Obsah (6)

§ 371§ 70§ 663§ 102§ 150§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-25-12624 I.U hagi

) § 372 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.U (hageja) esitas
2. augustil 2025 Viru Maakohtule hagi X.K (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja Ukraina kodanik ja kostja Leedu kodanik ning nad sõlmisid abielu
3. novembril 2014 aastal Rootsis. Abikaasade ja nende kolme alaealise lapse elukoht on Eestis XXXX.
4. Maakohus keeldus
5. augusti 2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 2 alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumise tõttu.

Maakohus leidis, et vastavalt

§ 70

lg 4 p-le 2 tuleb rahvusvaheline kohtualluvus praeguses asjas määrata nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), järgi. Maakohus viitas, et määruse (EL) 2019/1111 artikli 3 p 1

1. a)kohaselt abielulahutusega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses,
2. a)kelle territooriumil on abikaasade harilik viibimiskoht; on vastaspoole harilik viibimiskoht või
3. b)kelle kodanikud mõlemad abikaasad on. Maakohus tuvastas, et hageja elukoht on alates 4. augustist 2023 XXX-i ning et kostja elab Rootsis, on Leedu Vabariigi kodanik ning Eesti Vabariigis ei oma ta kehtivaid dokumente. Maakohus leidis, et abikaasade harilik viibimiskoht ei ole Eestis ja samuti pole vastaspoole harilik viibimiskoht Eestis, vaid Rootsis. Järelikult on abielu lahutuse kohtualluvus Rootsis, kuna kostja elab seal. Rahavastikuregistrist nähtub, et hageja on Ukraina kodakondsusega ja kostja Leedu kodanik. Seega ei allu hagi Eesti Vabariigi kohtule. 3. Hageja esitas 1. septembril 2025 määruskaebuse maakohtu 18. augusti 2025 määruse peale, milles leidis, et maakohus on valesti kohaldanud nõukogu määrust (EL) 2019/1111. Nimetatud määruse artikli 3 kohaselt on abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses
4. a)kelle territooriumil:
5. i)on abikaasade harilik viibimiskoht,
6. ii)oli abikaasade viimane harilik viibimiskoht, kui üks neist veel elab seal, iii) on vastaspoole harilik viibimiskoht,
7. iv)on ühistaotluse puhul ühe abikaasa harilik viibimiskoht,
8. v)on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist, või
9. vi)on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja kui ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik, või
10. b)kelle kodanikud mõlemad abikaasad on. Hageja elukoht koos lastega on Eesti Vabariigis alates 2023. aastast, seega on tema abielu lahutamine Eesti kohtu alluvuses määruse art 3 punkti a alapunkti v kohaselt. Ka kostja viibib pidevalt Eestis ja elab poolte endises elukohas. Isiku hariliku viibimiskoha kindlakstegemisel ei ole määrav sissekirjutus. 4. Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebust rahuldada ja edastas 8. septembri 2025 kirjaga hageja määruskaebuse

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
2. augusti 2025 määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
3. Maakohus on valesti kohaldanud nõukogu määrust (EL) 2019/1111, viidates ainult kolmele määruses sätestatud kohtualluvust määravale tingimusele (abikaasade harilik viibimiskoht, vastaspoole harilik viibimiskoht või mõlema abikaasa kodankondsuse riik), samas kui määruse art 3 punkti a alapunkti v kohaselt on kohtualluvus ka selle liikmesriigi kohtul, kelle territooriumil on 2 taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Maakohus tuvastas, et hageja elukoht on olnud Eestis alates
4. aastast.
5. Eelnevast tulenevalt on hageja hagi tema abielu lahutamiseks Eesti kohtu alluvuses sõltumata sellest, kus on kostja harilik viibimiskoht.

§ 102

lg 3 kohaselt esitatakse Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Seega, kui maakohus tuvastab, et poolte ühiste alaealiste laste elukoht on Ida-Virumaal, on asi Viru Maakohtu alluvuses. 8. Kuna määruskaebus rahuldatakse, võib hageja

§ 150lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4).

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

9.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kui hagi ei võetud menetlusse

§ 371

lg 1 p 2 alusel, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata (

§ 372lg 5 teine lause ja § 696 lg 1 teine lause).

Kuna käesoleva määrusega ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast, ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) 3