KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Harju Maakohus Andres Suik 04.12.2

) § 20 lg 1 p 4, p 6, lg 2, lg 4 ja § 42 lg 1 ning üldtingimuste p-le 8.1.4., 9.2.1.3, 9.2.1.4, 9.2.14., 9.2.15., 11.2.5 ja 11.

1. Hageja on seisukohal, et ükski ülaltoodud alustest ei anna kostjale piisavalt alust põhimakseteenuste lepingu ülesütlemiseks tarbijatest hagejaga, kuna puuduvad faktilised asjaolud, mis annaksid aluse vastavate sätete kohaldamiseks ehk puudub ülesütlemiste faktiline (sisuline ehk materiaalne) alus. Kostja on oma teates piirdunud ka väga üldsõnalise selgitusega märkides üksnes seda, et kostja väidetavalt ei suuda täita seadustes nõutavaid hoolsusmeetmeid.
2. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 91 kohaselt peab krediidiasutus põhjendama isikule makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist KAS § 89 lõikes 2 nimetatud viisil. Käesolevas asjas ei ole kostja hagejale põhjendanud põhimakseteenuste lepingu ülesütlemist, sh. ei ole toonud välja ühtegi kehtivat ja asjakohast põhjust ega põhjendust, mis annaksid kostjale aluse hagejaga sõlmitud (põhi)makseteenuse lepingu ülesütlemiseks ega selgitanud miks ja millest lähtuvalt ei ole kostja võimeline hageja suhtes täitma seadustes nõutavaid hoolsusmeetmeid. Seda eriti arvestades VÕS § 7101 lg-s 2 toodud piiranguid, millega kostja jättis hagejaga sõlmitud (põhi)makseteenuse lepingu ülesütlemisel üldse alusetult arvestamata. Hagejal ei ole võimalust oma õigusi objektiivselt ja tõhusalt kaitsta olukorras, kus kostja ei ole lepingu lõpetamisel toonud ühtegi faktilist ega asjakohast alust, asjaolu, põhjust ega nõuetekohast põhjendust, mis on aluseks lepingu ülesütlemiseks. Hageja juhib tähelepanu ka õiguskantsleri 10.03.2020 märgukirjale põhimakseteenuste tagamise kohta.
3. Direktiivi artikli 19 kohaselt juhul, kui krediidiasutus lõpetab põhimaksekonto lepingu teavitab ta vähemalt kahe kuu jooksul enne lõpetamise jõustumist tarbijat kirjalikult ja tasuta lepingu lõpetamise põhjenduse. Samuti võib krediidiasutus raamlepingu ühepoolselt lõpetada üksnes juhul, kui on täidetud piiratud arv juhtumeid, millest ükski käesolevas asjas ei esine. Lepingu ülesütlemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal ülesütlemisavaldus, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine. 4 2-23-12726
4. Kostja on oma 20.07.2023 ülesütlemisavalduses toonud sisuliselt ainsa hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemise alusena välja asjaolu, et kostja ei suuda täita seaduste alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid. Muid sisulisi (materiaalseid) eeldusi ei ole kostja oma ülesütlemisavalduses toonud. Vaatamata ülaltoodule ei ole kostja ülesütlemisavalduses kuidagi selgitanud, milliseid hoolsusmeetmeid ei suuda kostja täita, milles see võimetus seisneb ning kas see võimetus tuleneb kostjalt endalt või mitte. Sellises olukorras ei ole hagejal võimalik oma õigusi objektiivselt kaitsta, kui neile ei ole teada konkreetseid sisulisi põhjendusi, mille alusel ja mis on need sisulised põhjendused miks on kostja hagejaga sõlmitud lepingut üles öelnud. Üksnes üldsõnalised põhjendused, et kostja ei suuda täita seaduste alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid, ei ole piisav lepingu lõpetamiseks ja et hageja saaks oma õigusi efektiivselt kaitsta.
5. Hageja ei saa vastutada ja temaga sõlmitud lepingut ei saa kostja üles öelda olukorras, kui kostja ei täida oma hoolsusmeetmeid kostjast endast tulenevatel asjaoludel. Näiteks, kui kostja andmeid ei küsi, ei analüüsi, kehtestab (protseduuri)reegleid, mida ta ei ole võimeline täima, siis formaalselt ei suudagi kostja hoolsusmeetmeid täita, kuid see ei anna veel kostjale õigust lepinguid seetõttu üles öelda. Vastasel juhul muutuks vastav regulatsioon sisutühjaks. Seega üksnes ainult asjaolu, et kostja ei suuda oma hoolsusmeetmeid täita/järgida ei saa olla aluseks hagejaga sõlmitud lepingute üles ütlemiseks.
6. Hageja juhib tähelepanu, et tuleb vahet teha kas tegemist on alles ärisuhtes loomisega, juhuti tehingu tegemisega või kehtiva ärisuhtega. Kuna hageja ja kostja vahel on kehtiv ärisuhe, siis tuleb käesolevas asjas lähtuda reeglitest (hoolsusmeetmetest), mis kohalduvad kehtiva ärisuhte raames. Samas vastavatele sätetele viitamisele vaatamata ei ole kostja kuidagi neid hageja tegevuse/tegevusetusega ehk käesoleva asjaga seotud faktiliste asjaoludega sisustanud, mis annaksid kostjale aluse vastavate sätete kohaldamiseks ja hagejaga sõlmitud lepingute ülesütlemiseks. Kostja ei ole ülesütlemisavalduses kuidagi selgitanud, miks kostja ei suuda

§ 20

lg 1 p-s 4 ja 6 toodud hoolsusmeetmeid täita, milles see võimetus seisneb ning kas see võimetus tuleneb kostjalt endalt või mitte, sh. kas see hõlmab hageja kogu tegevust (ärisuhet) või üksnes konkreetseid tehinguid, vara vms., kui ainult konkreetseid toiminguid või tehinguid, siis milliseid konkreetselt ja mis on see hageja lepingu rikkumine, mis toob kaasa lepingute ülesütlemise.

1. Hageja rõhutab, et hoolsusmeetmeid tuleb rakendada lähtuvalt „ebaharilikkuse printsiibist“. See tähendab, et tehingu või toimingu kokkulangemine vastavate riskiindikaatoriga, mida tuleb välja tuua kostjal, vajab kohustatud isiku poolt hoolsusmeetmete kohaldamist ja analüüsi. Kui tehing või toiming langeb kokku riskiindikaatoriga, siis hindab kostja tehingut, toimingut jms. põhjalikuma analüüsi kaudu. Analüüsi käigus tuleb kostjal, lisaks vastavates juhendites väljatoodud indikaatoritele, võtta arvesse hoolsusmeetmete kohaldamisel kogutud infot, sh taustainfot, kliendiprofiili ja tehingu/toimingu laiemat konteksti. Ilma vastava analüüsita ja riskiindikaatorite tuvastamata ja põhjaliku hindamiseta ei saa asuda seisukohale, et hageja, sh. tema poolt tehtud tehingute, toimingute jms. puhul esinevad riskiindikaatorid ja kui esinevad siis millised, kuna alles riskiindikaatorite tuvastamine ja analüüs määrab ära kostja edasist tegevust ärisuhte raames (kas tal on kohustus ärisuhet jätkata, lõpetada, esitada vastav teade pädevale asutusele jms.).
2. Hageja leiab, et kostja ei ole toonud välja ühtegi hageja poolt tehtud ebaharilikku tehingut, toimingut jms. ega seda milliste riskiindikaatoritega nad kokku langevad. Ainuüksi juba seetõttu ei ole kostja nõuetekohaselt hoolsusmeetmeid kohaldanud (või kohaldas neid alusetult, kuna nende kohaldamiseks puudub alus) ega nende alusel vastavat õiguspärast analüüsi teostanud (või teostanud seda puudulikult, ebanõuetekohaselt, õigusvastaselt jms.). Tehingu või toimingu hindamisel vastava riskiindikaatori perspektiivist tuleks võtta aluseks lähtepunkt, kas tehing või toiming on ebaharilik, kas see on kliendi profiili ning väidetava tehingu eesmärgiga kooskõlas, mida kostja ei ole teinud. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Sellises olukorras on aga hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemine, 5 2-23-12726 pelgalt põhjendusega, et kostja ei saa (käesoleval ajal teadaolevate andmete pinnalt kostjast tulenevatel asjaoludel) hoolsusmeetmeid täita, õigusvastane ja tagajärjetu.
3. Tulenevalt ülaltoodust on hageja seisukohal, et olukorras, kus kostja ei ole selgelt põhjendanud mis on see sisuline (materiaalne) lepingute ülesütlemise alus ehk see hageja tegevus/tegevusetus (oluline lepingurikkumine), mis on aluseks ärisuhte lõpetamiseks, vaid on toodud üksnes üldsõnaline ja abstraktne põhjendus, et kostja ei suuda oma hoolsusmeetmeid täita (mis sisuliselt on kostja enda kohustuse rikkumine), ei esine kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingu ülesütlemise faktilist (sisulist, materiaalset) alust. See tähendab aga, et kostja 20.07.2023 arvelduskonto ((põhi)makseteenuse) lepingu ülesütlemine on tagajärjetu, kuna selleks puudub igasugune (õiguslik) alus ehk see ei oma mingeid õiguslikke tagajärgi ning poolte vahel 7.12.1998 sõlmitud arvelduskonto ((põhi)makseteenuse) leping on käesoleva ajani kehtiv ja kostjale täitmiseks kohustuslikud.
4. 02.11.2023 seisukohas andis hageja teada, et ta ei nõustu kostja vastusega hagile ega selles toodud seisukohtade, nõuete ja põhjendustega, vaidleb neile vastu, leiab, et kostja vastuses hagile ei ole toodud ühtegi asjaolu ega põhjendust, mis annaksid alust jätta hagi rahuldamata. Hageja leiab, et kostja on lepingu ülesütlemisel ja vastuses hagile lähtunud ebaõigetest eeldustest. Hageja rõhutab, et kostja ei ole oma vastuses hagile ikkagi selgelt välja toonud hoolsusmeetmete rakendamise raames koostavat analüüsi, milliste kaalutluste alusel on ta jõudnud järeldusele, et ärisuhe hagejaga tuleb lõpetada.
5. Kuigi hagejale ei ole lõpuni arusaadav, mis on olnud konkreetne õiguslik alus hagejaga ärisuhte lõpetamiseks, kuna kostja vastuses hagile on viidatud väga üldsõnalistele alustele, siis lähtub hageja käesolevas vastuses siiski kostja vastusest toodud põhjustest, nagu hageja on nendest aru saanud. Kostja on viidanud hagejaga ärisuhte lõpetamisel korduvalt üldsõnaliselt üksnes

§ 42lg-le 1. Samas vastav säte näeb kaks

alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid (vt. kostja 13.10.2023 vastus hagile p 1.3., p. 2.8., p. 2.11., p. 2.19., p. 3.

1. jt.).
2. Tulenevalt ülaltoodust saab hageja aru, et kostja on lõpetanud hagejaga ärisuhte

§ 42lg 1 p 1 alusel.

Sellest tuleb käesoleva asja lahendamisel lähtuda ning käesoleva asja lahendamisel ei oma

§ 42lg 1 p 2 mingit tähtsust, sh.

käesoleva asja lahendamisel ei vaja

§ 42

lg 1 p-s 2 toodu tuvastamist ega hindamist, kuna kostja sellele hagejaga ärisuhte lõpetamise alusena ei tugine. Järgmisena tuleb selgeks teha, mis on need hoolsusmeetmed, mida kostjal tuli täita ja mida ta ei ole võimeline tegema. Hageja saab kostja vastusest hagile aru nii, et hoolsusmeetmed, mida kostja arvates ei suuda ta täita hageja osas on see, et väidetavalt ei ole kostjal võimalik veenduda hageja rikkuse ja vara päritolus (vt. kostja 13.10.2023 vastus hagile p 1.3., p. 2.8., p. 2.11., p. 2.19., p B).

1. Tulenevalt ülaltoodust tuleb lähtuda asjaolust, et kostja on lõpetanud hagejaga ärisuhte, kuna väidetavalt ei ole kostjal võimalik täita seadusest tulenevaid hoolsusmeetmeid seoses hageja vara allika ja päritolu tuvastamise võimatusega. Seega väidetavalt on hagejaga ärisuhte lõpetamise aluseks asjaolu, et kostjal ei olnud võimalik veenduda/aru saada hageja rikkuse ja vara päritolus. Tekkinud olukorras tuleb asja lahendamiseks aga järgmisena selgeks teha, millisest hageja „rikkusest“ ja „varast“ jutt käib, mille päritolus ei saa väidetavalt kostja veenduda ja/või ei saa aru. Paraku selles osas on kostja selgitused üldsõnalised või väga raskesti jälgitavad. Samas see on käesoleva asja lahendamise seisukohast üks põhjapanevamaid asjaolusid, kuna ebaõigetest alusandmetest lähtumine võib kaasa tuua (ja antud juhul ka tõi kaasa) ebaõige lahenduse. 6 2-23-12726
2. Kostja on vastuses hagile märkinud, et „kostjal tekkinud küsimused puudutavad peamiselt hageja kontojääki, vara summas ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Tegemist on varaga, mis pärineb ettevõtte R OÜ ärisuhte lõpetamisest tekkinud kontojäägi kandmisega ettevõtte osaniku ehk hageja kontole.“ (vt. kostja 13.10.2023 vastus hagile p. 3.3.) ja et vara päritolu osas hagejalt selgituste saamiseks ning nende paremaks mõistmiseks edastas kostja hagejale 30.06.2023 päringu. Vaidlust ei ole selles, et kostja saatis 30.06.2023 hagejale päringu (lisa 2). Nimetatud päringus on näha, et kostja on tundnud huvi hageja kontole 02.09.2020.a. kantud 1 521 844,52 EUR päritolu kohta. Tulenevalt ülaltoodust saab hageja aru, et kostja on lõpetanud hagejaga ärisuhte, kuna talle väidetavalt ei ole arusaadav hageja kontole 02.09.2020.a. kantud 1521844,52 EUR päritolu. Seega tulebki tekkinud olukorras tuvastada, et kas on põhjendatud asuda seisukohale, et kostja ei suuda täita hoolsusmeetmeid hageja kontole 02.09.2020.a. kantud 1 521 844,52 EUR kohta ehk kas mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt saab asuda seisukohale, et vastavate rahaliste vahendite (rikkuse/vara) päritolus ei ole võimalik veenduda / sellest aru saada.
3. Rahapesu reeglite olemasolu ei tähenda automaatselt seda, et kostja saab selle taha ennast peita lihtsa väitega, et temal on subjektiivne kahtlus, et ta ei saa hoolsusmeetmeid täita ja see annab talle aluse tarbijaga põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda või vastav leping lõpetada. Kui kostja väidetavalt ei saa hoolsusmeetmeid täita, siis peab kostja tõendama, et ta on teinud kõik endast mõistlikult oleneva, et hoolsusmeetmeid rakendada, kostja on teinud seda õigesti, sh. rakendanud õigeid ja asjakohaseid hoolsusmeetmeid õigete ja asjakohaste asjaolude suhtes ning objektiivsetel alustel on kindel, et tegemist on konkreetse rahapesu nõuete ja reeglite rikkumise ja riskiga hageja suhtes ning kostja ei saa rohkem hoolsusmeetmeid täita just hagejast tulenevatel objektiivsetel asjaoludel, mis õigustab tarbijaga põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või vastava lepingu lõpetamist. Muu hulgas tuleb arvestada asjaoluga, et teatud tehingute ja ärisuhte puhul ei pea krediidiasutus ärisuhet lõpetama, vaid krediidiasutusel lihtsalt on teatud hoolsusmeetmete puhul kohustus teavitada Rahapesu Andmebürood või muud pädevat asutust (kostja enda poolt viidatud FATF juhend lk 9 p 20 jt) ja rakendada muu hulgas täiendavad hoolsusmeetmed, kuid see ei anna kostjale kohe alust tarbijaga lepingu sõlmimisest keelduda või see lõpetada.
4. Ülaltoodud hageja seisukohta toetab ka Finantsinspektsiooni 01.03.2019.a juhend „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ (edaspidi juhend) (lisa 3). Nimelt, juhendi p 2.3.
5. esimese lause kohaselt tuleb juhendi kohaldamisel tekkivate rakenduslike ja tõlgenduslike probleemide korral lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, tõlgendades vajadusel erinevaid juhendi punkte koosmõjus ning arvestades käesoleva juhendi eesmärki. Juhendi p 4.1.
6. kohaselt on kohustatud isik on hoolsusmeetmeid kohaldanud piisavalt, kui kohustatud isikul tekib sisemine veendumus, et on täitnud hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse. Sisemise veendumuse kujunemisel võetakse arvesse mõistlikkuse põhimõtet. Juhendis on kohustatud isiku sisemise veendumuse kujunemise mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt selgitatud, et sisemine veendumus mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt tähendab küsimusele vastamist, kas asjaolude hindamisel ka kolmandal erapooletul isikul oleks samadel asjaoludel ehk sama informatsiooni põhjal tekkinud veendumus, et ta teab, miks ja vajadusel millisel eesmärgil ja mis majandus- või õigussuhete raames klient rahalisi vahendeid saab, ja teab, et see vastab eelnevalt kliendi kohta kogutud informatsioonile.
7. Hageja leiab, et hageja kontole 02.09.2020 kantud 1521844,52 EUR päritolu tuvastamisel on kostja lähtunud ebaõigetest andmetest. Muu hulgas ei ole kostja tuvastanud õigeid allikaid, kust hageja kontole 02.09.2020.a. kantud 1521844,52 EUR rahalised vahendid pärinevad, sh. ei ole tuvastanud tegelikke tehinguid, kust vastavad rahalised vahendid pärinevad ning on lähtunud ebaõigetest tehingutest, millest ei saaks hageja kontole 02.09.2020.a. kantud 1521844,52 EUR kuidagi pärineda. Nimelt, kostja on oma 30.06.2023 päringus küsinud hagejalt andmeid viie

§ 20lg 1 p-le 4, mis jällegi puudutab alles loodavat ärisuhet ja juhuti tehinguid.

Samuti on asjasse puutumatud

§ 23

lg 2 p-d 1 ja 3, kuna need puudutavad eraldiseivaid üksikuid tehinguid ning nendes kirjeldatud tegevus hõlmab kostja kontrolli enne tehingu tegemist. Ühtlasi on alusetud kostja viited Tallinna Ringkonnakohtu otsusele asjas nr 219-5604 seoses rahapesu kahtlusega, kuna kostja ei ole hagejale ette heitnud, et hagejaga lõpetatakse ärisuhe rahapesu kahtluse tõttu. Kostja on korduvalt märkinud, et hagejaga on ärisuhe lõpetatud

§ 42lg 1 p 1 ja mitte p 2 alusel.

1. Lepingute ülesütlemine on alusetu ja tagajärjetu. Direktiivi 2014/92/EL preambula kohaselt peaksid liikmesriigid tagama, et taotluse maksekonto avamise taotluse rahuldamata jätmise korral teavitavad krediidiasutused tarbijat selle konkreetsetest põhjustest. KAS § 89 lg-le 92 kohaselt KAS § 89 lõikes 91 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta keeldumise või ülesütlemise kehtivust, kuid kahjustatud poolele tuleb hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju. KAS § 89 lg 91 kohaselt peab krediidiasutus põhjendama isikule makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist KAS § 89 lõikes 2 nimetatud viisil, sealhulgas tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta, välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga, või olukorras, kus info avalikustamine võib kahjustada krediidiasutuse teabevahetust õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.
2. Samas VÕS § 7101 lg 6 kohaselt on krediidiasutus kohustatud tarbijat kirjalikult ja tasuta teavitama põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisest ja keeldumise põhjustest, välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus Eesti riigi julgeoleku ja avaliku korra või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega. Tulenevalt ülaltoodust on VÕS § 710 1 lg 6 erinormiks nii KAS § 89 lg 9 1 kui ka lg 92 suhtes, mis puudutab tarbijaga põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist ja keeldumisest põhjendamist. Seega käesolevas asjas ei kuulu KAS § 89 lg 92 kohaldamisele, vaid üksnes VÕS § 7101 lg
3. Hageja rõhutab, et kostja ei ole selgitanud, põhjendanud ega tõendanud, kuidas käesolevas asjas nõuetekohane ülesütlemisavalduse põhjendamine oleks vastuolus Eesti riigi julgeoleku ja avaliku korra või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise 11 2-23-12726 seadusega. Kostja viitab oma vastuses küll

§-le 51, kuid ei ole nimetanud ühtegi seal toodud alust, mis annaksid kostjale õigusi jätta ülesütlemisavaldus nõuetekohaselt põhjendamata ehk jätta esitamata põhjalik analüüs asjaoludest, mis on toonud kaasa lepingu ülesütlemise. Hageja rõhutab, et üksnes üldsõnalised viited ei ole piisavad ülesütlemise avalduse põhjendamiseks. Eriti tarbijaga põhimakseteenuse lepingu lõpetamisel.

1. Direktiivist ega selle sisust ja eesmärgist ei tulene, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta keeldumise või ülesütlemise kehtivust. Kui see nii oleks, siis tekiks olukord, mis oleks vastuolus direktiivi mõte ja eesmärgiga. Nimelt, sellisel juhul välistab vastav säte sisuliselt direktiivi eesmärgi saavutamise, kuna tarbijale ei oleks sellisel juhul tagatud juurdepääs põhimaksekontole. Krediidiasutus saaks väga kergesti oma VÕS § 7101 lg-st 2 ja direktiivist tulenevast kohustusest mööda minna väljastades ilma põhjenduseta keeldumise või ülesütlemise, mis sisuliselt välistaks tarbija võimaluse saada krediidiasutuses juurdepääsu põhimaksekontole, mille krediidiasutuse poolt tagamise kohustus tuleneb direktiivi sisust, olemusest ja eesmärgist. Igal juhul allub ülesütlemise avalduse kehtivuse kontroll kohtule. KAS § 89 lg-le 9 2 sätestatud võimalus põhjenduste puudumiseks lepingu ülesütlemise avalduses ja justkui lepingu ülesütlemise kehtivus vaatamata ülesütlemise sisule, ei saa muuta olematuks Direktiivi ja ka VÕS § 7101 lg-st 2 tulenevat regulatsiooni. Riigikohus on selgitanud, et riigisisese õiguse ja Euroopa Liidu õiguspõhimõtete vastuolu korral tuleb liidu õiguse esmasuse tõttu jätta riigisisene norm või selle vastav osa Euroopa Liidu õigusega seotud asjades kohaldamata.
2. Hageja on seisukohal, et VÕS § 7101 lg 2 kohaldub mitte üksnes juhul, kui tarbija (hageja) vaidlustab eraldi krediidiasutuse keeldumist põhimakseteenuste lepingu sõlmimisest, kuid ka siis kui tarbija (hageja) vaidlustab juba sõlmitud põhimakseteenuste lepingu ülesütlemist, kuna seda saab ka sisuliselt pidada krediidiasutuste keeldumisena tarbijale (hagejale) põhimakseteenuste osutamisest. VÕS § 7101 lg-s 6 sätestatakse krediidiasutusele mitmed kohustused juhuks, kui nad keelduvad tarbijale põhimakseteenuste osutamisest. Keeldumise korral tuleb tarbijat sellest viivitamata teavitada ja talle põhjused selgitada. Seega olukorras, kus krediidiasutus soovib tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuste lepingu üles öelda, sh. lõpetada tarbijale põhimakseteenuste osutamist, ei piisa üksnes viitest lepinguvabadusele, sh. mingile kostja riskiisule või selle muutumisele, selle VÕS § 710 1 lg 2 alusel piiratuse tõttu, vaid krediidiasutus peab põhjendama ja tooma välja konkreetsed põhjused, mis annavad krediidiasutustele kehtivat ja õigusliku alust põhimakseteenuste lepingu lõpetamiseks. Tulenevalt ülaltoodust ja arvestades tekkinud olukorda on hageja seisukohal, et kostja ei ole hagejaga sõlmitud arvelduskonto ja maksekaardi ((põhi)makseteenuse) lepingu ülesütlemisel esitanud ühtegi asjaolu, mis annaksid kostjale alust keelduda hagejaga põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest ja arvelduskonto kasutamise lepingut üles öelda. Seega on kostja arvelduskonto ja maksekaardi ((põhi)makseteenuse) lepingu ülesütlemine tagajärjetu, kuna selleks puudub igasugune nii faktiline kui õiguslik alus.
3. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et krediidiasutused lükkavad põhimaksekonto avamise taotluse tagasi juhul, kui sellise konto avamise tulemusel rikutakse direktiivi 2005/60/EÜ sätteid rahapesu vältimise ja terrorismi rahastamise takistamise kohta. Samuti selles, et krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 42 lõikes 1 sätestatud alustel. Samas sellest ei saa teha automaatselt järeldust, et sisuliselt ei pea kostja vastavat riski iga isiku ja tehingu puhul konkreetselt, nõuetekohaselt ja õigesti hindama.
4. Selleks, et direktiivis toodud eesmärki (tagada tarbijale krediidiasutuses põhimakseteenuste kättesaadavus ja et krediidiasutused ei lõpetaks tarbijaga vastavaid lepinguid kergekäeliselt) oleks võimalik saavutada ja realiseerida, peaks krediidiasutuse jaoks muutuma pigem ebamugavamaks tarbijaga kergekäeliselt põhimakseteenuste lõpetamise (sh. sõlmimisest keeldumise). Hageja märgib, et rahvusvaheliste standardite kohaselt peaksid rahapesu tõkestamise juhised keskenduma eelkõige riskide haldamisele ja juhtimisele, mida käesolevas asjas ei ole tehtud. Kostja ei ole kunagi ei hagejale 12 2-23-12726 ega R OÜ-le kuni 20.07.2023 heitnud ette, et hageja ja temaga seotud äriühingute tegevus on olnud kostjale arusaamatu. Kostja ei ole kunagi palunud hagejal ega R OÜ-l kuni 30.06.2023 selgitada oma tegevust, kuna see on kostja jaoks arusaamatu. Kostja ei ole kunagi küsinud hagejalt ega R OÜ-lt kuni 30.06.2023 mitte mingite tehingute kohta teavet, andmeid, selgitusi dokumente vms, kuna kostjal on tekkinud nende suhtes rahapesu kahtlus ja oleks vaja vastavaid asjaolusid kontrollida. Hageja kinnitab, et on alati esitanud kostjale kõik kostja poolt soovitud andmed ja dokumendid iga tegevuse ja tehingu kohta, mis tal oli objektiivselt võimalik esitada ning on alati olnud ja on valmis olnud tegema kostjaga igakülgset koostööd, kui kostjal peaksid tekkima hageja, R OÜ või teiste seotud ühingute tegevuse kohta kahtlused, küsimused või pretensioonid. Hageja leiab, et üksnes asjaolu, et keegi, sh. meedias avaldab oma subjektiivset arvamust ei saa olla piisav, et selle alusel, eriti tarbija puhul, keelduda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest või see lõpetada.
5. Hageja jaoks on arusaamatu kostja seisukoht, et hagejaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu lõpetamise aluseks on asjaolu, et äriühingust R OÜ kanti 02.09.2020 hageja arvele 1 521 844,52 EUR ning nende päriolu osas on kostjal kahtlused. Nimelt, hageja on selgitanud kostjale korduvalt vastavate rahaliste vahendite ülekandmise vajadust ja alust veel enne 02.09.2020 ülekande tegemist. Kusjuures hageja täpsustas kostjalt veel üle, et kas kostjal on mingid kahtlused, probleemid, pretensioonid või vastuväited sellele, et äriühingust R OÜ kantakse 02.09.2020.a. hagejale, kui R OÜ aruandvale isikule, 1 521 844,52 EUR, mida kasutatakse just ja ainult R OÜ tegevuse jätkamise tagamiseks (lisa 8). Samuti seoses äriühingust R OÜ 02.09.2020 rahaliste vahendite kostja juures asuvale arveldusarvele ülekandmisega on hageja eraldi täpsustanud, et kas kostja näeb sellega seos mingeid, sh. rahapesu kahtlusega seotud probleeme või riske, et see tooks kaasa ka hageja kui tarbija arvelduskonto sulgemise ja põhimakseteenuse lepingu sõlmimise takistuse. Kostja ise kinnitas hagejale, et seoses äriühingust R OÜ (
6. aastal alusetult suletud arveldusarvelt) hageja arvele rahaliste vahendite kandmisega kostja mingeid probleeme ei näe ja kiidab selle heaks. Kostja teadlikkust ja varasemat kontrolli tehingu üle tõendab juba asjaolu, hageja ei oleks iseseisvalt saanud seda ülekannet teha, kuna tal puudus vastaval ajal juurdepääs R OÜ
7. aastal alusetult suletud arveldusarvele, kus vastavad rahalised vahendid ka asusid.
8. Hageja leiab, et hagejaga sõlmitud lepingute ülesütlemine kostja poolt on vastuolus hea usu põhimõttega ja/või heade kommetega lähtuvalt sellest, et hageja kontole kanti teatud rahalised vahendid, mille osas on hageja eraldi enne kande tegemist kostjaga ühendust võtnud ning saanud kinnitust, et vastavate rahaliste vahendite hageja kontole kandmisel ei ole probleeme, kostja nendes rahalistes vahendites probleemi ei näe, kiidab vastava ülekande heaks ja see ei too kaasa hagejaga ärisuhte lõpetamist. Täiendavalt juhib hageja tähelepanu asjaolule, et VÕS § 7101 lg 1 ja lg 2 on vastuolus Euroopa Liidu õigusega osas, milles need nõuavad, et tarbija peab vastama kostja enda poolt kehtestatud kõikidele (sh. diskrimineeritavatele ja direktiiviga vastuolus olevatele) teenuste üldtingimustele. Sellisel juhul saaks kostja kehtestada selliseid, sh. diskrimineerivaid, nõudeid, millele vastavad ainult tema poolt soovitud tarbijad ja selliselt piirata tarbijate juurdepääsu põhimakseteenustele, mis on otseselt vastuolus direktiivi olemuse, mõte, sisu ja eesmärgiga. Sellised nõuded oleks tüüptingimustena kehtestatuna ühtlasi ka seadusevastased ja seega ka tühised. Arvestades direktiivi 2014/92/EL sisu, mõtet, eesmärki ja piiranguid tuleb asuda seisukohale, et kostjal puudub alus hagejaga põhimakseteenuse lepingu ülesütlemiseks ning kostja poolt 20.07.2023 hagejale saadetud ülesütlemisavalduse alusel kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingud ei ole lõppenud.
9. 29.11.22023 menetlusdokumendis märkis hageja seoses kostja 21.11.2023 vastusega hagiavaldusele, et kostja poolt 21.11.2023 esitatud tõendid tuleb jätta asja juurde võtmata. Hageja juhib tähelepanu, et kostja 21.11.2023 vastuse lisad 30-54 on võõrkeelsed (inglise keelsed). TsMS § 33 lg 1 teise lause kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Hageja andis teada, et ta vaidleb muukeelsete tõendite vastuvõtmisele vastu. TsMS § 33 lg 3 kohaselt kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta 13 2-23-12726 avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Tulenevalt ülaltoodust on hageja seisukohal, et juhul, kui kohus soovib asja lahendamisel kostja poolt võõrkeelsetest tõenditest lähtuda, siis tuleb kohtul nõuda kostjalt kohtu poolt määratud tähtpäevaks kõikide kostja poolt menetluses esitatud võõrkeelsete tõendite tõlget eesti keelde, kuna hageja vaidleb muukeelsete tõendite vastuvõtmisele vastu. Kui kostja kohtu poolt määratud tähtpäevaks kõikide kostja poolt menetluses esitatud võõrkeelsete tõendite tõlget eesti keelde ei esita, siis tuleb vastavad võõrkeelsed tõendit jätta tähelepanuta.
10. Samas on hageja seisukohal, et ka juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtpäevaks esitab võõrkeelsete tõendite tõlked eesti keelde, siis ka sellisel juhul tuleb kostja, mh. 21.11.2023 lisadena esitatud, sh. lisad 30-54, tõendid, kui asjakohatud, jätta asja juurde võtmata ja seda alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kostja 20.07.2023 ülesütlemisavalduses ja 13.10.2023 vastuses hagile on kostja korduvalt kinnitanud, et hagejaga sõlmitud lepingute lõpetamise aluseks on

§ 42

lg 1 p 1 ehk et kostja ei suuda väidetavalt täita

alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid. Kostja ei ole käesolevas asjas kordagi heitnud hagejale ette, et kostjal on hoopis kahtlus, et hageja on seotud rahapesuga (

§ 42lg 1 p 2). Hageja rõhutab, et tegemist on kahe

alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid, millega hageja ei nõustu või vähemalt see võimatus ei tulene hagejast, siis ei tähenda see automaatselt hageja suhtes rahapesu kahtlust. Kostja poolt 21.11.2023 vastuses esitatud seisukohad ja lisad on aga sisuliselt suunatud hageja püüdlusele mõjutada kohut ja tekitada kohtus (alusetut) negatiivset hoiakut hageja suhtes. Kostja püüab alusetult tekitada olematut näivust sellest, et hageja olevat seotud rahapesuga, kuna äriühingutele R OÜ, L OÜ ja H OÜ on seaduslike tehingute alusel tehtud ülekandeid kolmandate, R OÜ, L OÜ ja H OÜ ja hagejaga mitte seotud, isikute poolt, kes asuvad offshore piirkonnas ja omakorda kellega seotud isikud on kahtlase taustaga. Nimetatud asjaolu ei oma aga käesoleva asja lahendamisel mingit tähtsust, kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemisel hagejale

§ 42lg 1 p-i 2 ette heitnud.

55. Tulenevalt ülaltoodust ja arvestades asjaoluga, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja puhul ei ole

§ 42

lg 1 p 2 eeldused täidetud, siis ei kuulu antud asjas tõendamisesemesse asjaolu, et äriühingutele R OÜ, L OÜ ja H OÜ on tehtud ülekandeid kolmandate isikute poolt, kes asuvad offshore piirkonnas ja et nende isikutega on omakorda seotud kahtlase taustaga isikud. Kuna aga just nimetatud, tõendamiseseme suhtes mitteolulise asjaolu tõendamiseks on kostja vastavaid tõendeid esitanud, siis tuleb vastavad tõendid, kui asjakohatud, jätta asja juurde võtmata. Hageja rõhutab, et kostja poolt esitatud seisukohad ja tõendid ei oma tähtsust ka vaidluses, kas kostja suudab täita

alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid seoses hageja vara ja rikkuse päritoluga või mitte, kuna vaidlust ei ole hageja vara ja rikkuse päritolu üle. See tähendab, et lepingu ülesütlemise aluseks ei ole olnud ja seega asjas ei ole esitatud ühtegi alust ega tõendit selle osas, et hageja vara päritolu ei ole võimalik tuvastada.

1. Nimelt läheb hageja vara ja rikkuse päritolu hindamise ulatus kosta poolt käesolevas asjas lubatust kaugemale, kuna kostja ei ole vastavas ulatuses hindamise ja hoolsusmeetmete rakendamiseks vajalikke eeldusi tuvastanud. Kostja on leidnud, et hageja vara ja rikkuse päritolu osas ei ole tal võimalik hoolsusmeetmeid rakendada, kuna äriühingutele R OÜ-le, L OÜ-le ja H OÜ-le on tehtud ülekandeid kolmandate isikute poolt, kes asuvad offshore piirkonnas ja et nende isikutega on 14 2-23-12726 omakorda seotud kahtlase taustaga isikud ehk et hageja vara ja rikkuse päritolu hindamisel tuleb nimetatud asjaoludega arvestada. Ülaltoodust lähtuvalt leidis kostja (alusetult), et kuna vastavad offshore piirkonnas asuvate isikute ja nende isikutega seotud kahtlase taustaga isikute vara ja rikkuse päritolu ei ole võimalik tuvastada (nende osas hoolsusmeetmeid rakendada), siis see asjaolu automaatselt tähendabki, et ka hageja suhtes ei ole võimalik hoolsusmeetmeid rakendada ehk hageja vara ja rikkuse päritolu tuvastada.
2. Hageja leiab, et kostja vastav hindamise ulatus ja sellest tehtud järeldused on ebaõiged, kuna need põhinevad asjakohatute alusandmete hindamisele. See tähendab, et kostja jõudis vastavate offshore piirkonnas asuvate isikute ja nende isikutega seotud kahtlase taustaga isikute vara ja rikkuse päritolu hindamiseni ilma sellise hindamise tegemise aluseks olevate eelduste tuvastamiseta. Kostja ei ole tuvastanud vajalikke eeldusi, et kanda üle ebaselgus offshore piirkonnas asuvate isikute vara päriolus hageja vara päritolule. Pealegi ei ole kostja üldse püüdnudki saada selgust offshore piirkonnas asuvate isikute vara päriolust. Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas on äriühingutele R OÜ-le, L OÜ-le ja H OÜ-le ülekandeid teinud kolmandate isikute vara päritolu hindamine hageja vara päriolu hindamise raames asjakohatu ja põhjendamatu, kuna selles ulatuses hooldusmeetmete rakendamise aluseid ei ole tuvastatud ja seda alljärgnevatel põhjendustel.
3. Hageja leiab, et juhul, kui

§ 20

lõike 1 punktides 1–5 nimetatud hoolsusmeetmeid tuleb rakendada alati sõltumata sellest kas isikute vahel on kehtiv ärisuhe või mitte, kaotaks

§ 19lg 5 igasuguse mõte.

Seega on kostja kohaldanud hageja suhtes asjakohatuid hoolsusmeetmeid. See tähendab muu hulgas seda, et kostja ei saa hagejaga kehtivat ärisuhet ehk lepingut lõpetada põhjendusel, et kostja ei suuda täita

§ 20lõike 1 punktides 1–5 nõutavaid hoolsusmeetmeid.

1. Hageja rõhutab, et üksnes asjaolu, et isik on saanud laekumise offshore piirkonnas asuvatelt või kahtlase taustaga isikutelt, ei tähenda automaatselt, et isiku vara ja/või rikkuse päritolu ei ole selge või tegemist oleks automaatselt rahapesu kahtlusega. Hageja möönab, et tegemist võib olla maksimaalselt ebahariliku tehinguga kontol (vt. Rahapesu Andmebüroo 06.05.2019 „juhendi kahtlaste tehingute tunnuste kohta“ (edaspidi kohaselt) lk 13, p. 2.2.). Vastava juhendi p 14 kohaselt loetakse ebaharilikkus kõrvaldataks, kui isik põhjendab ebahariliku tehingu või toimingu majanduslike või muude eluliselt usutavate selgitustega. Kostja kõikidele päringutele on R OÜ, L OÜ ja H OÜ vastanud, esitanud kõik olemasolevad dokumendid tehingute kohta ja selgitanud tehingute sisu, sh, et isikud tegelevad rahvusvaheliste vedude ja/või ekspedeerimisteenuste osutamisega muu hulgas Venemaa Föderatsioonis. Vastavad offshore isikud ei ole kunagi olnud R OÜ ega H OÜ tehingupartneriteks ning R OÜ ja H OÜ ega hageja ning temaga seotud isikud ei ole kuidagi olnud seotud vastavate offshore isikutega. Tehinguid on tehtud ja teenuseid on osutatud valdavalt Venemaa Föderatsiooni juriidilistele isikutele, kelle eest tasus kolmas isik. Hageja leiab, et selliselt on hageja põhjendanud ebahariliku tehingu või toimingu majanduslike või muude eluliselt usutavate selgitustega. Vaidlust ei saa olla sellest, et Venemaa Föderatsioonis on keeruline poliitiline ja majanduslik olukord. Paljud Venemaa Föderatsiooni isikud, kartuses teatud poliitilises situatsioonis jääda oma vahendites ilma, hoiavad neid väljaspool Venemaa Föderatsiooni, sh. offshore piirkonnas. Offshore piirkonnas vahendite omamine ja sellest maksete tegemine on seaduslik ja ei ole keelatud.
2. Pärast hagejalt vastavate selgituste ja dokumentide saamist ei ole kostja tuvastanud, et R OÜ, L OÜ, H OÜ ja hageja poolt tehtud tehingud oleksid ebatavalised ega tehingumustrit, millel ei oleks mõistlikku või nähtavat majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei oleks konkreetse ärispetsiifika jaoks iseloomulik (Finantsinspektsiooni juhendi „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ (edaspidi FI juhend) p 4.4.2.2.) Hageja märgib, et tal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu ehk et ei R OÜ, L OÜ, H OÜ ega hageja isiklikult ei ole kuidagi kostja poolt viidatud offshore äriühingutega ega nendega seotud väidetavalt kahtlase taustaga isikutega kuidagi seotud. Ei saa tõendada seda, mida ei ole olemas. Seega olukorras, kus kostja isegi oleks asunud seisukohale, et hageja põhjendused ei ole piisavad ega eluliselt usutavad, millega hageja igal juhul ei nõustu, siis 15 2-23-12726 sellisel juhul tuli kostjal selleks, et ta saaks heita hagejale ette, et kostjale ei ole hageja vara ja/või rikkuse päritolu arusaadav, tuvastada asjaolud, mille alusel saaks tekkida vähemalt põhjendatud kahtlus, et R OÜ, L OÜ, H OÜ või hageja isiklikult on kuidagi seotud kostja poolt viidatud offshore äriühingutega või nendega seotud kahtlase taustaga isikutega. Seda ei ole kostja teinud.
3. Nimelt, väidab kostja sisuliselt, et seoses hageja vara päritoluga on kostja tuvastanud mingite tehingute ahela või vähemalt mingid asjaolud, mis tekitavad kahtluse, et tegemist võib olla ebaseaduslike tehingute ahelaga, mille ühe osa suhtes ei ole vara ja/või rikkuse päritolu võimalik tuvastada. FI juhendi p 4.4.3.
4. kohaselt kui kohustatud isikul on kahtlus, et laekuva makse puhul ei ole maksjaga seotud informatsioon õige ehk tegelikult on tegemist maksega pikemas ahelas/jadas (vt ka käesoleva juhendi punkt 8.4), siis eeldab tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamine kohustuse täitmist nö tehingu esimese lüli või ahela osas ehk vara algse allika ja päritolu osas (isik, kellelt selles ahelas rahalised vahendid alguses liikuma hakkasid). FI juhendi p 8.
5. kohaselt eeldab maksja ja saaja informatsiooni edastamine ühtlasi maksest tegelikult kasusaavate isikute kohta informatsiooni edastamist. See tähendab, et olukorras, kus makseasutus või krediidiasutus tuvastab tehingute ahela, kus tegelik ülekannete eesmärk on rahalised vahendid kanda ühelt isikult teisele kuni need edastatakse tegelikult kasusaavale isikule ehk lõppadressaadini, peab tegelikult kasusaavate isikute (ehk tegelike maksjate ja saajate) informatsioon liikuma läbi terve makseahela.
6. Hageja leiab, et kostja on oma hoolsusmeetmeid täitnud olukorras, kui ta tuvastab kust pärineb hageja vara (R OÜ, L OÜ, H OÜ majandustegevusest). Kui kostja tuvastab, et R OÜ, L OÜ ja/või H OÜ on saanud ülekandeid ebaharalikest tehingutest (offshore piirkonnast asuvatelt isikutelt), siis see tähendab üksnes seda, et hageja peab rakendama tavapäraste hoolsusmeetmetega võrreldes tugevdatud hoolsusmeetmeid, eesmärgiga ebaharilikkus kõrvaldada. Vahe on selles, et kui ebaharilikke tehinguid ei esine, siis ei pea kostja tugevdatud hoolsusmeetmeid rakendama. Kui aga isegi kostja rakendab tugevdatuid hoolsusmeetmeid, siis sellel on kaks

§ 23lg 2 sätestatud ärisuhte seire kohustus hõlmab kogu hageja ja tema ärisuhet.

Kostja ei ole ei ülesütlemisavalduses ega muudes dokumentides enne kohtumenetlust kordagi viidanud sellele, et kostja käsitleb „ebaharilikuna“ kogu hageja tegevust ja tema ärisuhet. Asjaolu, et kehtiva ärisuhte raames tuleb kostjal teostada ärisuhte seiret ja et see peab hõlmama tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamist, ei tähenda, et kostja saab määratlematult tugineda hageja kogu tegevusele ja kogu ärisuhtele.

räägib ka ärisuhte seire puhul ainult konkreetsetest (ebaharilikkest) tehingutest. Seega ka hoolsusmeetmete rakendamisel seoses isiku vara päritolu tuvastamisega, kehtib see kohustus üksnes konkreetsete tehingute osas, mitte mingi abstraktse isiku tegevuse suhtes. See tähendab, et kostja ei saa ärisuhte lõpetamisel viidata ühele tehingule, mille alusel tekib väidetavalt mingi „ebaharilikkus“, kuid menetluse kestel asuda seisukohale, et probleem on hoopis mujal. Eriti olukorras, kus probleemi tegelikult ei esine.

1. Hageja ei esitanud osa dokumente vastavate tehingute osas, kuna seda ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel teha. Vastavatest tehingutest on möödunud 13-17 aastat ja osa dokumente ei ole lihtsalt säilinud. Hagejale ei saa ette heita, et ta ei säilitanud kõiki dokumente 13-17 aastat vanade tehingute osas nö. „igaks juhuks“. Täiesti asjakohatu ja ebaõige on kostja väide, et hageja vara ja rikkuse ebaselge päritolu tuleneb väga mitmetest vastaspooltest, kellega R OÜ, OÜ H ja L OÜ tihedalt ning suurtes mahtudes arveldasid. Hageja rõhutab, et kostja poolt 21.11.2023 vastuse p-s 9 viidatud isikud ei ole kunagi olnud hageja, R OÜ ega OÜ H „vastaspoolteks“, „tehingupartneriteks“ vms. Hageja on oma algse rikkuse ja vara saanud R OÜ jagunemislepingutest. Kostja ei ole vastupidist tuvastanud ega tõendanud. Jääb arusaamatuks kostja väide, et tema poolt väidetavalt tehtud analüüsi pinnalt on küsitav ettevõtete kontodele laekunud varade päritolu ja allikad. Kostja ei ole välja toonud, et kogu R OÜ varade päritolu ja allikad, sh. jagunemislepingu alusel saadud varade päritolu on küsitav. Seega tuleb vastavad väited jätta tähelepanuta.
2. Asjakohatu on kostja viited Rahapesu Andmebüroo juhendis „Juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta“ tunnuste indikaatoritena punktidele 1.1 ja 1.
3. Antud indikaatorid käsitlevad rahapesu kahtlust, mida kostja ei ole kordagi hagejale ette heitnud, vaid kostja ise on selgesõnaliselt kinnitanud, et rahapesu kahtlus ei ole hagejaga ärisuhte lõpetamise aluseks (vt. näiteks kostja 13.10.2023 vastuse hagile p 13.
4. esimene lause). Samuti on kostja ka varasemas suhtluses hagejaga kinnitanud, et ärisuhte lõpetamise aluseks ei ole rahapesu kahtlus. Kui kostja peaks viidatud asjaolu vaidlustama, siis esitab hageja selle kohta täiendavad tõendid. Seega on kostja järjekordselt tuginenud asja lahendamisel asjakohatutele sätetele ja alustele. 18 2-23-12726
5. Kostja poolt väidetavate tehingute ja hageja kontole 1,5 mln ülekandmise vahele on jäänud üle kümne

ei kehtinud aastatel 2006-

1. Samas tunnistab kostja ise, et hageja poolt seisukoha punktis 13.64 viidatud kuupäevadel ei kehtinud rahapesu tõkestamise seadus samaväärses ulatuses kui alates
2. aastal jõustunud

-s. Kostja on aga leidnud, et see ei välista kostja kohustust kohaldada hoolsusmeetmeid kogu oma klientide ärisuhte kestvuse ajal ehk tagasiulatuvalt ja piiramatult. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Üldjuhul ei tohi ega saa seadusel olla seaduse jõustumiseelsele ajale tagasiulatuvat jõudu (vt. näiteks, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2002. a otsus nr 3-2-1-51-02 , p 12.)

ei sätesta, et 2017. aastal jõustunud

seadusel oleks tagasiulatuv jõud ja kostja saab kohaldada hoolsusmeetmeid tagasiulatuvalt kogu oma klientide ärisuhte kestvuse perioodile ka enne 2017. aastat. Kuna 2017.aasta

-el ei ole tagasiulatuvat jõudu, siis saab kostja kohaldada hoolsusmeetmeid tagasiulatuvalt üksnes alates

jõustumisest ehk 27.11.2017. Seda kinnitab ka

§ 100

esimene lause, mis kehtestab küll ühe erandi ülaltoodud reeglist, et kohustatud isik kohaldab vajaduse korral ühe aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates

3. peatükis nimetatud hoolsusmeetmeid olemasolevate klientide suhtes. Tulenevalt ülaltoodust leiab hageja, et olukorras, kus kostja ei ole kehtiva ärisuhte raames teostanud ühe aasta jooksul

jõustumisest arvates

3. peatükis nimetatud hoolsusmeetmeid olemasolevate klientide, siis ei saa ta seda hiljem teha. Vastasel juhul kaotaks

§ 100igasuguse mõte, kui kostja nagunii saaks seda teha igal ajal piiramatult.

1. Hageja nõustub kostjaga, et isiku rikkuse päritolu ei saa muutuda läbipaistvaks ja legaalseks põhjusel, et võimalik rahapesu on toime pandud enne hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse tänases ulatuses kehtestamist. Samas see ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Esiteks, hageja kontole laekunud 1.
2. mln euro päritolu on läbipaistev ja legaalne. Kui kostja on leidnud vastupidist, siis tuli tal esitada teade RAB`ile, mida kostja teinud ei ole. See tähendab, et kostjal ei ole kahtlust hageja vara päritolu kohta. Teiseks, hageja rõhutab, et ei ole alust heita hagejale ette võimetust esitada kostja poolt soovitud andmed ja dokumendid selleks, et kostja saaks oma hoolsusmeetmeid täita olukorras, kus 19 2-23-12726 kostja enda väitel on tal olnud juba alates 2007.aastast vastav kohustus olemas, kuid kostja ei ole seda teinud ca 15 aasta jooksul, kuigi teadis või pidi vastavatest asjaoludest kogu selle aja jooksul teadlik olema. Kolmandaks, hagejalt ei saa nõuda, et ta esitaks andmeid, tõendeid, dokumente jms. selle kohta kust pärineb kolmandate isikute vara, kui ei ole tuvastatud mingeid asjaolusid, mis vähemalt viitaksid mingile seosele hageja, kolmandate isikute ja/või nende vara vahel ning sooviga selle päritolu varjata.
3. Asjakohatud on kostja viited sellele, et kostja alustas hagejale uuesti teenuse pakkumist 17.04.
4. See ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust, kuna poolte vahel ei saa olla tegemist „alates 17.04.2023 teenuse uuesti pakkumisega“, kuna poolte ärisuhe ei ole kunagi katkenud. Seda asjaolu ei muuda olukord, et kostja on jätnud ebaseaduslik vastava aja jooksul oma lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitmata. Ebaõige on kostja väide, nagu tuleneks Riigikohtu 13.05.2020 otsusest tsiviilasjas 2-18-17536, et

alusel lepingute ülesütlemisel VÕS § 196 lg 3 mõistliku aja põhimõte ei kohaldu. Sellist väidet vastav Riigikohtu lahend ega ükski seaduse säte ei sisalda. 78. Täiesti meelevaldne on kostja seisukoht, et KAS § 89 lg 92 mõte on tagada, et rahapesu tõkestamise olukorras ei oleks võimalik isikul uuesti saada ligipääs makseteenustele vaid asjaolu tõttu, et ülesütlemiseavaldust ei ole kõikide faktidega põhjendatud. Kostja ei ole esitanud ühtegi viidet usaldusväärsele allikale, millest selline järeldus tuleneb. Kummastav ja samaaegselt otseselt vastuolus seadusega on kostja seisukoht, et oleks mõeldamatu, et kostja hakkab kõigile oma klientidele detailides kirjeldama (

1. a)kostja jaoks küsitavaid asjaolusid ja tehinguid ning (
2. b)juhendama klienti, vältimaks kahtlusi tekitavaid asjaolusid. Hageja rõhutab, et seaduse, sh. hoolsusmeetmete, eesmärk ongi selles, et hagejal on kohustus teatud juhtudel viia läbi iga kahtlase tehingu ja kliendi põhjalik analüüs, tuvastada vastavad riskid ning nende kõrvaldamata jätmisel ja muude seaduslike eelduste esinemisel teavitada nendest lepingu lõpetamisel klienti. Hageja ei ole kunagi väitnud, et põhjendamiskohustusega peab kostja juhendama klienti, vältimaks kahtlusi tekitavaid asjaolusid, kuid igal juhul on kostjal kohustus täpselt määratleda kõik probleemid, mis on vastava kliendiga seotud ning kui nende tagajärjeks on ärisuhte lõpetamine või tehingu tegemata jätmine, siis lasub kostjal kohustust sellest klienti teavitada ning selgitada võimalikult täpselt ja selgelt, mis on need faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis on toonud kaasa ärisuhte lõpetamise. 79. Ühtlasi on alusetu kostja väide, et hageja vastuse kostja vastusele hagi lisana 8 tõendina esitatud kirjavahetus, milles kostja esindaja on kinnitanud, et vahendid kantakse üle, ei tõenda kostjapoolset hinnangut ülekantavate R OÜ rahaliste vahendite osas. Vastavate rahaliste vahendite ülekandmise osas ei ole enne kostjalt vastuse saamist otsest maksekorraldust tehtud. Vastavate rahaliste vahendite osas pöörduti kostja poole enne hageja soovi ülekande tegemiseks küsimusega, et kas kostjal on kahtlusi vastavate rahaliste vahendite päritolu suhtes ehk kas vastavate rahaliste vahendite ülekandmine R OÜ-lt hageja kontole, mis tooks kaasa ka hagejaga ärisuhte lõpetamise. Kui see nii oleks olnud, siis hageja ei oleks soovinud vastavate rahaliste vahendite ülekandmist hageja isiklikule kontole. Antud kiri saadeti sisuliselt vastusena kostja päringule. Seega kostja ise kinnitas, et vastavate rahaliste vahendite ülekandmine R OÜ kontolt hageja kontole ei too kaasa ärisuhte lõpetamist. 80. Seega olukorras, kus kostja vastas päringule, kas kostjal on kahtlusi vastavate rahaliste vahendite päritolu suhtes ehk kas vastavate rahaliste vahendite ülekandmine R OÜ-lt hageja kontole tooks kaasa ka hagejaga ärisuhte lõpetamise sellega, et ta ei näe selles probleemi, tuleb aru saada selliselt, et kostja on vastavate rahaliste vahendite päritolu kontrollinud ja leidnud, et sellega ei ole probleemi. See tähendab, et kostja oma tegevusega sisuliselt kinnitanud, et nende vahendite kandmine hageja kontole ei too kaasa R OÜ suhtes kehtivate (alusetute) kahtluste ülekandmist hagejale ning ei põhjusta hagejaga ärisuhte lõpetamist. Hageja on seisukohal, et hea usu põhimõttega on vastuolus kostja poolt hagejaga ärisuhte lõpetamine olukorras, kus kostja ise enne raha ülekandmist sisuliselt kinnitab, et see ei too kaasa hagejaga ärisuhte lõpetamist, kui pärast ülekande tegemist samal alusel 20 2-23-12726 ütleb hagejaga sõlmitud vastavaid lepinguid ülesse. 81. Ühtlasi on vastuoluline kostja väide, et kostjal puudus võimalus vastava tehingu (1,5 mln euro ülekandmine hageja isiklikule kontole) tegemisest keelduda, kuivõrd tegemist oli R OÜ nõudega kostja vastu. Kostjal on väidetavalt võimalik korralduste täitmisest keelduda vaid olukorras, kus tehingust keeldumise õigus tuleneb pädevast õigusaktist või tehingu aluseks olevatest tingimustest. Seega olukorras, kus kostja ise väidab, et ta ei saanud, kostja enda väitel „kahtlase“ raha, ülekandmisest keelduda ehk seda ei saa kostjale ette heita, leiab kostja, et hagejaga seotud isikud oleksid saanud ikkagi mingil alusel vastavate kostja poolt viidatud tehingute alusel saadud rahaliste vahendite vastuvõtmisest keelduda. Kui asuda seisukohale, et üksnes offshore piirkonnas asuvatelt isikutelt rahaliste vahendite saamine on ebaseaduslik, hoolsusmeetmete rikkumine/täitmata jätmine ja/ või tekitab rahapesu kahtlust, vastavad kostja poolt hagejale ülekantud rahalised vahendid sisaldavad nimetatud rahalisi vahendeid (kostja arvates) ning kostja on vastavaid rahalisi vahendeid hagejale enda juures asuvale kontol üle kandnud, siis kostja loogika alusel oleks ka sisuliselt kostja ise tegelenud rahapesuga või vähemalt saaks ka kostja suhtes rääkida hoolsusmeetmete täitmata jätmisest/rikkumisest ja/või rahapesu kahtlusest. See oleks aga ilmselgelt absurdne (nagu see on ka hageja suhtes). 82. Lähtuvalt sellest on ilmselge, et üksnes offshore piirkonnas asuvatelt isikutelt rahaliste vahendite saamine ehk „ebaharilik“ tehing ei ole piisav ärisuhte lõpetamiseks. See saab olla üksnes vastava RAB´i teade esitamise aluseks, mida kostja ei ole ka teinud. Sellises olukorras aga ei saa rääkida hageja vara päritolu ebaselgusest, kuna hageja ega temaga seotud ettevõtted ei ole kunagi vara päritolu ega allikat varjanud. Hageja ja temaga seotud ettevõtte võimetus vastaval ajal esitada kostja poolt soovitud andmed vastavate tehingute kohta tuleneb kostjast, kes ei ole neid palunud esitada mõistliku aja jooksul, tehingutest on möödunud juba 13-17 aastat ning kostja alusetult keeldub lähtumast hageja poolt tehingute kohta antud igati eluliselt usutavatest asjaoludest. 83. Tulenevalt ülaltoodust ja arvestades direktiivi 2014/92/EL sisu, mõtet, eesmärki ja piiranguid tuleb asuda seisukohale, et kostjal puudub alus hagejaga põhimakseteenuse lepingu ülesütlemiseks ning kostja poolt 20.07.2023 hagejale saadetud ülesütlemisavalduse alusel kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingud ei ole lõppenud. KOSTJA VASTUVÄITED 84. Kostja esitas 13.10.2023 hagivastuse, milles palub jätta hagi tuleb rahuldamata ning menetluskulud tuleb hageja kanda. Kostja leia, et on vaidlusalused õigussuhted lõpetanud õiguspäraselt, sest kostja täitis seadusest tulenevat kohustust. Kostja märkis, et hageja ja Swedbanki AS vahel olid sõlmitud järgmised lepingud: arvelduskonto leping, arvelduskonto nr XXXXXXXX; teleteenuste leping, leping nr 2449215; deebetkaardi kasutamise leping, kaardi nr xxxxxxxx; E-arve püsimakselepingud nr-tega 3660430; 3641886; 3641877. 85. Kostja kohaldas hageja suhtes hoolsusmeetmeid, muu hulgas küsiti perioodil 30.06.2023– 07.07.2023 hagejalt täiendavaid selgitusi. Hageja edastas kostja päringutele vastused, aga tõi ka selgitused, et osadele esitatud küsimustele ei ole tal möödunud aja tõttu võimalik ammendavalt vastata, see tähendab palutud dokumente esitada. Eeltoodule lisaks tuleb arvestada ka faktiga, et hageja oli ise ning hageja poolt esindatud ettevõtted olid varasemalt samuti kostja kliendid, mille tõttu pidi kostja arvestama ka nende ärisuhete raames kogutud teabega. Kõikide asjaolude tulemusel tuvastas kostja, et tal ei ole võimalik rakendada talle õigusaktidest tulenevaid kohustuslikke hoolsusmeetmeid, mille tõttu oli kostja sunnitud seaduse alusel hagejaga sõlmitud lepingud erakorraliselt üles ütlema. 20.07.2023 saatis kostja hagejale lepingu ülesütlemise teatise, sest hageja osas ei olnud võimalik kohaldada hoolsusmeetmeid, sh ei olnud võimalik veenduda hageja rikkuse ja vara päritolus. 21 2-23-12726 86. Kostja selgitab täiendavalt lepingute ülesütlemise õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mille alusel tuleb jätta hagi rahuldamata. Lepingute ülesütlemise õigusliku aluse osas märkis kostja, et hagiavalduses kajastab hageja läbivalt põhimakseteenuse pakkumise kohustust. Põhimakseteenus ei saa olla ega olegi ühelgi juhul aga absoluutne. Eeltoodud põhimõte tuleneb otsesõnu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2014/92/EL (edaspidi direktiiv), millega põhimakseteenuse ulatus ja selle pakkumise kohustus kehtestati. Eesti õigusesse on viidatud direktiiv (vähemalt osaliselt) üle võetud võlaõigusseaduse parandustega. Direktiivi preambula punktis 47 märgitakse küll ära, et põhimakseteenuse pakkumisest keeldumine saab toimuda erandjuhtudel, aga otsesõnu on erandjuhuna välja toodud ka rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamist ja uurimist käsitlevate õigusaktide mittejärgimine. Samuti sätestab direktiivi artikkel 16 lg 4, et põhimakseteenuse juurdepääsu õigust ei saa tekkida olukorras, kus põhimakseteenuse pakkumisega rikutakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid. 87. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkide järgimist, sealhulgas piiravate meetmete ning nõuete järgimist, kinnitab ka VÕS § 710 1 lg 5, millega on direktiivi artikkel 16 lg 4 üle võetud Eesti seadusesse. VÕS § 7101 lg 5 sätestab, et

-st tulenevate hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse korral ei esine põhimakseteenuse pakkumise kohustust. See tähendab, et nii direktiivist, kui Eesti Vabariigi regulatsioonidest tuleneb kinnitus, et põhimakseteenuse pakkumine ning põhimakse konto omamine ei prevaleeri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmist. Seega jääb kostjale arusaamatuks hagiavalduse terves ulatuses esitatud argumentatsioon, milles rõhutakse põhimakseteenuse pakkumise kohustusele. Kostja ei ole lepingute kohustusliku ülesütlemisega jätnud täitmata talle seadusest tulenevat kohustust. Vastupidi, kostja on täitnud talle seadusest tulenevat kohustust ärisuhte lõpetamiseks, milliste asjaolude esinemisel ei ole põhimakseteenuse pakkumise kohustust.

1. Lisaks eeltoodule sätestab VÕS § 7101 lg 2, et põhimakseteenuse pakkumise eelduseks on vastavus krediidiasutuse sätestatud teenuse pakkumise tingimustele. Kostja on ärisuhte lõpetamise teates lepingu ülesütlemisel tuginenud muu hulgas ka Swedbank AS Üldtingimused (Lisa 1) punktidele 9.2.1.3, 9.2.1.4, 9.2.14, 9.2.15, millega kostja on üle võtnud seaduse sätted ka teenuse pakkumise eelduseks olevate tingimustena. Samuti on iga leping üles öeldud vastava teenuse tingimuste alusel: arvelduskonto leping tingimuste punkti 13.4 alusel (Lisa 2), teleteenuste leping tingimuste punkti 11.4 alusel (Lisa 3), deebetkaardileping tingimuste punkti 11.4 alusel (Lisa 4) ja earve püsimakselepingud tingimuste punkti 8.3 alusel (Lisa 5). Seega on kostja lõpetanud lepingud ka üldtingimustest ja teenuste tingimustest tulenevalt ning muu hulgas põhjusel, et kostjal ei ole võimalik täita seadusest tulenevaid hoolsusmeetmeid seoses hageja vara allika ja päritolu tuvastamise võimatusega. Sellises olukorras puudub kostjal, kui kohustatud isikul võimalus otsustada, kas kasutada lepingu ülesütlemise õigust või mitte, sest seadus kohustab kohustatud isikut sellises olukorras ärisuhte lõpetama.
2. Eeltoodu alusel ei esine kostjal kohustust põhimakseteenuse pakkumiseks ning seega see ei saa olla põhjus miks kostjapoolne ärisuhte lõpetamine oleks tühine. Rahapesu tõkestamise ning ennetamise (sh õiguslik) süsteem on suures osas üles ehitatud subjektiivsusele, sh krediidiasutuse riskiisule ja rahapesu kahtlusele. Asjaolud, mis ei võimalda kostjal hoolsusmeetmeid rakendada, võivad olla nii subjektiivsed kui ka objektiivsed.

§ 42

lg-s 1 sätestatud ülesütlemise alused on olemuselt subjektiivsed, kuid nende esinemisel on kostjal õigus ja kohustus leping erakorraliselt üles öelda. Sealjuures ei vaja vastavad alused lepingu rikkumist, st tegemist on iseseisvate oluliste põhjustega lepingu ülesütlemiseks. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-19-5604 tehtud lahendi punktis 43 leidnud, et rahapesu kahtlus on selline ülesütlemise alus, mis ei eelda lepingu rikkumist. Tegemist on iseseisvalt olulise põhjusega VÕS § 196 lg 1 tähenduses. 90. Olukorras, kus kostjal ei ole lepingu ülesütlemise hetkel võimalik, mh kliendile esitatava päringu 22 2-23-12726 vastuse tulemusel, teha väga selgeid järeldusi kliendi tegevusest ja tehingute osas püsib vara päritolu ebaselgus, siis on hoolsusmeetmete rakendamine võimatu

§ 42lg 1 p 1 mõttes.

Andmete ajakohastamise ja ärisuhte seire kohaldamise viisi puhul on kohustatud isikul lubatud tugineda, kas osaliselt või täielikult kaudsetele allikatele, ehk hoolsusmeetmete rakendamine ei pea toimuma üksnes päringutega kliendile, vaid see võib lähtuda ka kaudsetest allikatest, mis on kohustatud isikule kättesaadavad (vt ka

seletuskirja ning FI juhend p 4.4.1.3.). Hoolsusmeetmete rakendamise võimatus võib tekkida ka olukorras, mil kohustatud isik ei ole kliendi poole pöördunud, st kohustatud isikul ei ole igakordset ning üldist kohustust hoolsusmeetmete rakendamisel kliendi poole pöörduda. 91. Täiendavalt

§ 42

lg-le 1 on kohustatud isiku kohustuste sisu kirjeldatud ka Finantsinspektsiooni juhendi „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ p-s 4.3.6 ja 4.

1. (edaspidi „FI juhend). Ärisuhtest aru saamise meetme rakendamisel peab kohustatud isik aru saama ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist, määrates muu hulgas kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha, kutse- või tegevusala, olulisemad tehingupartnerid, maksetavad, selle, kas ta tegutseb kellegi teise eest või nimel. Kohustatud isik kogub teavet kliendi rikkuse päritolu kohta, kui see on asjakohane. Ärisuhte seire peab kohustuslikult hõlmama vähemalt järgmist:
2. ärisuhtes tehtud tehingute kontroll, tagamaks, et tehingud on kooskõlas kohustatud isiku teadmistega kliendist, tema tegevusest ja riskiprofiilist;
3. hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud asjaomaste dokumentide, andmete või teabe regulaarne ajakohastamine;
4. tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamine;.
5. majandus-, kutse- või ametitegevuses suurema tähelepanu pööramine ärisuhtes tehtavatele tehingutele, kliendi tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad kuritegelikule tegevusele, rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille seotus rahapesu või terrorismi rahastamisega on tõenäoline, sealhulgas keerukatele, suure väärtusega ja ebatavalistele tehingutele ja tehingumustritele, millel ei ole mõistlikku või nähtavat majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetse ärispetsiifika jaoks iseloomulik;
6. majandus-, kutse- või ametitegevuses suurema tähelepanu pööramine ärisuhtele või tehingule, kui klient on pärit suure riskiga kolmandast riigist või käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 nimetatud riigist või territooriumilt või tal on nimetatud riigi kodakondsus või tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on nimetatud riigis või territooriumil. Täiendav meede on mh avalikest allikatest päringute tegemine.
7. Kostja viide ärisuhte lõpetamise teates

§ 42

lõikele 1 tähendab, et kostjal ei ole võimalik täita hoolsusmeetmeid, st teostada kohustuslikke hoolsusmeetmeid, see on mh ärisuhte seire (

§ 20

lg 1 p-d 4 ja 6 ning § 23; vt ka FI juhendi punkti 6.2.4), tehingutes kasutatava vara ja rikkuse päritolu tuvastamine (vt ka FI juhendi punkti 4.4.3.5), ärisuhtest aru saamine (

§ 20

lg 1 p 4 ja

§ 20lg 2 vt ka FI juhendi punkte 4.3.6.4 ja 4.3.6.5).

1. Lepingute ülesütlemise faktilise aluse osas märgib kostja, et kostja ja hageja vahel oli perioodil 30.03.1996 - 03.08.2023 ärisuhe. Arvesse tuleb võtta, et kostja hagejale perioodil 25.03.202117.04.2023 finantsteenust ei pakkunud, sest poolte vahel puudus ärisuhe, kuivõrd kostja oli selle korraliselt lõpetanud. 17.04.2023 taastas kostja hagejaga ärisuhte hageja taotluse ning Riigikohtu poolt tsiviilasjas 2-21-3552 tehtud otsuse alusel (tegemist on analoogsete asjaoludega kaasustega). Viidatud otsusega leiti, et korraline ülesütlemine on tarbijaga, kellele laieneb põhimakseteenuse pakkumise kohustus, tühine.
2. Kuivõrd ärisuhte ülesütlemise tühisuse tõttu oli tegemist ühe ja sama ärisuhtega, pidi kostja hageja osas läbi viima terve ärisuhte kohaldama hoolsusmeetmeid, sealhulgas ärisuhte seiret. See tähendab, et kostja pidi järgima kõiki

§ 20lg 1 toodud hoolsusmeetmeid.

Hageja arvelduskontol oli suurem summa, mille esialgsest päritolust soovis kostja jätkuvalt aru saada. Vastavalt FI juhendi punktile 4.4.3.8 ei piisa vara päritolu ja allika tuvastamisel vaid sellest, et kohustatud isik mõistab, kust kontolt varad laekusid. Aru tuleb saada varade esmasest päritolust. 23 2-23-12726 Eeltoodust tulenevalt tegi kostja analüüsi hageja kontol oleva vara päritolu tuvastamiseks. Kostjal tekkinud küsimused puudutavad peamiselt hageja kontojääki, vara summas ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Tegemist on varaga, mis pärineb ettevõtte R OÜ ärisuhte lõpetamisest tekkinud kontojäägi kandmisega ettevõtte osaniku ehk hageja kontole.

1. Vara päritolu osas hagejalt selgituste saamiseks ning nende paremaks mõistmiseks edastas kostja hagejale 30.06.2023 päringu. Päringuga paluti selgitusi ja võimalusel tehingutega seotud dokumente R OÜ ja viie päringus toodud vastaspoolega toimunud tehingu osas, paluti selgitusi ja võimalusel dokumente R OÜ-lt umbes 1,3 miljoni suuruse laekumise esialgse päritolu ja kontole laekumise põhjuste osas, paluti selgitusi R OÜ peamiste vastaspoolte kohta, samuti kas hageja ootab laekumisi oma kontole hageja ettevõtetest, sh R OÜ-st (kui jah palume selgitada ettevõtte tegevust, arvelduspartnereid ja tegevusala) ning lisaks paluti täpsustada, mis eesmärgil ning milliste tehingute jaoks kavatseb hageja oma kontot kasutada.
2. Hageja edastas omapoolsed selgitused 03.07.
3. Hageja edastas üldise selgituse päringus välja toodud konkreetsetest tehingutest ja ettevõtte äritegevusest, aga samas tõi hageja välja, et tegemist on väga vanade tehingutega ning sellest lähtuvalt ei ole tal esitada lepinguid ega muid dokumente, mis põhistaksid täpsemalt varade esialgset allikat ja päritolu. Hageja viitas ka raamatupidamise seaduse § 12 toodud dokumentide säilitamise kohustusele. R OÜ-lt tulnud laekumise osas selgitas hageja, et tegemist oli panga algatusel tehtud kandega, sest ettevõtte konto oli selleks hetkeks suletud. Lisaks kinnitas hageja, et oma ettevõtetest ta kandeid ei oota ning kontol olevad vahendid on R OÜ äritegevuse tulemusel teenitud vara.
4. Kostja poolt tehtud analüüsiga on tuvastatud, et aastatel 2006 - 2010 olid R OÜ suurimateks koostööpartneriteks UK-s registreeritud ettevõtted, kellel olid läbipaistmatu ja negatiivse taustaga täisja usaldusosanikud (Lisa 6). Kirjeldatud ettevõtted olid avalike allikate põhjal asutatud samal ajavahemikul, ehk 2007 aasta esimeses pooles ning äriregistrist kustutatud kannete lõppemise ajal, ehk 2010 või
5. Lisaks sellele on läbi aastate R OÜ teenuseid kasutanud mitmed Offshore jurisdiktsioonides (nt Panama, Seišellid, Briti Neitsisaared) registreeritud ettevõtted, kelle kohta kas ei ole võimalik leida mingit taustainfot või on paljud ettevõtted juba äriregistrist kustutatud. Kõrge riskiga vastaspoolte meediakajastus on samuti seotud suurte rahapesu skandaalidega, mis on omakorda seotud Venemaa oligarhide poolt pestud rahadega. Kirjeldatud põhjuste tõttu on ka R OÜ osas avaldatud meediakajastus läbipaistmatute omandistruktuuride ja rahapesuskeemidega seose tõttu (Lisa 7).
6. Eeltoodud info ja vastaspoolte kokkuvõtete põhjal on tuvastatav, et R OÜ varade osas, mis on lõpuks kantud hageja kontole, esinevad mitmed asjaolud, mis muudavad varade esialgse allika ja päritolu tuvastamise võimatuks:
7. äritegevus vastaspooltega, kelle osas esineb meediakajastust, mis viitab majanduskuritegudele, sh rahapesule;
8. äritegevus vastaspooltega, kes kasutavad tuntud variisikuid, kes on variisikutena kasutatud rahvusvahelistes rahapesuskeemides;
9. vastaspooled on loodud mõneks aastaks pärast mida on ettevõtted omal algatusel kustutatud, mis pole tavapärase äritegevuse juures mõistlik ega arusaadav;
10. äritegevus vastaspooltega, kes on loodud madala järelevalve ja regulatsioonidega jurisdiktsioonides. Esitatud asjaolud eraldiseisvalt ei tähenda alati, et varade esialgses allikas või päritolus peaks tekkima kahtlusi. Küll aga viitavad esinevad asjaolud kumulatiivselt, et selliste indikaatoritega vastaspooltega tehingud, kus varade päritolu ei ole võimalik tuvastada ning nende legaalsuse tõendamiseks ei ole esitada täiendavaid dokumente ja vastaspoolte osas esineb kõrge rahapesu risk, muutub sellises olukorras ka R OÜ enda varade päritolu ja allikas ebaselgeks.
11. Kostja on omalt poolt teinud analüüse, et ka ilma dokumentideta tuvastada, et R OÜ-lt laekunud vara osas oleks selle esialgne päritolu selge ja arusaadav, aga kõikide seonduvate asjaolude, sh vastaspoolte negatiivse meediakajastatuse ja variisikute kasutamise tõttu, ei ole võimalik hinnata vara 24 2-23-12726 päritolu selgeks ja arusaadavaks. Arvestades, et selline vara laekus hageja kontole, siis ei muuda konto omaniku muutus (varasemalt ettevõte, hiljem hageja) vara päritolu selgeks. See tähendab, et vara päritolu selgust ei saa ega tohi tõendada vaid ühe tehingu raames, vaid hinnata tulebki selle esialgset päritolu. Vastupidise tõlgenduse korral muutub rahapesu tõkestamine võimatuks, sest rahapesu ongi oma olemuselt peitkuritegu, mille eesmärgiks on varade muundamise, üleandmisega ja tõelise olemuse ning päritolu varjamisega peita varade esialgset ebaseaduslikku päritolu.

§ 42

lg 1 p 1 ei võimalda olukorras, kus isiku kontol oleva vara esialgne päritolu ei ole selge, ärisuhteid jätkata. Seadusest tuleneb sellises olukorras kohustatud isikule imperatiivne nõue ärisuhete lõpetamiseks. Eeltoodud kohustust on kostja ka järginud ning hagejaga ärisuhte lõpetanud.

1. Kohustatud isik peab andmete ebapiisavuse või tõele mittevastavuse või rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral kohaldama hoolsusmeetmeid seni, kuni andmeid on kogutud piisavalt, kuni andmete tõele vastavuses ollakse veendunud. Juhul, kui mõistliku aja möödudes ei ole kohustatud isik suutnud eelmises lauses käsitletud tegevuse käigus siiski kohaldada piisavalt hoolsusmeetmeid, et ammendavalt koguda andmeid, veenduda andmete tõele vastavuses või kõrvaldada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, peab kohustatud isik ärisuhte erakorraliselt üles ütlema vastavalt FI juhendi punktis 6.3.3 toodud nõuetele.
2. Hoolsusmeetmete kohaldamine ei tähenda, et kohustatud isik peab lõpmatult täpsustama ning paluma kliendilt täiendavaid selgitusi või dokumente, et mõista kliendi tegevust. Vastavat seisukohta kinnitab ka FI juhendi punkt 4.1.2, mis toob välja, et hoolsusmeetmete kohaldamise ulatus sõltub kohustatud isiku sisemisest veendumusest, et ta on täitnud hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse. Kui kohustatud isik tunneb, et ta mõistab ja saab oma kliendi tegevusest aru ning kui kohustatud isik tuvastab, et hoolsusmeetmete kohaldamise eesmärk on täidetud, siis on võimalik ärisuhet jätkata. Seevastu, kui kohustustatud isikul puudub kliendi tegevusest lähtuvalt võimalus tuvastada tegelikke asjaolusid ja kohustatud isiku siseveendumuse kohaselt ei võimaldaks täiendavate küsimuste esitamine tuua kaasa olukorra selgust, siis toob see kaasa hoolsusmeetmete täitmise võimatuse. Seega – hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus on sarnaselt nt rahapesu kahtlusele subjektiivne hinnang.
3. Kostja on lepingud lõpetanud eelkõige põhjusel, et kostja vara osas ei ole selle päritolu ning allikat võimalik tuvastada, st kostjal ei ole võimalik täita seaduses sätestatud hoolsusmeetmeid. Muu hulgas on kostjal kahtlus, et vara võib pärineda majanduskuritegude tulemusel saadud vahenditest, st avalikud allikad viitavad, et hageja kontole laekunud vara päritolu (R OÜ) tuleneb laekumistest täiesti läbipaistmatu taustaga ettevõtetest, kelle esindajateks on tuntud variisikud ning kelle osas esinevad rahapesuga seotud meediakajastused. Kuivõrd nt rahapesu kuriteo aegumistähtaeg on 10 aastat (arvestada tuleb ka faktiga, et üldjuhul on rahapesu korral tegemist jätkuva kuriteoga), siis kohaldab kostja asjakohasel juhul hoolsusmeetmeid ka ajalooliste tehingute osas ning käesoleval juhul oli asjakohane ka ajalooliste tehingute osas hoolsusmeetmeid kohaldada, et tuvastada vara esialgne päritolu. Siiski ei olnud võimalik seda teha ning kostjal tekkis seadusest tulenev kohustus lepingud üles öelda.
4. Ekslik on hageja arusaam lepingu ülesütlemise põhjendamiskohustusest. Hageja hinnangul on piisavalt põhjendamata ärisuhte lõpetamise teade ilmselge viide sellele, et ärisuhte lõpetamise põhjuseid tegelikkuses ei ole. Kostja soovib välja tuua, et vastavalt

-le ei ole kohustatud isikul võimalik põhjendada ega selgitada oma otsuseid ammendavalt, lähtuda tuleb seadustes ja juhendmaterjalides toodud piirangutest ja piiravatest nõuetest. Seega ei saa kostjale ette heita ülesütlemise teate mittepiisavat motiveeritust, kui vastav nõue tuleneb kostjale seadusest (vt nt

§ 51

). Täiendavalt märgib kostja, et ärisuhte lõpetamise teate põhjendamiskohustus ei ole KAS § 89 lg 2 kohaselt absoluutne. See tähendab, et vaieldamatult ei esine igakordselt kohustust lõpuni välja selgitada ärisuhte lõpetamise aluseid. Lisaks sätestab KAS § 89 lg 92, et ärisuhte lõpetamise põhistamata jätmine ei muuda ülesütlemisavaldust tühiseks. 25 2-23-12726 104. Eelnevast tulenevalt on selge, et kostja täitis lepingute ülesütlemisega seadusest (

§ 42lg 1 p 1) tulenevaid kohustusi.

Riigikohus on 13.05.2020 tsiviilasjas 2-18-17536 tehtud lahendis leidnud, et seadusest tuleneva kohustuse täitmist lõpetada kliendiga ärisuhe ei saa pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks. 105. 21.11.22023 menetlusdokumendis pidas kostja sõltuvalt hageja vastuväidetest vajalikuks esitada menetlusse täiendavaid tõendeid, mis seonduvad hageja rikkuse ja varade päritoluga. Kostja ei ole tõendeid varem esitanud, sest need sisaldavad kolmanda isiku pangasaladust, kuid on käesoleva vaidluse õigeks lahendamiseks hädavajalikud.

§ 19

lg 1 p 1 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada ärisuhte loomisel.

§ 19

lg 1 p 3 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid muu hulgas kohaldada ka hoolsusmeetmete kohaldamisel kogutud teabe kontrollimise ja ajakohastamise korral, samuti andmete piisavuse või tõelevastavuse kahtluse korral.

§ 23

lg 2 p 1 ja 2 sätestab kohustuse kohaldada hoolsusmeetmete hulka kuuluvat ärisuhte seiret kogu ärisuhte kestvuse jooksul, seal hulgas tuleb hinnata ärisuhte raames tehtud tehinguid, et tagada tehingute analüüs ning nende vastavus kohustatud isiku teadmisele kliendist ja tema kliendi - ning riskiprofiilist. Samuti on kohustatud isikul kohustuslik juba kogutud teavet, dokumente regulaarselt ajakohastada. 106. Hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse küsitavust ei saa tekkida olukorras, kus kostja ei ole hagejale ajaperioodil 25.03.2021-17.04.2023 finantsteenust pakkunud. Eeltoodust lähtuvalt on eksitav seisukoht, et uuesti teenust pakkuma asudes ei esinenud kostjal kohustus teavet koguda ja olemasolevat teavet ajakohastada. Arvestades kirjeldatud olukorda on

regulatsioonist lähtuvalt ootuspärane ja kostjale kohustuslik, et hoolsusmeetmeid kohaldati ulatuses, mis sarnaneb uue ärisuhte loomisega.

nõuded ei oleks täidetud, kui kostja oleks uuesti teenuse pakkumisel otsustanud hoolsusmeetmed kohaldamata jätta või kohaldada neid poolikult. Sellest lähtuvalt ei ole hageja seisukoha punktides 13-3-13.6 toodud arusaam hoolsusmeetmete kohaldamisest kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega ega ootustega, mis finantssüsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks selles tegutsevatele isikutele pandud on.

1. Kostja on oma vastuses hagile (vt kostja vastus hagile punkte 3.4 ja 3.7) välja toonud ka täiendavad ebaharilikud indikaatorid, mis hageja ja kostja vahelise ärisuhte raames esinesid. Eksitav on hageja väide, et kostjal puudus alus hageja osas hoolsusmeetmete kohaldamiseks, samuti väide, et kostjal puudus õigus hoolsusmeetmeid kohaldada ulatuses, milles kostja seda hageja osas tegi. Alus hoolsusmeetmete kohaldamiseks esines nii hoolsusmeetmete kohaldamise üldpõhimõtete mõistes kui ka hagejaga seonduvate ebaharilike asjaolude kontrollimise mõistes.
2. Kostja märgib, et tal on õigus ise valida, millal ja millises ulatuses hoolsusmeetmeid rakendada (

§ 20lg 6).

Siiski ei saa kostja kommenteerida oma sisemisi protseduurireegleid rahapesu tõkestamisel, sest see viiks olukorrani, mil kohustatud isiku teenuseid oleks võimalik kuritarvitada rahapesu eesmärgil. Selliselt oleks klientidel võimalik vältida kõrgemasse riski sattumist ning seeläbi täiendavate hoolsusmeetmete kohaldamist. Hageja väide, et kostja ebaselgus hageja vara ja rikkuse päritolu osas tulenes vaid kostja 30.06.2023 pöördumises esitatud viiest tehingust ei ole tõene. Kostja on korduvalt välja toonud, et

§ 23lg 2 sätestatud ärisuhte seire kohustus hõlmab kogu klienti ja tema ärisuhet.

See tähendab, et kostja kohaldas hoolsusmeetmeid ulatuses, mille eesmärk oli tuvastada kogu ei oleks laekunud vara ja rikkuse päritolu ja allikas. Hagejale 30.06.2023 tehtud pöördumises lähtus kostja mõistlikkuse põhimõttest hoolsusmeetmete kohaldamisel, mida ka hageja täiendavates seisukohtades kirjeldas.

1. 30.06.2023 tehtud pöördumisele esitatud hageja vastustest nähtus, et hageja selgitused viie tehingu osas on üldsõnalised ning aita kostjat täiendavalt edasi hoolsusmeetmete sisulisel kohaldamisel. Samuti ei selgitanud hageja vastus vara ja rikkusega seotud ebaharilikkust ja küsitavust ning varade osas ei esitanud hageja dokumente, mis aitaksid kostjal paremini mõista tehingute raames kasutatud vara päritolu ja allikat, et aru saada akumuleerunud vara legaalsusest. Hageja on selgitanud, et tema kontole laekunud umbes 1,5 miljoni euro esialgne päritolu tuleneb ettevõttest R OÜ. Hageja 26 2-23-12726 täiendab seda väidet sellega, et R OÜ enda vara pärines täiendavalt veel ka OÜ-st H ja L OÜ-st (seisukoha punkt 13.42). Kostja on üritanud hageja osas kohaldada kohustuslikke hoolsusmeetmeid, mille tõttu on analüüsitud ka viidatud ettevõtete varade ja rikkuse allikat ja päritolu.
2. Hageja vara ja rikkuse päritolu ja allika osas hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus on olnud hagejaga ärisuhte lõpetamise aluseks. Analüüsi tulemusel on tuvastatud, et hageja vara ja rikkuse ebaselge päritolu tuleneb väga mitmetest vastaspooltest, kellega R OÜ, OÜ H ja L OÜ tihedalt ning suurtes mahtudes arveldasid. Seejuures ei ole õige hageja väide, et hageja on oma algse rikkuse ja vara saanud R OÜ jagunemislepingutest. Kostja poolt tehtud analüüsi pinnalt on küsitav ettevõtete kontodele laekunud varade päritolu ja allikad, mis tehingute summadest ning sagedusest lähtuvalt muudab omakorda läbipaistmatuks äriühingute rikkuse. Kirjeldatud läbipaistmatus kandus konto jäägi ülekandmisega omakorda üle ka hageja vara ja rikkuse päritolule.
3. Hageja vara ja rikkus tuleneb tihedast, pikaajalisest ja suuremahulisest arveldamisest ettevõtetega, kelle osas esines negatiivne meediakajastus, muu hulgas viidati meedias ka rahapesule ja kuritegelikule tegevusele. Samuti esines juriidilisi isikuid, kelle tegelikke kasusaajaid ei ole võimalik tuvastada, sest kasutatud on variisikuid. Viidatud asjaolud esinevad Rahapesu Andmebüroo juhendis „Juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta“2 tunnuste indikaatoritena. Eeltoodu on tekitanud

§ 42

lg 1 sätestatud aluste esinemise, mis on kostjale tähendanud imperatiivset kohustust hagejaga ärisuhe lõpetada.

§ 42

lg-le 1 on kostja ka oma 20.07.2023 hagejale esitatud ärisuhte lõpetamise teates tuginenud. 112. Hageja väited, et ettevõtete R OÜ, OÜ H ja L OÜ ebaselge vastaspooltega arvelduste vahendid on ära kulutatud on asjakohatud. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ei ole seotud faktiga, kas varad, mille osas soovitakse hoolsusmeetmeid kohaldada, on kohustatud isiku kliendi kontol või mitte. Hageja seisukoht muudaks finantskuritegude tõkestamise, tuvastamise ja avastamise võimatuks. Rahapesu ja teiste finantskuritegude üheks toimepanemise viisiks ongi erinevate jurisdiktsioonide ettevõtete ning erinevate jurisdiktsioonide finantsteenuste kasutamine vara esialgse päritolu hägustamiseks või varjamiseks. Hoolsusmeetmete kohaldamine ei ole piiritletud vaid nende varadega, mis asuvad konkreetsel arvelduskontol. Vastavat asjaolu kinnitab Finantsinspektsiooni (FI) juhendi punkt 4.4.2.9, mis eristab tehingute reaalajas skriinimise kohustuse ja tehingute järelmonitooringu kohustuse. Tehingute skriinimne toimub reaalajas infotehnoloogiliste ja manuaalsete vahendite abil (FI juhendi punktid 4.4.2.11-4.4.2.13). Tehingute järelmonitooring toimub juba toimunud tehingute osas tagant järele (FI juhendi punktid 4.4.2.20-4.4.2.22). Samuti ei sätesta

§ 23

lg 2 ärisuhte seire kohaldamiseks kohustust, et tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu kontroll saab või peab toimuma vaid varade osas, mis on hetkel kliendi kontol. Vastav lähenemine ei lähe kokku ka rahapesu kuriteo mõistega, sest rahapesu toimubki üldjuhul erinevatel ajahetkedel erinevate kannete tegemisega.

1. Hageja väited rahapesu kuriteo ja selle kuriteo aegumisega seonduvate asjaolude osas on eksitavad. Rahapesu puhul võib olla tegemist jätkuva või vältava süüteoga vastavalt KarS § 81 lg
2. See tähendab, et rahapesu aegumise arvutamine algab viimase teo lõpuleviimisest või teo lõppemisest. Kohustatud isiku kohustus on kohaldada talle seaduses sätestatud hoolsusmeetmeid/tuvastada rahapesu kahtlus. Ühelgi juhul ei esine kohustatud isikul kohustust tuvastada süütegu või see kvalifitseerida. Eeltoodust lähtuvalt ei oleks ka asjakohane, et hoolsusmeetmete kohaldamisel oleks sätestatud maksimaalne tähtaeg, kui pikalt ajas tagasi tohib hoolsusmeetmeid kohaldada.
3. aastal tehtud tehing võib olla
4. aastal kuriteo menetlemise võimaldamiseks/alustamiseks oluline (rahapesu kvalifitseerimiseks peab esinema eelkuritegu). Olukorras, kus kohustuslikke hoolsusmeetmeid ei ole võimalik kohaldada, siis ei tohi kohustatud isik sellise isiku või vara jätkuvat osalemist finantssüsteemis aktsepteerida, sest tal esineb

alusel imperatiivne ärisuhte lõpetamise kohustus. 114. Kirjeldatud asjaolud kehtivad ka hageja asjakohatu väite osas, et

ei kehtinud aastatel 2006-

1. Esiteks on vastav asjaolu faktiliselt eksitav, sest rahapesu tõkestamise seadus kehtis 27 2-23-12726 näiteks ka juba
2. aastal. Teiseks sätestas juba
3. aastal kehtiv rahapesu tõkestamise seadus ärisuhte pideva jälgimise kohustuse. Kostja nendib, et hageja poolt seisukoha punktis 13.64 viidatud kuupäevadel ei kehtinud rahapesu tõkestamise seadus samaväärses ulatuses, mis alates
4. aastal jõustunud

, aga see ei välista kostja kohustust kohaldada hoolsusmeetmeid kogu oma klientide ärisuhte kestvuse. 115.

alusel hoolsusmeetmete kohaldamine ei ole samastatav õiguskaitseasutuste poolt süütegude menetlemisega. Süütegude menetlemisel kehtib tõesti põhimõte, et tagasiulatuvalt ei ole menetlemine võimalik. Kirjeldatud põhimõtet hoolsusmeetmete kohaldamisel ei ole. Sellist piiravat meedet ei ole

ega ka rahapesu tõkestamise direktiivides ette nähtud. Kirjeldatud viisil seaduse tõlgendamine soodustaks kuritegude toimepanemist ning välistaks rahapesu kuriteo tõkestamist, uurimist ja menetlemist. Vaid pädev õiguskaitseasutus saab tuvastada ning hinnata süüteo aegumist. Seda on võimalik teha, kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem toimub selliselt, et kohustatud isikud tuvastavad kõik ebaharilikud, kahtlased tehingud/asjaolud ning olukorrad, kus tal puudub võimalus hoolsusmeetmeid kohaldada. 116. Lisaks eeltoodule, isiku rikkuse päritolu