KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-16498 Tsiviilasi Bigbank AS hagi X vastu võla nõudes
§ 49
lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (
§ 49lg 1 p-d 2 ja 4).
Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega; c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (
§ 49
lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (
§ 49
lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (
§ 49lg 1 p 6).
Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima
§ 50
lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (
§ 49lg 3 p 2).
Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (
§ 49lg 3 p 3).
Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). 6 Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 6.
- Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis 3.2 toodud väited. Tõenditena on hageja esitanud faili „laenutaotluse andmete väljavõtte koopia“ (dtl 32), kostja konto lõpuga 0643 väljavõtte perioodi 01.12.202203.04.2023 kohta (dtl alates 39) ja faili „registriandmete väljavõtte koopia“ (dtl 62). Laenutaotluse andmete väljavõttelt nähtuvad hageja väidetud andmed kostja eluaseme, ülalpeetavate, töökoha, sissetuleku ja finantskohustuse kohta. Kostja konto väljavõte ning registriandmete väljavõte tõendavad hageja väideteid kostja sissetuleku ja selle allika kohta. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et ta on saanud 16.01 K.M-lt 1200 eurot selgitusega „Laents“ ning kandnud selle üle S.S-le. M.Klt on samuti saanud laenu ning maksnud selle ja tagasi selgitusega „Laen tagasi“. Kuid hageja on esile toonud, et kostjalt küsiti täiendavaid selgitusi nende kannete osas ning kostja kinnitas, et tal ei ole nende eraisikute ees kohustusi. Kohtuistungil vastas kostja kohtule, et ta pidas hagejale vastates, et tal ei ole krediidikohustust M.K ees, silmas, et tal enam ei olnud kohustust, st ta oli M.Kle laenu tagasi maksnud. Hageja on välja toonud, et kostjal oli üks finantskohustus, Swedbanki krediitkaart, igakuise maksega 48 eurot. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on detsembris tasunud 63,88 eurot, jaanuaris 65,48 eurot, veebruaris 65,25 eurot ning ka edasi sarnastes summades. Seega leiab kohus, et hageja ei tuvastanud korrektselt kostja igakuise finantskohustuse suurust. Hageja on esile toonud, et nõude aluseks olevast lepingust tulenev kuumakse hakkas olema 320,96 eurot kuus ning seega oli kostjal pärast lepingu sõlmimist igakuiseid kohustusi kokku 368,96 eurot. Hageja sõlmis aga koos nõude aluseks oleva lepinguga kostjaga veel ühe krediitkaardilepingu, limiidiga 5000 eurot (dtl 20). Seega koos nõude aluseks oleva lepinguga sai kostjal kokku 3 finantskohustust. Hageja seda arvesse võtnud ei ole. Seega on hageja lähtunud valest arvestusest kokku moodustuva igakuise finantskoormuse kohta. Hageja ei ole kostja majandamiskulusid konto väljavõttelt kontrollinud. Kostja sõnul kasutas ta krediitkaarti nagu ikka, kuludeks, sh poes. Kuivõrd kostja krediitkaardi konto väljavõtet ei kogutud, ei ole ka ülevaadet kostja igakuistest kogukuludest. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on kandnud enda teiselt kontolt kontole lõpuga 0643
- a veebruaris kokku 4650 eurot. Hageja vastas kohtule, et teiste kontode väljavõtteid ei kogutud. Kostja vastas, et ta kandis enda kontole raha krediitkaardi kontolt, Swedbanki krediitkaardi limiit oli 5000 eurot. Kostja sõnul oli tal mingil ajal teisi pangakontosid veel, kuid ta ei mäleta, mis ajal. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et ta tihti, kui kontol oli raha otsas või otsakorral, sai ülekandeid eraisikutelt, või võttis krediitkaardikontolt (näiteks konto väljavõtte rida 44, 46, 66, 68, 109, 154, 192, 217, 235, 510) sh korduvalt enne palgapäeva, või ka krediitkaardilt selleks, et eraisikutele tagasi maksta (nt konto väljavõtte rida 400, 403, 404). Kohtu hinnangul nähtub sellest, et kostjal oli tihti raha enne palgapäeva otsakorral ning ta laenas raha edasisteks igapäevasteks kulutusteks. Hageja esitatud registripäringute väljavõttest nähtub, et kostjal oli olnud hulgaliselt maksehäireid
(10)nii sideteenuse eest, krediidiandjatele (LHV Pank AS, LHV Finance AS, Coop Finants AS) kui ka inkassodele. Maksehäired on märgitud lõpetatuks 2020-
- a. Kohus küsis istungil hagejalt, et kas hageja uuris, kuidas selline hulk laenuvõlgu sai kostjal likvideeritud ning kuidas hageja sellist hiljutist laenuvõlgade hulka arvesse võttis. Hageja 7 vastas, et selgitusi kostjalt ei küsitud, et hageja sisereeglite kohaselt pidi maksehäire lõppemisest olema möödas 6 kuud, siis võis laenu anda. Kohtuistungil vastas kostja, et ta ei mäleta, kuidas need võlad likvideeritud said, et ta ei mäleta sellest perioodist eriti midagi. Pensionisamba võttis välja küll, selle maksis vist võlgadeks ära. Palk ei olnud tol ajal suurem, oli ka pikalt töötu.
- a hakkas uuesti laene võtma, Swedbanki krediitkaart, Bigbankilt, Bondora AS-lt, Placet Goup OÜ-lt, kõiki ei mäleta, praegu on juba 6 kohtutäiturit täitmas (ilma Bigbanki nõuet arvestamata). Istungil leidis kostja, et alguses jõudis laene hallata, aga mitte väga pikalt. Hageja on välja toonud, et nõude aluseks oleva lepingu maksetega jäädi võlgu 2023 a detsembris, ehk siis 8 kuud peale laenu väljastamist. Hageja esitatud maksete arvestusest nähtub samas, et viivist on hageja arvestanud juba alates esimesest osamaksest. 6.
- Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et kuigi vormiliselt täitis hageja vastutustundliku laenamise kohustust, st kogus andmeid, sh konto väljavõtte, küsis täiendavaid selgitusi sularaha väljavõtmiste ning eraisikute vaheliste maksete kohta, ei võtnud hageja kostja finantskohustusi õigesti arvesse (vt eespool) ning jättis arvesse võtmata, et kostjal oli hiljuti olnud suur hulk tarbijakrediidivõlgu (vähemalt 8 lepingut) ning kostja oli jälle asumas ülelaenamise teele. Seda seetõttu, et lisaks olemasolevale krediitkaardile, mille limiit oli niigi suur, 5000 eurot, võttis kostja hagejalt juurde teise krediitkaardi, limiidiga 5000 eurot ning veel 15 000 laenu. Ilmselgelt kostja ülehindas oma laenuvõimekust (sh seda isegi veel praegu, kohtuistungil, arvates, et ta justkui alguses haldas oma laene, kuigi tegelikult võttis neid järjest juurde). Kuid hageja professionaalse laenuandjana pidi aru saama, et kostja on kordamas varasemat käitumist, ülelaenamist. Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk on aga just ülelaenamise ja seeläbi võlaorjusesse sattumise vältimine. Vastutustundliku laenamise kohustus ei seisne pelgalt andmete kogumises, vaid andmeid tuleb koosmõjus ka hinnata ning anda sisuline hinnang sellele, kas konkreetne laenutaotleja on võimeline lepingust tulenevad kohustused täitma kogu lepingu kestvuse ajal. Seejuures võib, nagu eespool öeldud, lepingu sõlmida vaid juhul, kui krediidiandja on veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei saanud eeltoodud asjaolude valguses krediidiandjal sellist veendumust tekkida. Seetõttu on kohus seisukohal, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud.
- Hageja nõuded Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärjed: lepingujärgne intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga ning muid tasusid kostja ei võlgne. Tulenevalt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest jääb hageja algne nõue VÕS § 4034 lg 7 alusel rahuldamata. Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude, tegi nõude ümberarvestuse ja määras tagasimaksed uuesti (dtl 96). Kostjale maksti krediiti välja 14 775 eurot. Hagi lisast 2, lepingu katteks teostatud maksete arvestus (dtl 27) nähtub, et lepingu katteks on kostja kokku hagejale tasunud 2359 eurot. Leping sõlmiti 06.04.2023, lepingu perioodiks oli 72 kuud ning krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtaeg on lepingu järgi 16.04.
- Hageja on tagasimaksed uuesti määranud 72 maksena lepingujärgsete kuupäevadega, jagades välja makstud laenusumma võrdseteks osamakseteks ning ei ole intressi arvestanud. Seega tuleb kõik kostja poolt tasutu lugeda laenusumma katteks ning kostjal on tagastamata 12 416 eurot põhivõlga. 8 Arvestades kostja poolt tasutu uue tagasimakse graafiku kohaste osamakse katteks, on kostjal täielikult tasutud osamaksed 15.05.2023 - 15.03.2024 ning osaliselt, 101,69 euro ulatuses ka 15.04.2024 osamakse. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 22.03.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohus nõustub, et hagejal on alust arvata, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Ka kostja ise tunnistas kohtuistungil, et talle ei jää peale kohtutäiturite poolseid mahaarvamisi kuigipalju alles ja sellist summat kuus ta kindlasti maksta ei suuda. Kohus selgitas kostjale võlanõustaja poole pöördumise võimalust ning selgitas, et võimalik on ka füüsilise isiku maksejõuetusavalduse esitamine. Kohus mõistab kostjalt välja uuesti määratud maksegraafiku alusel kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud tasumata osamaksed, kokku 3181,67 eurot (15.04.2024 osamakse summas 103,52 eurot + 15.05.2024 - 15.07.2025 osamaksed kokku 3078,15). Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt välja igakuised osamaksed (15.08.202516.04.2029) vastavalt uuesti määratud maksegraafikule, kokku 9234,33 eurot. Intressi ega viivisenõuet hageja alternatiivse nõudega esitanud ei ole.
- Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on hagis välja toonud, et tema menetluskulud olid riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Kohtuistungil kinnitas hageja, et täiendavaid menetluskulusid ei ole. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja enda menetluskulude andmeid esitanud ei ole. Hageja on hagilt TsMS § 133 ning RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasunud riigilõivu 1050 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 1050 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja lepingulise esindaja kulud on 100 eurot koos käibemaksuga. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tsiviilasja toimiku andmetel järgmiselt: on esitatud hagiavaldus ja lisad, 18.12.2024 hagiavalduse täiendus ja 29.07.2025 osales hageja esindaja kohtuistungil. Hagiavaldusele lisatud 30.10.2024 arve nr 9398 järgi on teenuse hind 81,97 eurot, millele lisandub käibemaks 18,03 eurot. Hageja ei ole menetluskulude osas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei ole võimalik hagejale hüvitada esindajakuludelt arvestatud käibemaksu. 9 Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1131,97 eurot, millest 1050 eurot on riigilõiv ja 81,97 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 30.10.2024 esitatud hagi hind on 18 104,21 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 12 416 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast 68,58%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 68,58% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 31,42% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 68,58% hageja põhjendatud menetluskuludest (1131,97 eurot), millele vastab summa 776,31 eurot. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 10