mi kratist kinni ja viskas ta põrandale, vasak külg ülespoole. Kannatanu K M kattis enda näo kätega, kuid Margus Juhken lõi korduvalt põrandal lamavat kannatanut jalgadega keha piirkonda ja trampis kannatanu peal. Oma tegevustega tekitas Margus Juhken kannatanule K Mile füüsilist valu vasakus küljes, ülakehas ja vasakus jalas ning tervisekahjustusi: vasaku V roide nihketa kinnine murd. Seejärel öeldes kannatanule J Eile „kohe me sureme kõik ära“, võttis Margus Juhken kannatanu J Ei kaelast kinni ja kägistas teda, surudes kannatanu põrandale. Kägistamise ajal lõi Margus Juhken maas lamavat kannatanut J Eit korduvalt rusikaga vasaku silma piirkonda. Pärast seda pani Margus Juhken korteriukse kinni. Mõne aja möödudes võttis Margus Juhken köögikapi sahtlist musta käepidemega suure kööginoa (noatera pikkus ca 20cm), pani selle kannatu J Ei kaela peale ning karjus, et kui ametnikud astuvad korterisse, tapab ta J Ei ära. Selliselt hoidis Margus Juhken nuga kannatanu kaela peal umbes 1 minuti jooksul, kriimustades kannatanu kaela ja tekitades kannatanule füüsilist valu kaela piirkonnas. Oma tegevustega tekitas Margus Juhken kannatanule J Eile füüsilist valu ja tervisekahjustusi: pindmine peavigastus, pea pindmised hulgi vigastused, vasak silm paistes, põsk sinine, huuled marraskil, kaela piirkonnas kriimustused. Seega pani Margus Juhken toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Margus Juhkenit selles, et 13.04.2024 kell 20.20 kuni 14.04.2024 kell 00.37 aadressil xxx asuvas korteris pani Margus Juhken korteri välisukse kinni, lukustades ust kahe lukuga, võtmed jäid ühe lukku ees sisse. Süüdistatav ei lubanud kannatanuid J Ei ja M J korterist välja. Kannatanutel J Eil ja M J ei olnud võimalik korterist väljuda, sest kui kannatanu J E suundus esikusse korteriukse juurde ja proovis seda lahti teha, vihastas Margus Juhken kannatanu J E peale ja jätkas vägivaldset käitumist ehk tõukas kannatanu korteriuksest eemale. Samuti võttis Margus Juhken kannatanult J Eilt telefoni ära. Oma selliste tegevustega piiras Margus Juhken teadlikult kannatanute liikumisvabadust mitmeks tunniks, ehk J Eilt ja M J vabaduse võtmine seadusliku aluseta kestis kuni 14.04 kell 00.37, kui süüdistatav lubas kannatanul J Eil politseile korteriukse lahti teha. Seega pani Margus Juhken toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, s.o

§ 136lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Margus Juhkenit selles, et 13.04.2024 aadressil xxx: kella 19:00 ajal ütles Margus Juhken kannatanule K Mile „Ma tõmban sul raisal kõri läbi“, võttis köögikapi sahtlist suure kööginoa, astus kannatanu K Mi poole ja tegi kannatanu suunas noaga löögiliigutusi. Arvestades asjaolu, et vahetult enne seda kasutas Margus Juhken kannatanu K Mi ja ka teiste korteris viibinud isikute suhtes füüsilist vägivalda, tundis kannatanu K M reaalset ohtu enda elule ja tervisele. täpselt tuvastamata kellaajal ütles Margus Juhken M J ja xxx J Eile lukustatud korteris, et kui politsei tuleb korteri sisse, kõik plahvatab. Oma sõnade kinnituseks lülitas Margus Juhken 10-20 minutiks gaasi sisse. Samuti oli Margus Juhken öelnud M J, et viskab teda korteri aknast välja. Arvestades asjaolu, et vahetult enne seda kasutas Margus Juhken xxx juuresolekul teiste korteris viibinud isikute (sh xxx J Ei) suhtes füüsilist vägivalda, oli kannatanutel J Eil ja M J alust karta Margus Juhkeni ähvarduste täideviimist. Seega pani Margus Juhken toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3

(19)MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Prokuröri hinnangul on Margus Juhkeni süü

§ 121

lg 1, 120 lg 1 ja 136 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegudes tõendamist leidnud ja seda nii isikuliste tõenditega kui ka kirjalike tõenditega. Karistuse osas märkis prokurör, et arvestada tuleb asjaoluga, et Margus Juhken ei oma kehtivaid kriminaalkaristusi, ta on ennast süüdi tunnistanud xxx J Ei ja xxx M J suhtes toimepannud kuriteos. Samuti on korduvalt avaldanud kahetsust, mis on karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 järgi.

Samas tuleb ka arvestada sellega, et nii kohtueelses menetluses kui ka kohtulikul uurimisel on Margus Juhken üritanud leida õigustust enda teole ning tema üleolev suhtumine nii teistesse, kelle seas on ka tema perekonnaliikmed, tekitab kahtlust, kas tema kahetsus on siiras. Karistust raskendavad asjaolud on süüteo toimepanemine süüdistatava endise elukaaslase J Ei suhtes, ehk süüdistatava endise või praeguse pereliikme või süüdistatavast muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes ning isikuvastase süüteo toimepanemine süüdistatava alaealise lapse juuresolekul ehk täisealise poolt alaealise juuresolekul. Lähtuvalt eeltoodust palus Margus Juhken süüdi tunnistada

§ 121

lg 1, § 120 lg 1 ja § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja karistada teda

§ 63

lg 1 alusel vangistusega 4 aastat.

§ 68

lg 1 alusel palus karistuse kandmise alguses lugeda 14.04.2024, mil Margus Juhken oli kahtlustatavana kinni peetud. Kaitsja hinnangul peab kohus arvestama asjaoluga, et kõigi kolme paragrahvi läbivaks teemaks on see, et Margus Juhken olles oma kodus pidi leppima sellega, et tema juurde tuli seltskond, kes tarvitas alkoholi ning kuna konflikti käigus ei õnnestunud tal seltskonnast vabaneda, siis tuli tal ka oma pere eest seista. Margus Juhkenil mingit tahtlust kehaliseks väärkohtlemiseks kannatanute Z, Mi ja Ai suhtes polnud. Tema kaitsealuse poolt toime pandud tegevused ei olnud sihipärased ning mis tahes käitumine, mis häiris kannatanuid, sai tuleneda kannatanute endi käitumisest. 13. aprilli Zi suhtes kirve, käsisae, hantli kasutamise ja tema kägistamise episoodis on tunnistaja E öelnud, et Z ütles, et tapan su ära. Z tõusis ja hakkas minema Juhkeni poole ning haaras tal rinnust, mis peale surus Juhken ta maha. Arvestada tuleks ka asjaoluga, et Margus Juhken on xxx ning näinud elu karmimat poolt ja harjunud ennast kaitsma ning kannatanud tulid tema koju. On palju küsitavusi ja vastuolulisi tõendeid selles, et Juhken oleks Ait rusikaga löönud ja kägistanud ning Mile hantli kõhu peale visanud ja Zile hantliga peapiirkonda löönud. Leiab, et Ei ütlused usaldusväärsed ei ole, kuna need ei ühti teiste tõenditega. Tema kaitsealune võtab omaks xxx vastu vägivalla toimepanemise ja avaldab selles osas ka kahetsust, kuid kuritegu, mis on kvalifitseeritud

§ 136lg 2 järgi ta eitab.

Mingit tahet tal seda teha ei olnud. Tema kaitsealuse tahe oli selles, et politsei oli ukse taga ning ta tahtis nende sisenemist takistada ja seetõttu ta ukse lukustaski. Samuti leiab, et tõendamist ei ole leidnud

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, kuna Juhken kedagi ähvardanud ei ole.

Karistuse osas märkis kaitsja, et asjas tuleb arvestada karistuse kergendava asjaolu esinemist ja raskendava asjaolu puudumist. Kaitsja palus Margus Juhken

§ 136

lg 2; § 120 lg 1 ja § 121 järgi kvalifitseeritud kuritegudes (kannatanud Ai, Z, M) õigeks mõista ning mõista Margus Juhken süüdi üksnes

§ 121

kvalifitseeritud kuriteos (kannatanu Ei episoodis) ning mõista Margus Juhkenile karistuseks 9 kuud vangistust, mille kandmise alguseks tuleb lugeda 14.04.

  1. Palub arvestada, et tema kaitsealune on pöördunud Viljandi haigla rehabilitatsioonikeskusesse sõltuvushaigete ravi ja rehabilitatsiooni teenuse saamiseks, kuhu ta on võetud järjekorda alates 17.10.
  2. Menetluskulud palus ajatada põhjusel, et tema kaitsealune ei satuks rahalisse raskusse. Margus Juhken esitas oma seisukoha kirjalikult ning luges selle kohtuistungil ette. Lühidalt märkis oma seisukohas, et väga tore on tal vanglas olles kuulda, kuidas vägistaja M Z käib mööda linna kiitlemas, et on tahtnud Margus Juhkenile peksa anda ning kuidas abiprokurör on 4

(19)kiidelnud, et Margus Juhken pannakse 5 aastaks kinni. Kõik kes teda teavad, teavad ka seda, et ta on olnud korduvalt karistatud ja sealhulgas vägivaldsete kuritegu eest. Kõik teavad ka seda, et tema närvid ei ole korras. Selgitab, et sattus seisundisse, kus ta ennast kontrollida ei saanud ning seetõttu saidki paljud kannatada. Kuna ta on pidanud väikesest peale kogema jõhkrat vägivalda, siis on tal tekkinud sellest psüühika probleemid. Palub vabandust oma poja ja oma naise ees, tal on kahju, et tekitas neile ebameeldivust. Leiab, et tal on vaja arstiabi, et ei tekiks enam uut närvivapustust, kui keegi teda uuesti ründama tuleb. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 312 p 1, 2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt leiab, et on tõendatud, et Margus Juhkel on süüdistuses näidatud ajal, kohas ja viisil tahtlikult toime pannud M Zi, K Mi, I Ai ja J Ei tervisekahjustamise, J Eilt ja M J vabaduse võtmise ja K Mi, M J ja J Ei tapmisega ähvardamise. Kohus annab esmalt hinnangu, kas Margus Juhken on toime pannud talle etteheidetavad teod ning kvalifitseerib need (I). Seejärel mõistab kohus karistuse (II) ning lahendab menetluskulude (III) ja asitõenditega seotud küsimused (IV). (I) Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda kuriteo toimepanemise asjaolude tõendamiseks rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Kannatanu M Z Süüdistatav Margus Juhken selgitas kohtuistungil, et 12.04.2024 tulid talle külla xxx J E ja xxx M ning M. 13.04.2024 hommikul oli külas tal ka Ü ja A, kuid siis helistas M Z, kes tahtis samuti külla tulla. A ja Ü pidid ära minema, kuid ühel hetkel tuli M koos oma elukaaslasega, kelle nimi on K, tema juurde ning ta nõustus, et istuvad siis kõik õues ja teevad šašlõkki. Ühisele istumisele tuli Me kutsel ka I. Nad sõid, jõid alkoholi ning tegid popsu (süüdistatava selgituse kohaselt kanepit), mille M oli kaasa võtnud ning samuti amfetamiini, mida oli A kaasa toonud. Kõik peale J Ei tarvitasid alkoholi. Ühel hetkel viskas süüdistataval aga Ki krigin üle ning ta palus neil lahkuda, kuid M tuli seejärel tema juurde ja ütles, et lööb ta maha. Süüdistatav selgitas kohtus kuidas M haaras temast kinni selliselt, et nööbid puruks lendasid. Seejärel haaras M tühja pudeli, millega tahtis teda lüüa. Sel hetkel juba sõitis temal katus ära ning ta andis Mele kohe kitli peale. Selgitas, et Mele oli vaja anda üks laks ja ta oli kohe pikali maas. Ründas Mt ja otsustas koheselt lüüa, kuna teadis, et M on enne inimesi rünnanud. Mingil hetkel tuli tal mõistus tagasi. 5

(19)Asjas puudub vaidlus selles, et 13.04.2024 ajal oli süüdistatava juures suurem koosviibimine, kus tekkis süüdistataval esmalt konflikt külas olnud M Ziga. Vaidlus seisneb selles, kas süüdistatav tegutses Me Zi osas hädakaitseseisundis. Kohus märgib, et ajaliselt on süüdistatava ütlustes sisalduv jälgitav ning suurem osa ütlustes kattub kannatanute ja tunnistajate ütlustega, kuid kohtu hinnangul on süüdistatava versioon hädakaitseseisundi osas kummutatud kohtus uuritud tõenditega. Kannatanu M Zi ütluste kohaselt ta mäletab, et läks koos elukaaslase Kiga Miga süüdistuses märgitud ajal Margus Juhkeni juurde grillima ja alkoholi tarbima. Ta oli juba enne sinna minekut joonud ära pool liitrit viina ja õlut. Selgitas kuidas alguses oli Marguse juures kõigil tuju hea, kuid mingi hetkel läks tal Margusega tüliks. Tüli tekkimise põhjust ta ei mäleta. J Ei ütlustest nähtub, et 13.04.2024 päeval tulid Margusele külalised - M, K ja I. Samuti oli kohal ka Ü. Grilliti, joodi viina ning kõik olid rõõmsas tujus. J selgitas kohtule, et tema ei tarbi üldse alkoholi, seega oli ta kaine. J ütlustest nähtub, et Margus oli alguses normaalses meeleolus. Margus tahtis, et viina juurde ostetakse, kuid selleks raha ei olnud. Ühel hetkel aga kui M ütles J Eile, et tapab ta ära, siis läksid M ja Margus tülli. Kannatanu selgitas kuidas M püsti tõusis ja hakkas minema Marguse poole ning haaras Margusel rinnust kinni. Margus aga surus Me maha ning võttis Mel kaelast kinni. Järgnevat selgitas kannatanu seda kuidas Margus tahtis Mt lüüa katusekividega, mis tal käe ulatuses olid, kuid ta sai need koos naistega Marguselt ära võtta. Seejärel sirutas M käe kirve poole, võttis selle ning tahtis Mt lüüa, kuid ka selle said nad naistega Marguselt ära võetud. Margus lubas Me ära tappa. Margus sai enda kätte käsisae ning tahtis sellega Me kaela saagida. M oli sel hetkel pikali maas. Kuna naaber tuli õue ja ähvardas kutsuda politsei, siis läksid kõik tuppa ära. Kohtu hinnangul on J Ei ütlused antud asjas kesksed. Kohtuistungil mäletas tema kõigist kannatanutest toimunut kõige detailirohkemalt. J rääkis kohtule seda, mida oli ise näinud ja kuulnud, sest viibis sündmuskohal süüdistatava ja teiste kannatanute läheduses kogu sündmuste ahela lõpuni. Ta oli ainukene täiskasvanu, kes sel päeval alkoholi ei joonud. Kuigi tegemist on süüdistatava xxx, ei tajunud kohus tema kallutatust süüdistatava ega ka M Zi poole. Kohus loeb J Ei ütlused usaldusväärseteks. J Ei ütlustega haakuvad kohtuistungil KrMS § 2901 lg 1 p 2 alusel avaldatud xxx aastase M J ütlused. Laps selgitas, et xxx juurde tulid hommikul kohale ka mingisugused narkomaanid ja veel mingi tädi. Nad olid õues kui üks mees hakkas xxx kallale minema ja xxx tahtis selle mehe ära tappa. xxx võttis selleks ära temalt pärissae, millega ta hoovis saagis ning samuti võttis tellised, kuid sa ei jõudnud nendega midagi teha, sest tuli mingi tädi, kes ütles, et pole vaja. Siis mindi tuppa. Samuti haakuvad J Ei ütlustega I Ai ütlused, mille kohaselt ta Margus Juhkenit enne sündmust ei tundnud. Marguse juurde läks ta 13.04.2024 koos Mega ja Kiga. Alguses oli kõik tore, grilliti ning joodi alkoholi. Margus oli ühel hetkel Jga üleolev ning J nuttis. Mingil hetkel läksid Margus ja M omavahel tülli ja neil toimus tõukamine. Ta nägi kuidas Margus tõukas Mt ning M kukkus maha. Sel hetkel oli M juba liiga purjus, et püsti tõusta. Margus võttis kirve ja tahtis sellega Mt lüüa. I läks Me juurde ja aitas tal püsti tõusta. Kuna ühel hetkel tuli õue naaber, kes lubas politsei kutsuda, siis mindi edasi tuppa. K M kohtuistungil ei osanud midagi selgitada antud kuriteosündmuse kohta, sest mäletas ainult seda, et õues ütles Margus Jle halvasti. 6
(19)Seega nähtub J Ei, M J ja I Ai ütlustest, et M Zi ja Margus Juhkeni vahel tõusis tüli, mille põhjuseks oli Marguse poolt J halb verbaalne kohtlemine, mille tulemusel M Z hakkas tõukama/haaras rinnust süüdistatavat. Küll aga ei nähtu ühegi tunnistaja ütlustest, et M Zil oleks tahtnud Margus Juhkenit lüüa või et tal sel momendil oleks käes olnud tühi pudel, mida ähvardas roosiks lüüa. Tunnistajate ütlustest nähtub, et M Z oli sellel momendil nii purjus, et kui Margus Juhken oli teda löönud ja ta pikali kukkus, siis iseseisvalt püsti ei saanud. Tunnistajad kirjeldasid süüdistatava agressiivset tegevust peale seda kui M oli tema poolt pikali löödud. Süüdistatav hoidis ühe käega maas lamavat kannatanut kõrist ja teise käega soovis haarata katusekivi, siis kirvest, et lüüa kannatanut, seejärel tahtis käsisaega kannatanu kõri saagida. Sellisest käitumisest saab kohus järeldada, et Margus Juhken oli äärmiselt vihane maas lamava kannatanu peale. J ja I sekkumise tõttu Margus Juhkenil ei olnud võimalik jätkata kannatanu kallal vägivallatsemist. Korteris xxx kella 16.00-19.00 vahel toimunu kohta selgitas Margus Juhken, et kodus on tal küll olemas 10-12 kg hantel, kuid ta ei mäleta, et oleks kedagi sellega üldse löönud või rünnanud. Ta ei pea seda tõenäoliseks, kuna ta oleks sellisel juhul ka ise pidanud verega koos olema, sest sellel hetkel kui ta Mele kitlipeale andis, oli ta Me peal. 17.04.2024 asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 1-4) nähtub, et kella 19.12 ajal häirekeskusele tehtud kõnes naisterahvas selgitab, et inimesed tulid tänaval juurde ja vajasid abi. Meesterahval on peas haav ja ta vajab kiirabi. M Z selgitas kohtus, et mäletab, et peale mingit tüli suundusid kõik õues olijad tuppa Toas sai mingi hetk millegagi vastu pead ning verd hakkas jooksma. Tundis, et peab kiiresti korterist välja jooksma. Õues olles kutsus keegi talle kiirabi. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kannatanu ei suutnud kohtuistungil selgitada millega talle täpselt pähe löödi. Eelkõige on see selgitatav kannatanu raske joobeseisundiga ja tuvastatud vigastuste asukohaga. Nimelt tuvastati kannatanul indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt 13.04.2024 alkoholijoove 1,30 mg/l, mis vastab raskele joobele (kd II tl 64). 13.04.2024 isiku läbivaatuse protokollist ja sinna juurde lisatud fototabelist (kd II tl 4247) nähtuvad kannatanu M Zi vigastused. Läbivaatuse käigus tuvastati M Zi pea tagumisel küljel muhk ja verine haav ning pealaenaha vigastus. Samuti vasakul põsel paistetus ja punetus ning paremal kuklal ca 2 cm pikkune haav. Asitõendi vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud patrullpolitseiniku vormikaamerasalvestist (kd II tl 59-63) nähtub, et 13.04.2024 aadressil xxx viibib M Z, kelle pealael on värske plaaster. Seega vigastuste lokalisatsioonist nähtub, et kannatanu on saanud löögi pähe selja tagant, mistõttu kohtu hinnangul ta ei pidanudki nägema löögivahendit. J E selgitas kohtus, et toas olles hakkas aga Margus Mt kägistama. Mingit konflikti ta toas olles ei kuulnud. Selgitas kuidas Margus surus Me maha ning kägistas teda. Kuna M vajas abi, siis lükkasid Marguse Me pealt ära. Margus aga võttis maast hantli ja lõi sellega Mele vastu pead, mille tagajärjel hakkas Mel peast verd tulema. K M selgitas kohtus, et mäletab korteris tüli, mille käigus läks Margus Mele kallale ning lõi Mele hantliga pähe ning peksis rusikaga näkku. M J kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et toas istus see mees ja xxx diivanil, nad läksid riidu. xxx võttis hantli ning lõi sellega mehele vastu pead. I Ai ütlustest nähtub, et kuulis kuidas köögis toimus karjumine ning hiljem oli konflikt toas Marguse ja Me vahel, kus Margus läks Mele kallale. Läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga (kd II tl 69) nähtub, et korterist xxx leiti 10 kg hantel (fotod 8-11). 7
(19)Seega nähtub tunnistajate ütlustest, et järjekordne konflikt süüdistatava ja M Zi vahel toimus toas. Esimesena ründas süüdistatav M Zit. Kolm tunnistajat kinnitavad, et süüdistatav lõi kannatanut hantliga pähe. Kohtule ei ole alust tunnistajate ütlustes kahelda. Kohus on juba eelpool lugenud J Ei ütlused usaldusväärseteks. Kohtul ei ole alust kahelda ka M J ütlustes. Kohtu hinnangul lapse ülekuulamise käigus menetlusnorme ei ole rikutud, ülekuulamine on läbi viidud lapsesõbralikult. Kuigi K M tunnistas, et oli sel päeval joobes, siis kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et joobes inimesele jääb meelde kuriteosündmus, kus märatsev süüdistatav rünnaku käigus tekitab inimesele sellise vigastuse, mille tagajärjel tuleb haavast verd. Seda enam, et hetk hiljem märatsev süüdistatav ründab K Mit ennast.

§ 121

lg 1 järgi on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav väärkohtlemine. Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega kahtluseta tõendatud, et Margus Juhken tekitas M Zile 13.04.2024 tervisekahjustused pea piirkonnas. Kohtul ei ole kahtlust selles, et löök hantliga pähe ja kaelast kägistamine tekitab kannatanul valu aistingu. Kohtu hinnangul vastab Margus Juhkeni poolt M Zi suhtes toimepandu

§-s 121 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule. Kohtu hinnangul pani Margus Juhken M Zi kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Kägistades ja lüües kannatanut hantliga pähe, pidi süüdistatav teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena tekitab kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Erinevalt kohtumenetluse käigus süüdistatava ja kaitsja avaldatud seisukohast kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et M Zit lüües oleks süüdistatav olnud hädakaitseseisundis. Kohus märgib, et hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu ja hädakaitse on tegu, mis on vajalik selle õigusvastase ründe tõrjumiseks. J Ei, K Mi ja I A üheselt selgitasid, kuidas konflikti käigus Margus Me õues maha surus ning hiljem tegi sama ka toas olles. Tunnistajad selgitasid, et antud situatsioonides oli M see, kes vajas abistamist, sest kui Margus Mt peksis, siis ta oli Mel peal ning M oli liiga purjus, et ise püstigi saada. Kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud tuvastamist asjaolu justkui kannatanu M Z tahtis hoovis süüdistatavat roosiks löödud pudeliga lüüa. Ükski tunnistaja seda peale süüdistatava väitnud ei ole. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui uskuda süüdistatava ütlusi selles osas, et kannatanu ründe tõrjumiseks pidi ta kannatanut ründama, siis hinnates edasist kogu järgnevat intensiivset vägivalda õues, ei saa sellist tegevust kuidagi pidada süüdistatava poolt hädakaitseseisundis toimepanduks. Isegi juhul, kui kannatanu poolt süüdistatava riietest haaramist õues hinnata ründena, oleks peale kannatanu maha pikali panemist pidanud süüdistatav ründetegevuse lõpetama. Samasugusel seisukohal on kohus toas aset leidnud situatsioonis, kui süüdistatava ründas M Zit, mille ajendiks oli taaskord omavahelised ütlemised. See, et kannatanu oleks esimesena süüdistatavat rünnanud, tõendamist leidnud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kannatanu, kellel oli raskusi maast püsti tõusmisega kujutaks süüdistatava elule mingitki ohtu, millele oli vältimatult vajalik reageerida niivõrd jõulise ja intensiivse ründega nii õues kui ka hiljem toas olles. Kohus Margus Juhkeni tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Margus Juhken on süüvõimeline ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. 8

(19)Kannatanu I A Süüdistatav Margus Juhken selgitas kohtus, et J ütles talle, et tema oli see, kes põhjustas korteris valu Ile ja Kile. Süüdistatav selgitas, et It võis ta lüüa siis, kui I tuli tema ja Me juurde hetkel, mil ta Mele kitli peale andis. Ta võis Ile paugu panna nii, et ta lendaski eemale. Kannatanu I A selgitas kohtule, et kui Margus oli Mt rünnanud, siis läks ta nende juurde ning tõukas Margust Mest eemale, kuid Margus lõi talle rusikaga otsaette. Ta kukkus maha ning Margus lõi peale seda veel mitmeid kordi, ca 10 korda, talle rusikaga otsa ette. Seejärel ütles Margus talle „vana lits“ ning võttis tema kõrist kinni ning kägistas teda. Margus oli väga agressiivne ning ta kartis teda. Peale Marguse peksmist oli tema kehal mitmed hematoomid ja seda nii silma alla kui ka kehal. Ühel hetkel õnnestus tal korterist välja joosta. Toimunust tundis valu. Kannatanu ütlustega haakuvad ka temal tuvastatud vigastused: näol otsmikul hematoom ja paistetus, vasaku silma all hematoom, parema käe tagaosal küünarnukist üleval pool hematoom, vasaku keha küljel hematoom (13.04.2024 isiku läbivaatuse protokolli fototabeliga, kd II tl 5-11). 13.04.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokollist(kd II tl 24) nähtub täiendav kehavigastus, milleks on hematoom kaela ümbruses. Kohtu hinnangul on antud tervisekahjustus seostatav kägistamisega. Kannatanu ütlustega haakuvad J Ei ütlused, kes selgitas kohtule, et nägi kuidas Margus surus toas olles I põrandale ning kägistas teda kaelast, samuti lõi It rusikaga ja lubas ta ära tappa. Tunnistaja sõnul ta tõukas Margust, et viimane I pealt ära tuleks ning sel hetkel jooksis I õue. Lisaks kinnitab 13.04.2024 kannatanu I Ai kehavigastuste tekitamist, kell 19.22 häirekeskusele tehtud kõne (asitõendi vaatlusprotokoll, II kd tl 1-4), milles I A palub aadressile xxx saata kiirabi ja politsei, sest korteri üürnik või omanik läks vägivaldseks ja lõi talle vastu pead. Asitõendi vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud patrullpolitseiniku vormikaamerasalvestist (kd II tl 59-63) ning selle juures olevast andmekandjast nähtub kuidas kannatanu I A hoiab midagi vastu otsaesist ning osutab selle kohale.

§ 121

lg 1 järgi on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav väärkohtlemine. Kuigi süüdistatav ei eita kannatanule ühekordset paugu panemist, mille tagajärjel kannatanu lendas eemale, siis kohtu hinnangul kannatanu, tunnistaja ja tuvastatud vigastuste põhjal saab järeldada, et süüdistatav lõi korduvalt kannatanut pea ja keha erinevatesse piirkondadesse. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et rusikaga korduv löömine ning kaelast kägistamine tekitab kannatanul valu aistingu. Kohtu hinnangul vastab Margus Juhkeni poolt I Ai suhtes toimepandu

§-s 121 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule. Kohtu hinnangul pani Margus Juhken I Ai kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Kägistades ja rusikaga korduvalt pea ja keha piirkonna lüües, pidi süüdistatav teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena tekitab kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Kohus Margus Juhkeni tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Margus Juhken on süüvõimeline ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. 9

(19)Kannatanu K M Süüdistatav Margus Juhken selgitas kohtus, et J ütles talle, et tema oli see, kes põhjustas valu Ile ja Kile. Süüdistatav selgitas, et ei usu, et Kit lõi, sest siis oleks K pilbasteks lennanud. Kannatanu K M selgitas, et kui Margus oli rünnanud Mt ja It, siis järgmisena tuli Margus talle kallale. Kannatanu sõnul istus ta köögis, kui Margus tuli tema juurde ja ütles, et sina ei olegi veel tappa saanud ning võttis siis talt kratist ja viskas põrandale pikali. Ta oli pikali maas, täpsemalt parema küljepeal, kattis kätega näo, et ennast kaitsta ning Margus hakkas teda jalgadega vasakule poole lööma. Ta tundis valu terves kehas. Seejärel võttis Margus sahtlist 7-8 cm pikkuse noa ja tahtis sellega teda lüüa, kuid ta ei jõudnud seda teha, kuna tema lapse ema tuli sellel ajal kööki ning Marguse tähelepanu hajus. Tal õnnestus õue joosta. Õues olles kutsus ta kohale kiirabi ning ta viidi EMO-sse, kus tal tuvastati roide murd. Kannatanu ütlustega haakuvad ka meditsiinidokumentides kajastatu. Nimelt tuvastati 13.04.2024 kannatanul vasakul pool, just seal kuhu süüdistatav kannatanut korduvat jalaga lõi, vasaku roide kinnine murd (isiku läbivaatuse protokoll, kd II tl 25-29). Kiirabikaardilt (kd II tl 32-34) nähtub, et 13.04.2024 toimetati aadressilt xxx kiirabiga kell 19.45 Ida-Tallinna Keskhaiglasse kannatanu K M, keda oli pekstud ning kellel esines rindkere murd, põrutus. Kannatanu oli tugevas joobes ning kaebas tugevat valu vasakul pool rindkeres ning valu liigutamisel ja sügaval hingamisel. Visuaalselt hematoomi näha ei ole, kuid palpatsioonil valulikku on. Kohtu hinnangul vastab epikriisi kirjeldus värskele tervisekahjustusele, millele viitab hematoomi puudumine. Kohus peab vajalikuks märkida, et vaatamata tugevale joobele, on K M olnud võimeline kiirabibrigaadile nimetama ravimite nimesid, mida igapäevaselt tarvitab ja mida oli rohkem kui üks. Ida-Tallinna Keskhaiglasse epikriisilt nr xxx (II kd tl 38) nähtub K Mi lõplik kliiniline diagnoos milleks on vasakpoolne V kinnine roidemurd. J Ei ütlustest nähtub, et Margus Juhken viskas K Mit hantliga, kes oli sel hetkel põrandal. M J ütlustest nähtub, et siis viskas xxx ühte tädi hantliga ning tädi kukkus maha ning ühte tädi xxx kägistas. Tunnistajate ütlustest nähtub, et see sündmus toimus toas. K M aga selgitas, et tema peksmine toimus köögis. Seetõttu kohus ei näe vastuolu kannatanu ja tunnistajate ütlustes, sest ei ole välistatud, et räägitakse erinevast sündmusest. Kuigi kannatanul tuvastati sama päeva õhtul kell 22.17 raske alkoholijoove 1,27 mg/l, ei ole välistatud, et kolm tundi varem toimunud sündmuse ajal oli kannatanu joove väiksem. Joobeseisund iseenesest ei mõjuta inimese ütluste usaldusväärsust. Joobeseisundis inimesel on tähelepanu häiritud ja sellest tulenevalt ka häiritud sündmuse salvestamine ja selle taasesitamine. Kuid tugeva stiimuli (nt valu) puhul on joobes inimene võimeline sündmust meelde jätma ja hiljem ka meenutama, kuid mitte nii üksikasjalikult kui kaine inimene. Seega kohtu hinnangul ei ole alust kahelda kannatanu K Mi ütlustes, et süüdistatav lõi teda köögis korduvalt jalaga rindkeresse. Kaudselt tõendab seda asjaolu ka kell 19.12 tehtud kõne häirekeskusesse (II kd tl 2), kus naisterahvas selgitab, et: „ Praegu näen xxx on vastasmaja, et palun kas saaksite kiirabi kutsuda, ühel inimesel on peahaav ja teine ütleb, et ribid on tal…nii valus“. Ida-Tallinna Keskhaiglasse epikriisi nr xxx (II kd tl 38) anamneesist nähtub, et patsient K M on selgitanud teda läbi vaadanud arstile, et sai narkomaanidelt peksa. Seega on kannatanu vahetult peale sündmust selgitanud tervisekahjustuse saamise kohta, et sai peksa. Nii süüdistatav ise kui J, M ja ka kannatanu tunnistasid, et sellel päeval süüdistatav avalikult kõigi nähes tarvitas narkootikume. 15.04.2024 kell 13.28 tuvastati Margus Juhkenil narkokiirtestiga kanepi ja amfetamiini tarvitamine (II kd, tl 149). Eelnimetatud asjaoludest saab kohus järeldada, et kannatanu pidas enda peksja all silmas süüdistatavat. Samuti on oluline, et vahetult enne K M kallal vägivallatsemist, oli süüdistatav korduvalt rusikaga löönud teist naist s.o I Ait. 10
(19)

§ 121

lg 1 järgi on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav väärkohtlemine. Kuigi süüdistatav eitab kannatanu K Mi peksmist, siis kannatanu ütluste, meditsiinidokumentide, tuvastatud vigastuse ja häirekeskusesse tehtud kõne salvestise põhjal saab järeldada, et süüdistatav lõi vähemalt üks kord jalaga kannatanut kehasse põhjustades kannatanule roide kinnise murru s.o tervise kahjustamise. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, jalaga kehasse löömine, mille tagajärjel tekib roide murd, tekitab kannatanule valu aistingu. Kohtu hinnangul vastab Margus Juhkeni poolt K Mi suhtes toimepandu

§-s 121 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule. Kohtu hinnangul pani Margus Juhken K Mi kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Jalaga kannatanut keha piirkonda lüües, pidi süüdistatav teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena tekitab kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, et süüdistatav ähvardas köögis teda suure köögi noaga lausudes, et:“ Ma tõmban sul raisal kõri läbi“. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et ta oli väga hirmul, sest süüdistatav tahtis teda noaga lüüa. Kuigi süüdistatav end selles kuriteoepisoodis süüdi ei tunnista ja antud sündmusel ei ole pealtnägijaid, sest selleks ajaks olid korterist kõik külalised lahkunud, loeb kohus kannatanu ütlused selles episoodis samuti usaldusväärseteks. Ja seda eelkõige hinnates süüdistatava käitumist enne ja peale K Mi ähvardamist. Hoovis, peale M Zi pikali löömist, püüdis süüdistatav M Zit kirvega lüüa. Mõned minutid peale K Mi lahkumist korterist, kasutas süüdistatav vägivalda J Ei suhtes ja ähvardas teda köögis suure köögi noaga. Seega on süüdistatava käitumises teatud käitumismuster, mis on talle ainuomane.

§ 120

lg 1 järgi on karistatav tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamine peab olema veenev, mis tähendab, et kannatanul peab konkreetsel ajahetkel olema alust karta ähvarduse täideviimist. Antud juhul oli süüdistatava ähvardus suunatud kannatanus arusaama tekitamisele, et süüdistatav võib ähvarduse täide viia. Alust ähvarduse täideviimise kartuseks andis kannatanule kahtlemata kannatanu löömine, aga ka kõik sellele eelnev s.o M Zi ja I Ai löömine, s.h vahendid, millega süüdistatav eelnevalt juba M Zit rünnata tahtis (katusekivid, saag, kirves). Seega, kannatanule oli süüdistatava ähvardus nuga võttes ja sellega löömisliigitust tehes veenev. Süüdistatav oli äärmiselt agressiivselt meelestatud. Arvestades süüdistatava vägivaldset käitumist tervikuna, oli kannatanul põhjendatult alust karta, et süüdistatav võib ähvarduse tema suhtes täide viia. Kohtu hinnangul on eelnevalt käsitletud tõenditega kogumis usaldusväärselt tõendamist leidnud, et süüdistatav on süüdistuses märgitud ajal ja kohas K Mit tapmisega ähvardades realiseerinud

§ 120lg 1 järgi objektiivse teokoosseisu.

Süüdistatav pani kannatanu K Mi suhtes ähvardamise toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab süüdistatava otsest tahtlust kannatanu suhtes tapmisega ähvardamist toime panna tema agressiivsest käitumisest 11

(19)kannatanu suhtes, s.o kannatanu juurde tormates, temast kinni haaramist, põrandale viskamist, löömist ning seejärel juba noaga rünnates. Kohus Margus Juhkeni tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Margus Juhken on süüvõimeline ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kannatanud J E ja M J Kohtuistungil Margus Juhken tunnistas, et oli J Ei vastu vägivaldne. Samuti tunnistas, et keeras kodus gaasi lahti hetkel, mil toas oli J ning nende xxx. Gaasiballooniga, see millega välgumihklit täis pannakse, lasi ta lukuaugust gaasi, kuna mendid olid ukse taga ja üks nendest kires, et ta ukse lahti teeks. Kuna politsei ähvardas ukse maha lõhkumisega, siis ta läks närvi ja ütles, et kohe hakkavad hambad taeva poole lendama. Ta ei mäleta, et oleks takistanud elukaaslasel ja pojal korterist lahkuda. Kahetseb, et tema elukaaslane ja laps pidid seda kannatama. Kannatanu J E selgitas, et kui K ja M jooksid õue, siis tuppa jäi tema, M ja Margus. Sel hetkel oli juba Margus väga tige ning ütle neile, et nüüd surevad kõik ära. Kannatanu selgitas üksikasjalikult sündmuse kulgu, s.o seda kuidas Margus pani ta pikali, võttis kahekäega tema kaelast ning kägistas teda ja ütles, et tapab ta ära. Kannatanu selgitas, et tal oli raske hingata ja ta tundis valu. Samuti selgitas, et sel hetkel lõi Margus talle rusikaga 2-3 korda näkku. Kannatanu selgitas, et kartis väga. Nende xxx oli juures ja palus Margusel teda mitte kägistada. Kuidagi lasi Margus ta lahti ning keeras uksed nii ülevalt kui ka alt lukku. Kannatanu ütles süüdistatavale, et soovib korterist lahkuda. Seejärel õnnestus tal kiiresti helistada M, et poeg kutsuks kohale politsei. Margus haaras aga tema telefoni ja tahtis selle katki teha. Margus tõukas ta uksest eemale ja kannatanu sõnul ta kartis, et Margus hakkab teda jälle lööma. Margus ütles Mile, et viskab ta aknast välja. Politsei koputas uksele ja ütles, et tulgu kannatanu välja, kuid J ütles, et ei saa, sest lukk on kinni. Siis võttis Margus köögist noa ning pani selle talle kõrile ning lubas ta tappa, kui politsei korterisse tuleb. Seejärel keeras Margus juba sisse gaasilülitid ning välgumihklit hoides ütles, et see plahvatab. Kokku oli gaas sisselülitatud umbes 5 minutit. Nad kartsid koos xxx väga. Alles umbes kella ühe paiku öösel andis Margus kannatanule loa politseile uks lahti teha. Kannatanu ütlustega riimuvad ka laste Mi ja Mi ütlused. Mi ütlustest nähtub, et xx lõi xxx mitu korda vastu silma ning tahtis xxx ära tappa, kuna tal oli juba nuga käes. xx selgitas, et ta tundis hirmu ja tahtis ära joosta, kuid ta ei saanud. xx tahtis kodus tulekahju korraldada ning piserdas toas gaasiballooniga. xx helistas Mile ja M kutsus kohale politsei. xx selgitas, et xx politseile ust ei avanud ning ütles neile, et kui tuppa sisenetakse, siis ta pussitab xx. Mingil hetkel jäi ta magama ning kui ärkas olid politseinikud juba korteris. Kohtuistungil avaldati KrMS § 290 1 lg 1 p 2 alusel tunnistaja M J ütlused, millest nähtub, et umbes kella 19 ajal helistas talle xx ja ütles, et neid tapetakse ära ja hakkas nutma. Siis võttis aga xx xx telefoni ära ja ta sai aru, et xx on väga purjus ning ütles, et laseb nad õhku ja tapab xx ära ning viskab xxx aknast alla. Ta hakkas nutma. Läks sinna kohale, kuid siis oli juba politsei seal. J Ei läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati kannatanul vasaku silma paistetus, põsk sinine, huuled marraskil, kaela piirkonnas kriimud (II kd tl 78, fotod 1, 2, 6-8). Kiirabikaardi lahtrist „anamnees ja kaebused“ nähtub, et:“xxx on peksnud patsienti näkku ja kägistanud. Vasak näopool turses ning ka hematoom. Kaelal punetavad triibud. Patsient kaebab valu näo piirkonnas“. 12
(19)Tunnistaja I U andis ütluseid, et töötab patrullpolitseinikuna ning selgitas, et 13.04.2024 sai ta kella 19.30 ajal väljakutse aadressile xxx, kus oli toimunud kaklus. Läksid paarimehega sündmuskohale, kus kohal oli juba kaks kiirabi, milles oli kaks kannatanut - naisterahvas ja meesterahvas. Õues oli veel üks naisterahvas, kes selgitas neile kuidas ühise viinavõtmise käigus oli üks meesterahvas muutunud agressiivseks ja andnud teistele peksa ning korteris on endiselt sees selle meesterahvaga naine ja laps. Kuna korterisse sisse ei saadud, s.t uks oli kinni keeratud, siis tunnistaja läks teisele poole maja, et võtta aken kontrolli alla. Ta nägi, kuidas üks vuntsidega meesterahvas, nähes politseinikku, ignoreeris igasugust kontakti, pani akna kinni ning tõmbas ruloo ette. Neile laekus info, et korteris olev meesterahvas lubas gaasi lahti keerata. Alustati läbirääkimiste pidamist, esmalt tuli patrull, siis kiirreageerijad, seejärel juba läbirääkijad. Läbirääkimised kestsid umbes 4 tundi ning siis alles saadi inimesed korterist välja. Korteris olev naisterahvas oli nimega J, kes oli räsitud, vaevatud, õnnetu. Oli näha, et ta oli peksa saanud. Naisterahvaga kaasas oli ka xxx, kes oli šokis ning ehmatanud. J selgitas neile, et oli mehelt peksa saanud ning samuti seda kuidas mees oli nuga ta kõril hoidnud.

§ 121

lg 1 järgi on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav väärkohtlemine. Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega kahtluseta tõendatud, et Margus Juhken tekitas J Eile 13.04.2024 tervisekahjustused näo ja kaela piirkonnas. Kohtul ei ole kahtlust selles, et korduvalt rusikaga näkku löömine ja kaelast kägistamine tekitab kannatanul valu aistingu. Kohtu hinnangul vastab Margus Juhkeni poolt J Ei suhtes toimepandu

§-s 121 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule. Kohtu hinnangul pani Margus Juhken J Ei kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Kägistades ja lüües kannatanut korduvalt rusikaga näkku, pidi süüdistatav teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena tekitab kannatanule valu ja tervisekahjustusi.

§ 136

objektiivne koosseis seisneb teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmises. Vabaduse võtmine on isikule liikumistakistuse loomine – kinnipidamine või kinnihoidmine. Kohtu hinnangul on tõsikindlat tõendamist leidnud, et Margus Juhken hoidis Jt ja Mit ca 4 tundi nende tahte vastaselt korteris kinni. Margus Juhken keeras korteri mõlemad lukud kinni. Kannatanu selgituste kohaselt jättis süüdistatav võtmekimbu alumisse lukuauku, kuid ei lubanud kannatanul ust avada, vaid lükkas kannatanu välisuksest eemale. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kannatanu korra proovides ei saanud ust lukust lahti. See on seletatav kannatanu psüühilise seisundiga – ta oli pealt näinud kuidas Margus Juhken vägivallatses külaliste kallal sh kasutas vägivalda kahe naise suhtes, seejärel kägistas ja lõi rusikaga kannatanut näkku. Kannatanu selgitas, et ta ei julgenud rohkem proovida ust lukust lahti keerata, sest kartis süüdistatavat ja kohtu hinnangul oli tal selleks hirmuks ka reaalne põhjus. Samuti selgitas kannatanu, et süüdistatav võttis temalt telefoni. Seega ei saanud kannatanu abi kutsuda ega vabalt suhelda kellega soovis. Margus Juhkeni sellist käitumist kannatanute suhtes saab nimetada valvamiseks. Ka Mil ei lubanud süüdistatav korterist lahkuda. M selgitas, et kui nägi xx peksmist, siis tundis hirmu, tahtis ära joosta, aga ei saanud. Mi kinnitusel ei teinud xxx politseinikele korteriust lahti, kuigi nad olid hõisanud xx läbi ukse. Tunnistaja I U ütluste kohaselt said nad väljakutse antud aadressile kella 19.30 ajal ning Margus Juhkeniga kestsid läbirääkimised, et ta ukse lahti teeks ca 4 tundi. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et peale rohke ja intensiivse vägivalla kogemist sh ka pealt nägemist, oli nii xx kui ka tema xxx kindel soov sealt korterist kiiresti lahkuda. Kuid hinnates süüdistatava poolt toime pandud tegusid, leiab kohus, et kannatanud oli viidud selleks ajaks, mil Margus 13

(19)Juhken ukse lukku keeras juba olukorda, kus nad peale ühe korra proovimist lahkuda rohkem ei üritanudki enne, kui süüdistatav neile loa andis. Kuigi Margus Juhken lubas kannatanul korteri ukse lõpuks avada, siis ei muuda süüdistatava selline käitumine vabaduse võtmist

§ 136mõistes olematuks.

Eeltoodu pinnalt tuleb Margus Juhkeni tegevust käsitleda kannatanute J ja Mi vabaduse võtmisena põhjusel, et ta tegi endast kõik oleneva, takistamaks neil korterist lahkuda. Kuna M oli kuriteo sündmuse ajal xx aastane, siis kuulub Margus Juhkeni tegevus kvalifitseerimisele

§ 136lg 2 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab

§ 136koosseis tahtlust.

Kohtu hinnangul pani Margus Juhken

§ 136lg 2 järgi kvalifitseeritud teo toime otsese tahtlusega.

Vaatamata kannatanute soovile lahkuda korterist, Margus Juhkel keerates välisukse lukku, tõugates kannatanu J Eit korduvalt uksest eemale, võttes ära temalt telefoni, pidi süüdistatav teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena loob kannatanutele J Eile ja M J liikumistakistuse. Kohtul ei ole alust kahelda, et süüdistatav lubas kõik õhku lasta. Seda ähvardust kuulsid J, M ja läbi telefoni ka M. Et kannatanud teda tõsiselt võtaks lülitas süüdistatav sisse gaasipliidi põletid ja pihustas gaasi gaasiballoonist. Antud juhul ei ole oluline, et põletid põlesid ainult viis minutit. Kogu olukord oli kannatanute jaoks hirmutav. Kohtul ei ole alust kahelda M J ütlustes, et xx lubas ta korteri aknast välja visata ja et xxx oli hirm. xxx oli vahetult pealt näinud kuidas xx lõi hantliga M Zit hantliga pähe, kägistas I Ait, lõi xxx korduvalt ruskiga näkku ja kägistas. Kohtu hinnangul pidi nii xxx tundma suurt hirmu ja tal võiski tekkida arusaam, et xx temaga nii teeb. Aknast alla viskamise ähvardust kuulis telefonis ka xxx M, kes hakkas xxx ähvardusi kuuldes nutma. Sellest saab kohus järeldada, et Mile kostus xxx selline ähvardus reaalse ja kohutavana. Ka J kinnitas, et Margus lubas xx aknast alla visata.

§ 120

lg 1 järgi on karistatav tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamine peab olema veenev, mis tähendab, et kannatanul peab konkreetsel ajahetkel olema alust karta ähvarduse täideviimist. Antud juhul oli süüdistatava ähvardused suunatud kannatanutes arusaama tekitamisele, et süüdistatav võib ähvarduse täide viia s.o lapse aknast alla visata ja kõik õhku lasta s.t kannatanute surma põhjustada. Alust ähvarduse täideviimise kartuseks andis kannatanutele kahtlemata süüdistatava eelnev vägivaldne käitumine eelkõige J Ei peksmine, mida xxx pidi pealt nägema. Kohtu hinnangul on eelnevalt käsitletud tõenditega kogumis usaldusväärselt tõendamist leidnud, et süüdistatav on süüdistuses märgitud ajal ja kohas J Eit ja M J tapmisega ähvardades realiseerinud

§ 120lg 1 järgi objektiivse teokoosseisu.

Kohtu hinnangul pani Margus Juhken

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toime otsese tahtlusega.

Ähvardades kõik õhku lasta, lülitades sisse gaasipliidi kõik neli lülitit, pihustades gaasiballoonist gaasi, pidi süüdistatav teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena tekib kannatanutel reaalne hirm enda elu pärast. Kohus Margus Juhkeni tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Margus Juhken on süüvõimeline ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. 14

(19)Kuivõrd süüdistatav on 13.04.2024 toime pannud kolm inkrimineeritud süütegu, siis tuleb lahendada küsimus selle kohta, kas tegemist on teoainsusega, s.o ideaalkogumiga või teomitmusega, s.o reaalkogumiga. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. novembri
  2. a otsus nr 1-15-10119/80, p 27). Kohtu hinnangul moodustavad Margus Juhkeni teod 13.04.2024 ideaalkogumi. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse teona. Kohtu hinnangul oli Margus Juhkeni kõik kolm kuritegu kantud ühisest tahtlusest ning need olid ajalis-ruumilise läheduse tõttu seotud, mistõttu tuleb nimetatud tegusid käsitleda ühe teona. (II)

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19, 3-1-158-13).

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleval juhul on 6 kuud.

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on 6 kuud. 15

(19)

§ 136

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja süüdimõistmisel ette ühe kuni viieaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on 2,5 aastat.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 121

lg 1; § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod võimaldavad vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeima liigilist karistust, s.o. rahalist karistust. Kohtu hinnangul ei täidaks kergem karistusliik, s.o rahaline karistus oma eesmärki. Vaadates kannatanute arvu, vägivaldsuse intensiivsust ning tekitatud vigastusi ning asjaolu, et süüdistatav kahetses vaid osaliselt, s.o kuriteosündmust oma endise naise ja alaealise lapse osas, ei ole ta isikuks, kelle suhtes võiks rahaline karistus olla piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Lisaks ei oma ka süüdistatav käesoleval hetkel töökohta. Eeltoodule tuginedes, leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb talle inkrimineeritud rikkumise eest kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates süü suurust

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmisest suurem. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud süüdistatava poolt nelja kannatanu suhtes. Väheoluliseks asjaoluks ei saa ka lugeda seda, et tegemist ei olnud ühekordse löögiga kõigi osas. Margus Juhken lisaks peksmisele ka kägistas ning ähvardas sealjuures mitut kannatanut terariistaga tappa. Süüdistatav tekitas kannatanutele laias ulatuses vigastusi. Hinnates süü suurust

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on ka selles kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises keskmisest suurem. Kriminaalasjas on süü tõendamist leidnud süüdistatava poolt kolme kannatanu suhtes, kellest üks oli xx aastane xxx. Hinnates süü suurust

§ 136

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on ka selles kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises keskmisest suurem. Kohtu hinnangul esineb Margus Juhkenil karistust kergendav asjaolu

§ 57p 3 mõistes s.o.

puhtsüdamlik kahetsus episoodides, mis on seotud kannatanute J Ei ja M J. Kohtu hinnangul esinevad ka karistust raskendavad asjaolud

§ 58p 4, 13 mõistes s.o süüteo toimepanemine endise elukaaslase s.o.

J Ei suhtes ja süüdistatavast muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes s.o. M J suhtes; samuti isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Kohtu hinnangul oli Margus Juhkeni poolt kuritegude soodusteguriks alkoholi- ja narkootikumide kuritarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus, ükskõikne suhtumine ühiskonnanormidesse ja impulsiivsus. Toimepandud kuriteod olid vägivaldsed ja ohtlikud. Süüdistatava õigusvastane tegevus põhjustas kannatanutele peale kehaliste kannatuste ka ilmselgelt vaimseid kannatusi. Kohus ei kahtle, et eriti raskelt elavad seda läbi süüdistatava pereliikmed, s.o tema xxx ja xxx, kes ilmselgelt ei suuda toimunut unustada. On eluliselt usutav, et toimunu jätab xxx kannatanu psüühikasse väga suure jälje. Kaitsja taotles karistuseks tingimis vangistust

§ 74sätte alusel.

Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul tegudest endast või süüdistava isikust tulenevad asjaolud, mis annaksid alust jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata ja seda nii

§ 74kui ka 73 sätte alusel.

Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et Margus Juhken on teod toime pannud tahtlikult, s.h kõrvaltvaataja seisukohast tühistel põhjustel ja seda mitme kannatanu osas. Vaatamata asjaolule, et Margus Juhken on varem karistamata, pea kohus 16

(19)võimalikuks Margus Juhkeni karistamist muul viisil kui reaalse vangistusega, kuna kohus ei ole veendunud, et Margus Juhken suudaks ka kriminaalhooldust järgida ning mille läbimine võiks panna tema eluhoiakuid muutma. Margus Juhkeni näol on tegemist äärmiselt impulssiivse ning problemaatilise iseloomuga inimesega, kes kergesti ärritub ning probleemide lahendamiseks kasutab vägivalda ning mida kasutades näeb süüd kõigil teistel, peale iseenda. Ka kohtuistungil ei suutnud Margus Juhken jääda rahulikuks ning alluda kohtu korraldustele, mistõttu tuli kohtul ta kohtuistungilt eemaldada (kd I tl 87). Kohtu hinnangul ei ole Margus Juhkeni näol tegemist isikuga, kelle iseloomu arvestades võiks kriminaalhooldus sobida. Kuigi Margus Juhken on astunud samme oma sõltuvusprobleemide vabanemise osas, märgib kohus, et ka kinnipidamisasutuses on võimalik alustada samme sõltuvusprobleemidest võõrandumise osas. Vähetähtsaks ei saa pidada asjaolu, et kuna süüdistatav ähvardas gaasiga õhku lasta nii enda, xx, xxx ja maja, siis reageeris politsei suurte jõududega ja ümbruskonna elanikud evakueeriti. Kogu antud vahejuhtum rikkus kogukonna turvatunnet ja pälvis suure avaliku huvi.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime on pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Margus Juhken pani toime nii

§ 121

lg 1;

§ 120

lg 1 kui ka

§ 136

lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteo, seega tuleb talle mõista karistus

§ 136lg 2 järgi, kuna viimane näeb ette raskema karistuse.

Kohus leiab, et Margus Juhkenile

§ 136

lg 2 järgi sanktsiooni keskmisemäära lähedane karistus s.o 2 aastane vangistus täidab karistuse nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Margus Juhken peab mõistma oma süü suurust, tekitatud tagajärgede raskust ja seda, et isiklikult pinnalt tekkinud probleeme ei lahendata selliselt nagu tema seda teeb, s.o vägivalda kasutades ja teiste elu või tervise ohustamisega. Mõistetud karistus annab ühiskonnale selge signaali, et igale isikuvastasele kuriteole järgneb sellele vastav karistus. (III) KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kuludeks on sundraha, eeluurimisel määratud kaitsja tasu ning ekspertiisitasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. RKKKo otsuses nr 3-1-1-83-10 on väljendatud seisukohta, et sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on 2025 tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 1329 eurot. 17

(19)KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Margus Juhkenil oli kriminaalasjas määratud kaitsja riigi poolt, kes on esitanud taotlusi kogusummas 2835,28 euro hüvitamiseks. Kaitsja taotlused on rahuldatud, tasutaotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ning nende ajakulu põhjendatud.

§ 180

lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kohus võib määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Arvestades asjaolu, et vanglas tehtava töö eest makstav tasu ei ole suur, siis ei pea kohus reaalseks, et Margus Juhken suudaks menetluskulud koheselt sellises ulatuses tasuda. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb Margus Juhkenilt välja mõista menetluskulu sundraha 1329 eurot ning kaitsjatasu kogusummas 2835,28 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Margus Juhkenil menetluskulu kokku summas 4164,28 eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas, märkides selgitusena „Margus Juhken, 1-24-3855, menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. (IV) KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on asitõendiks pakend nr 1 (halli värvi pusa) ja pakend nr 2 (lukuga sinist värvi pusa „Estonia“ kirjaga), mis asuvad asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn (asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr 24ATH29835) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel eelpool märgitud asitõendid hävitada. Kannatanu antud reedeesemeid tagasi saada ei soovinud. Asja materjalide juures olevate andmekandjate osas märgib kohus, et tegemist ei ole asitõenditega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125, kohaselt ei ole CD/DVD-plaatidel olevate salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 160 1 lg 2 alusel on nimetatud materjalid 18

(19)niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi vastavasisulise otsustuse tegemist. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik 19
(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.