3-25-2787/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2787 Haldusasi D.B kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse tegevuse peale ehitusteatise menetlemisel Menetlusosalised Kaebaja D.B Vastustaja Põhja-Pärnumaa vald Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
2. septembri
3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus D.B määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Võtta D.B määruskaebus menetlusse.
5. Jätta D.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
6. septembri
7. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Põhja-Pärnumaa vallavalitsus andis
9. juunil 2025 heakskiidu ehitusteatisele nr 2511201/38141, mille alusel sooviti alustada Turu tn 16 asuva 18-korteriga elamu rekonstrueerimistöid. Rekonstrueerimistööd hõlmavad vastavalt ehitusprojektile ka katusele päikesejaama paigaldamist (võimsusega kuni 38,6 kWh).
10. D.B esitas Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele vaide ehitusteatise heakskiitmise peale. Põhja-Pärnumaa vallavalitsus jättis 24.07.2025 vaideotsusega nr 210 vaide rahuldamata.
11. D.B esitas halduskohtule kaebuse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse ehitusteatise nr 2511201/38141 ja
12. juuli
13. a vaideotsuse nr 210 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks nõuetes. Kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse (EÕK) korras vaidlusaluse ehitusteatise kehtivuse peatamiseks kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni.
14. Vastustaja taotles EÕK taotluse rahuldamata jätmist. 3-25-2787
15. Tallinna Halduskohus jättis
16. septembri
17. a määruse resolutsiooni punktiga 2 kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. Kaebajal puudub EÕK vajadus. Kui ehitustöid teostav ettevõtja ei tee korrektselt tööd, siis on see tsiviilõiguslik küsimus ning võimalikud hilisemad täiendavad kulud seonduvad ka lepingulise suhtega ehitusettevõtja ja korteriühistu vahel. Aga ka juhul, kui eeldada EÕK vajadust, siis on ilmselge, et esialgse õiguskaitse kohaldamise kaaluvad üles kolmandate isikute (korteriühistu ja teiste korteriomanike) huvid, sest ehitustegevuse keelamisel satuks suure tõenäosusega ohtu korteriühistule eraldatud renoveerimistoetuse realiseerimine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
18. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK taotluse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal on EÕK vajadus. Päikeseelektrijaama paigaldamiseks on tarvis ehitusluba. Ehitisregistri andmetel on hoonel lamekatus, kuid tegelikult on hoonel viilkatus. Pole selge, kas hoone katuse kandevõime lubab päikesepaneele katusele paigaldada. Kui katus sisse vajub, siis on tegemist pöördumatu tagajärjega; 2) tegemist on iseseisva elektritootmise rajatisega ja anda tuli ehitusluba; 3) aknad on paigaldatud väiksemad kui näeb ette projekt, torustike läbiviigud on tihendamata, kanalisatsioonitorud isoleerimata, projektdokumentatsioonis puuduvad tööjoonised akende paigalduse kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
20. Kaebaja on esitanud selgitused selle kohta, milles seisneb pöördumatu tagajärg, kui kohus EÕK-d ei kohalda. Kaebaja toob esile, et kui ehitustööd jätkuvad ja hiljem selgub, et ehitusteatis oli õigusvastane, on hoone konstruktsioonide ja süsteemide ümbertegemine äärmiselt kulukas või isegi võimatu. See on pöördumatu tagajärg, mida hilisem kohtuotsus ei saa reaalselt kõrvaldada.
21. Ringkonnakohtu hinnangul ei luba kaebaja eespool esitatud väited järeldada seda, et kui kohus EÕK-d ei kohalda, siis saabub kaebajale pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg. Kaebaja peamine etteheide seisneb selles, et vaidlusalust küsimust ei saanud otsustada ehitusteatisega, vaid see oleks tulnud otsustada ehitusloa menetluses. Samas pole kaebaja piisavalt veenvalt toonud välja seda, et ehitusloa andmise menetluses oleks kaebajat häiriv katusele paigaldatav lahendus olnud kas märkimisväärselt teistsugune või üldse puuduks. Kaebaja väited selle kohta, et ehitajad ei teosta töid nõuetekohaselt, ei puudutav vaidlust vastustaja ehitusteatise menetluses. Need küsimused puudutavad kas võimalikku ehitusjärelevalvet või ehitaja nõuetekohast lepingu täitmist (s.o eraõigussuhet). Kaebaja esitatud oletused võimalikest negatiivsetest tagajärgedest pole piisavad, et kohaldada EÕK-d.
22. Halduskohus on põhjendatult tuginenud kolmanda isiku huvide kaalukusele.
23. Eelnevast tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. 2