← Eesti

4-25-2013/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. augustil 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-2013 (2315,25,004589) Kohtunik Andra Sild Väärteoasi Anni Tarkuse k

§ 224

lg 2 järgi Menetlusalune isik Anni Tarkus: isikukood: 48612194914; elukoht: xxx; xxx kodakondsusega; telefon: xxx; e-post: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Virginia Kullasepp RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133–134 maakohus otsustas:

  1. Rahuldada menetlusaluse isiku Anni Tarkuse kaebus osaliselt.
  2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 14.05.2025 kiirmenetluse otsus osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas.
  3. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada Anni Tarkust LS §

§ 224lg 2 alusel ning karistusseadustiku (Kar

S) § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 180 trahviühikut ehk summas 1440 eurot.

  1. Tagastada Anni Tarkuse poolt kohtuvälise menetleja 14.05.2025 kiirmenetluse otsuse alusel 29.06.2025 ja 30.06.2025 tasutud 1600 euro suurusest rahatrahvi summast 160 eurot kohtuotsuse jõustumisel Anni Tarkuse arvelduskontole nr xxx.
  2. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 14.05.2025 kiirmenetluse otsusega karistati Anni Tarkust LS §

§ 224lg 2 alusel ning Kar

S § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 275 trahviühiku ulatuses, s.o 2200 eurot. Kiirmenetluse otsuse teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 14.05.2025 kell 12.37 Harjumaal, Rae vallas, Peetri alevikus Mõigu teel suunaga Küti teele, mootorsõidukit xxx (xxx) kiirusega 47 km/h +/- 3 km /h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 30 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 14 km/h ja juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,71mg/l +/- 0,05 mg/l). Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 ja LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS §

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Menetlusaluse isiku kaebus

  1. A. Tarkus esitas 20.05.2025 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja koostatud kiirmenetluse otsus, vähendada talle mõistetud karistuse suurust ja võimaldada rahatrahvi tasumist ositi 8 kuu jooksul võrdsetes osades. Lisaks soovis menetlusalune isik asja lahendamist kirjalikus menetluses.
  2. Kaebaja ei eita, et pani 14.05.2025 toime kaks liiklusseaduse rikkumist: oli enne tarvitanud alkoholi ja eksis enda seisundile hinnangu andmisel. Lisaks ületas ta tähelepanematusest ka lubatud suurimat sõidukiirust. Kaebuse kohaselt mõistab menetlusalune isik oma eksimuse ohtlikkust ning seda, et tema tegu võinuks kaasa tuua traagilised tagajärjed. Kaebaja märgib, et on oma käitumise üle sügavalt järele mõelnud ja muutnud põhjalikult oma liiklusalast käitumist. Veel toob menetlusalune isik kaebuses esile, et kohtuväline menetleja ei arvestanud talle karistuse mõistmisel VTMS § 55 lg-s 2 sätestatut, millest tulenevalt võib kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsusega määrata füüsilisele isikule rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 1600 eurot. Kaebajale määratud rahatrahv ületab olulisel määral viidatud sättes lubatut, millest tulenevalt palub kaebaja vähendada talle kohaldatud karistust. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
  3. Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning asub seisukohale, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt, s.o rahatrahvi määra osas ja teha asjas uus otsus, millega vähendada kaebajale määratud karistust.
  4. Kohtuväline menetleja leiab, et A. Tarkuse süüline käitumine LS §-de 50 lg 5 p 3 ja 69 lg 3 nõuete rikkumistel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS §

§ 224lg 2 järgi.

Subjektiivselt on sõidukiiruse ületamine toime pandud kaudse tahtlusega ning mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes otsese tahtlusega. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteod on õigusvastased ja KarS § 27 ja § 30 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

  1. Karistuse osas leiab kohtuväline menetleja kohtule esitatud kirjalikus arvamuses, et karistuse määramisel on arvestatud isiku süü suurust, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning seda, et isikul puuduvad kehtivad karistused. Menetlusaluse isiku süüd on menetleja 2 hinnanud suureks ja määranud karistuse LS § 224 lg 2 järgi maksimaalse määra lähedase, s.o 275 trahviühikut ehk 2200 eurot.
  2. Samas nõustub kohtuväline menetleja kaebuses A. Tarkuse poolt välja toodud asjaoluga, et menetleja on karistuse määramisel eksinud VTMS § 55 lg 2 sättega, millest tulenevalt võib kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsusega määrata füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi, s.o kuni 1600 eurot.
  3. Kirjalikule seisukohale on kohtuväline menetleja lisanud kuvatõmmise menetlusinfosüsteemist, millest nähtub, et A. Tarkus on teinud ülekanded väärteoasjas 2315,25,004589 kahel korral (29.06.2025 ja 30.06.2025) ja tasunud kokku 1600 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHEJNDUSED
  4. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
  5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
  6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  7. Menetlusalusele isikule heidetakse kiirmenetluse otsuse kohaselt ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit 14.05.2025 kell 12.37 Harjumaal, Rae vallas, Peetri alevikus Mõigu teel suunaga Küti teele kiirusega 47 km/h +/- 3 km /h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 30 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 14 km/h ja juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,71mg/l +/- 0,05 mg/l). Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 ja LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg-s 1 ja § 224 lg-s 2 sätestatud väärteod.
  8. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Vastavalt LS § 227 lg-le 1 nähakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis, karistusena ette rahatrahv kuni 30 trahviühikut.
  9. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg. Karistuseks LS § 224 lg-s 2 kirjeldatud väärteo toimepanemise eest on 3 seadusandja ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.
  10. Poolte vahel puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. A. Tarkus on nii kohtule esitatud kaebuses kui ka temale 14.05.2025 koostatud kiirmenetluse otsuses tunnistanud talle etteheidetud rikkumiste toimepanemist. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt tuli ta 14.05.2025 sünnipäeva tähistamiselt, oli seal tarvitanud alkoholi ning eksis enda seisundi hindamisel. Lisaks ületas ta tähelepanematusest sõidukiirust.
  11. Sõidukiiruse ületamine on fikseeritud nõuetekohaselt taadeldud (taatlustunnistus nr TTRS25/00030, tl. 11) kiirusemõõteseadmega LaserCam 4 nr LE
  12. LaserCam 4 prolog´ist (tl 910) nähtuvalt teostas 14.05.2025 kell 12.37 Põhja prefektuuri piirkonnapolitseinik Virginia Kullasepp 14.05.2025 kell 12.37 riikliku järelevalve korras A. Tarkuse poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist Rae vallas, Peetris, Mõigu teel. Prolog´i väljatrükilt nähtuvalt on mõõdetud maksimaalne kiirus 47 km/h ja lubatud kiirus 30 km/h. Maksimaalne mõõtmise distants 112,50 meetrit.
  13. Mootorsõiduki juhtimine A. Tarkuse poolt joobeseisundis on tõendatud lisaks tema enda ütlustele indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 4-5), mille kohaselt tuvastati A. Tarkusel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 6020 EST seerianumbriga ARDM-0144, (taatlustunnistuse number TTRC-25-00030) mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 0,71 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,66 mg/l kohta. Tulenevalt LS § 69 lõike 2 punkti 2 sätetest loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega juhtis Anni Tarkus mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.
  14. Kohtule esitatud kirjalikus seisukohas on kohtuvälise menetleja esindaja põhjendatult märkinud, et Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõte metoodikat. Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Harju piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Virginia Kullasepp on läbinud pädeva mõõtja koolituse, mida tõendab väärteotoimikus olev tõend (tl 13).
  15. A. Tarkuse sõidukiiruse ja alkoholijoobe tuvastamiseks kasutatud mõõtevahendid olid nõuetekohaselt taadeldud. Metrosert taatlustunnistusest nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 nr LE0046 läbis taatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 18.02.
  16. Taatluskehtivuse lõppkuupäev 28.02.2026 ning mõõtevahend Drager Alcotest 9510 EE seeria ARMD-0144 läbis taatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 20.03.2025, taatluskehtivuse lõppkuupäev 30.09.
  18. Kohtu hinnangul on väärteoasja materjalidega leidnud tõendamist A. Tarkuse poolt nii LS § 227 lg-s 1 kui § 224 lg -s 2 kirjeldatud väärtegude toimepanemine. Subjektiivsest küljest on sõidukiiruse ületamine toime pandud kaudse tahtlusega ning mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes otsese tahtlusega. Karistus 4
  19. LS § 227 lg 1 kohaselt nähakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis, karistusena ette rahatrahv kuni 30 trahviühikut. LS § 224 lg 2 sätete rikkumise eest on seadusandja ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.
  20. Kohus viitab, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuleb tuvastada isiku süü suurus, mis on KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks. Isiku süü suuruse hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest. Tuvastada tuleb ka isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Nende põhjal saadakse konkreetne süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr, mis võib jääda sanktsiooni keskmisest määrast üles- või allapoole. Isiku süüle vastavat karistuse määra korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
  21. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja mõttekäiguga selles, et A. Tarkuse süü LS § 224 lg 2 ja 227 lg 1 järgi tuleb hinnata suureks, kuivõrd isik on ühe teoga pannud toime kaks rikkumist. A. Tarkusel puuduvad kehtivad karistused, tema vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ning süü tunnistamine. Kõiki neid asjaolusid arvestades on kohtuväline menetleja kohaldanud menetlusalusele isikule LS § 224 lg-s 2 toodud võimalikest karistusliikide alternatiividest kergeimat, s.o rahatrahvi, kuid määranud selle seaduses sätestatud maksimaalse määra lähedase – 275 trahviühikut ehk 2200 eurot.
  22. Kuigi kohus nõustub kohtuvälise menetleja põhjendustega LS § 224 lg-s 2 toodud rahatrahvi maksimummäära lähedase karistuse kohaldamisega, on kohtuväline menetleja A. Tarkusele väärteo eest mõistetud karistuse määramisel eksinud VTMS § 55 lg-s 2 sätestatuga. Nimelt võib VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt kiirmenetluse otsusega määrata füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi, mis arvestades alates 01.01.2025 kehtivat trahviühiku suurust, on 1600 eurot. Kohtuväline menetleja on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas ka ise möönnud antud sätte rikkumist.
  23. Kohus märgib, et kuigi VTMS § 55 lg 2 p 1 võimaldab A.T arkusele määrata karistusena rahatrahvi maksimaalselt 1600 eurot ja selles summas on A. Tarkus nähtuvalt kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud kuvatõmmisega makseinfosüsteemist trahvi ka tasunud, ei ole maksimaalse rahatrahvi määramine A. Tarkusele käesoleval juhul põhjendatud ega proportsionaalne – isik on oma tegu kahetsenud, tunnistanud süüd ning tal puuduvad kehtivad karistused. Kohus peab küll põhjendatuks VTMS § 55 lg 2 p-s 1 sätestatud maksimummäära lähedase, kuid siiski mitte maksimum rahatrahvi määramist.
  24. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o karistuse (rahatrahvi) määra osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega karistab A. Tarkust LS §

§ 224lg 2 alusel ning Kar

S § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 180 trahviühikut ehk 1440 eurot. 27. Seega kuulub A. Tarkuse poolt väärteoasjas tasutud 1600 euro suurusest summast kohtuotsuse jõustumisel tagastamisele 160 eurot, mis tuleb tagastada tema arvelduskontole nr xxx. Andra Sild 5 kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.