KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-16498 Tsiviilasi Bigbank AS hagi X vastu võla nõudes

§ 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (

§ 49lg 1 p-d 2 ja 4).

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega; c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (

§ 49

lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (

§ 49

lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (

§ 49lg 1 p 6).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima

§ 50

lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (

§ 49lg 3 p 2).

Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (

§ 49lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). 6 Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 6.

1. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis 3.2 toodud väited. Tõenditena on hageja esitanud faili „laenutaotluse andmete väljavõtte koopia“ (dtl 32), kostja konto lõpuga 0643 väljavõtte perioodi 01.12.202203.04.2023 kohta (dtl alates 39) ja faili „registriandmete väljavõtte koopia“ (dtl 62). Laenutaotluse andmete väljavõttelt nähtuvad hageja väidetud andmed kostja eluaseme, ülalpeetavate, töökoha, sissetuleku ja finantskohustuse kohta. Kostja konto väljavõte ning registriandmete väljavõte tõendavad hageja väideteid kostja sissetuleku ja selle allika kohta. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et ta on saanud 16.01 K.M-lt 1200 eurot selgitusega „Laents“ ning kandnud selle üle S.S-le. M.Klt on samuti saanud laenu ning maksnud selle ja tagasi selgitusega „Laen tagasi“. Kuid hageja on esile toonud, et kostjalt küsiti täiendavaid selgitusi nende kannete osas ning kostja kinnitas, et tal ei ole nende eraisikute ees kohustusi. Kohtuistungil vastas kostja kohtule, et ta pidas hagejale vastates, et tal ei ole krediidikohustust M.K ees, silmas, et tal enam ei olnud kohustust, st ta oli M.Kle laenu tagasi maksnud. Hageja on välja toonud, et kostjal oli üks finantskohustus, Swedbanki krediitkaart, igakuise maksega 48 eurot. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on detsembris tasunud 63,88 eurot, jaanuaris 65,48 eurot, veebruaris 65,25 eurot ning ka edasi sarnastes summades. Seega leiab kohus, et hageja ei tuvastanud korrektselt kostja igakuise finantskohustuse suurust. Hageja on esile toonud, et nõude aluseks olevast lepingust tulenev kuumakse hakkas olema 320,96 eurot kuus ning seega oli kostjal pärast lepingu sõlmimist igakuiseid kohustusi kokku 368,96 eurot. Hageja sõlmis aga koos nõude aluseks oleva lepinguga kostjaga veel ühe krediitkaardilepingu, limiidiga 5000 eurot (dtl 20). Seega koos nõude aluseks oleva lepinguga sai kostjal kokku 3 finantskohustust. Hageja seda arvesse võtnud ei ole. Seega on hageja lähtunud valest arvestusest kokku moodustuva igakuise finantskoormuse kohta. Hageja ei ole kostja majandamiskulusid konto väljavõttelt kontrollinud. Kostja sõnul kasutas ta krediitkaarti nagu ikka, kuludeks, sh poes. Kuivõrd kostja krediitkaardi konto väljavõtet ei kogutud, ei ole ka ülevaadet kostja igakuistest kogukuludest. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on kandnud enda teiselt kontolt kontole lõpuga 0643
2. a veebruaris kokku 4650 eurot. Hageja vastas kohtule, et teiste kontode väljavõtteid ei kogutud. Kostja vastas, et ta kandis enda kontole raha krediitkaardi kontolt, Swedbanki krediitkaardi limiit oli 5000 eurot. Kostja sõnul oli tal mingil ajal teisi pangakontosid veel, kuid ta ei mäleta, mis ajal. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et ta tihti, kui kontol oli raha otsas või otsakorral, sai ülekandeid eraisikutelt, või võttis krediitkaardikontolt (näiteks konto väljavõtte rida 44, 46, 66, 68, 109, 154, 192, 217, 235, 510) sh korduvalt enne palgapäeva, või ka krediitkaardilt selleks, et eraisikutele tagasi maksta (nt konto väljavõtte rida 400, 403, 404). Kohtu hinnangul nähtub sellest, et kostjal oli tihti raha enne palgapäeva otsakorral ning ta laenas raha edasisteks igapäevasteks kulutusteks. Hageja esitatud registripäringute väljavõttest nähtub, et kostjal oli olnud hulgaliselt maksehäireid