KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.08.2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-2146 (2302,25,006952) Kohtunik Lea Pähkel Kaebuse sisu Rihhard Iheri kaebu

) § 224 lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Rihhard Iher; isikukood: 39205061515; kodakondsus: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX; varem kriminaalkorras karistatud KarS § 424 lg 1 järgi Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn); kirjaliku seisukoha esitas Triinu Riigor Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 26.05.2025 otsus väärteoasjas nr 2302,25,006952, millega karistati Rihhard Iherit

§ 224lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

2.

§ 127

alusel on Rihhard Iher kohustatud viie tööpäeva jooksul antud otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Jätta Rihhard Iheri kaebus rahuldamata.
2. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 26.05.2025 otsusega nr 2302,25,006952 karistati Rihhard Iherit

§ 224lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis Rihhard Iher 04.05.2025 kell 21.30 ajal Harjumaal, Lagedi alevikus, Kuuse tn 2A, Mäe-Hansu tee ja Kuuse tänava vahel (liikudes Kuuse tn 2A suunas) mootorsõidukit Toyota Corolla r/n XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,39 mg/l+-0,05 mg/l. Kirjeldatud käitumisega rikkus Rihhard Iher

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg 2 sätestatud väärteo.

1. Rihhard Iher esitas Harju Maakohtule kaebuse, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd ning palub kergemat karistust, s.o rahatrahvi kohaldamist, mis võimaldatakse tal tasuda ositi. Juhtunu osas selgitab, et kuna eelneval päeval oli tema kallimaga juhtunud õnnetus, siis ta oli stressis ning hakkas jooma. Teo toimepanemise päeval oli ta ära joonud ainult pool õlut ning liikuma hakkas ta alles õhtul. Kuna tema kallim oli haiglas, siis pidas mõistlikuks, et toob kallimale kuuluva auto kesklinna tasulisest parklast ära. Koju sõites tahtis ta poest läbi minna, kuid kohe kui poe ette jõudis, pandi aparaat juba talle lõgemete vahele. Tunnistab, et oli purjus ning kahetseb olukorda. Leiab, et menetleja poolt saadetud otsuses on aga temast sariroolijoodik/mõrtsukas tehtud ja leiab, et see on ülekohtune. Kirjeldab kuidas viimasel ajal on tal karma paigast ära. Tal oli linnas kaklus ja nüüd jäi ka veel purjuspeaga vahele. Selgitab kuidas tal tuleb nüüd mõlemat suppi samaaeg helpida. Kakluse eest on tal vajalik maksta kahjutasu ning teha ÜKT tunde. Kuna ta töötab kaugsõidu autojuhina, siis on natukene keeruline neid trahve tal maksta, kui ta tööd enam teha ei saa. Nõustub, et asja lahendatakse kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning leidis, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Rihhard Iher toime pannud enamohtliku väärteo. Väärteoasja toimikus oleva tõendusliku alkomeetri kasutamise andmete väljatrükilt nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul lubatud alkoholipiirmäära ületamine, kus alkoholi sisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,39 mg, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg/L ja tulemuseks saadi 0,34 mg/L kohta. Seega on tegemist kerge alkoholijoobega. Alkoholitarvitamist õigusrikkumise toimepanemise päeval tunnistab Rihhard Iher ka ise maakohtule esitatud kaebuses. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas tehtud otsuse toodud seisukohtadele ning ei pea vajalikuks neid korrata, kuid peab oluliseks märkida käesolevas asjas karistusotsuse tegemisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 sätetest, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavaid (puuduvad) ja kergendavaid asjaolusid (süü tunnistamine). Menetlusalusel isikul tuvastati väljahingatavas õhus selline alkoholi sisaldus, mis ulatus

§ 224lg 2 sätestatud keskmise näiduni.

Väärteo subjektiivse tunnusena on tõendatud menetlusaluse isiku käitumises tahtlus. Kohtuväline menetleja, tutvunud Rihhard Iheri kaebusega on seisukohal, et sellest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid seadusliku aluse asuda kaebemenetluses Rihhard Iheri karistuse osas teistsugusele seisukohale kui seda on asunud kohtuväline menetleja kohtuvälises menetluses. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt, mistõttu ei saa karistuse määramisel jätta tähelepanuta ka õiguskorra kaitsmise huve. Menetlusaluse isiku tegu näitab tema ükskõiksust ja hoolimatust liiklusnõuete täitmisesse, liiklusohutusse ja kaasliiklejatesse. Sellises seisundis mootorsõiduki juht nagu seda oli menetlusalune isik, ei ole võimeline ootamatult teele 2 ilmunud takistuse korral oma sõidukit ei peatama ega sellest ka ohutult ümber põikama, kuivõrd tema reaktsioonikiirus ja koordinatsioon on oluliselt häiritud. Arvestades seda, et menetlusalune isik pidi juhtimisõiguse saamiseks tegema asjaomased eksamid, millega pidi tõendama, et ta tunneb liiklusreegleid, siis oli ta ka väga hästi teadlik sellest, et tal on ilma eranditeta on mootorsõiduki juhtimine alkoholi tarvitamise korral rangelt keelatud. Kui mootorsõiduki juht seda meeles pidada ei suuda, on ta oma suhtumise tõttu liiklusnõuetesse liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et kehtiva kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholi kogus ületas olulisel määral lubatut ning isiku käitumine ja teda iseloomustavad karistusregistri andmed näitavad ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades igapäevaselt meedias kajastatavate raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste suurt arvu peab õiguskaitseorgan siinkohal andma selge signaali, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas ja sellega enamohtliku väärteo toimepanemine ei ole ühiskonnas aktsepteeritud. Rangema karistuse kohaldamisega reageerimise eesmärk on äratada Rihhard Iheri ja ka teiste liiklejate tähelepanu ning kutsuda neid kaasa mõtlema, miks juhtuvad liiklusõnnetused, milles saavad viga ja hukkuvad süütud inimesed. Rihhard Iheri, kui korduvalt kehtivaid liiklusreegleid teadlikult ja tahtlikult eirav juht ei hinda leebema karistuse kaudu ilmselgelt oma suutlikkust kriitilise pilguga ega tee toimepandud õigusrikkumisest soovitud järeldusi. Tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja jätta Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi 26.05.2025.a otsuse väärteoasjas nr 2302,25,006952 muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. 5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. 6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3 7. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Järgnevalt kontrollib kohus isikule etteheidetava teo tõendatust. 8.

§ 224

lg 2 näeb ette mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades rikkumist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

1. Väärteoprotokolli nr 2302,25,006952 kohaselt juhtis Rihhard Iher 04.05.2025 kella 21.30 ajal mootorsõidukit Toyota Corolla r/n XXX Harjumaal, Lagedi alevikus, Kuuse tn 2A, MäeHansu tee ja Kuuse tänava vahel (liikudes Kuuse tn 2A suunas) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,39 mg/l+-0,05 mg/l.
2. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid ning kohtu hinnangul on teo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega: - tunnistaja J. L. ütlustega, mille kohaselt teostas ta 04.05.2025 kell 21.30 Lagedi alevikus, Kuuse tn 2A juures politsei operatsiooni „Kõik puhuvad“, kui peatas sõiduki Toyota r/n XXX, mis liikus Mäe-Hansu tee ja Kuuse tänava vahel, suunaga Kuuse tn 2A tänava poole. Kontrollides indikaatorvahendiga sõidukijuhti, tuvastasid sõidukijuhil esmaseks joobeks 0,46 mg/l, mille järel teostas ta isikule tõenduslikualkomeetriga täiendava kontrolli; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Rihhard Iher oli isikuks, kes juhtis 04.05.2025 kella 21.30 ajal mootorsõidukit Toyota Corolla r/n XXX ning ta kõrvaldati selle juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis; - tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtub, et politseiametnik J. L. mõõtis Rihhard Iheril 04.05.2025 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest, nr 9510EE (seeria nr ARTF0035) alkoholijoobeks 0,39 mg/l +/- 0,05 mg/l, s.o 0,34 mg/l; - tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt oli mõõtmiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter taadeldud (Dräger Alcotest, nr 9510EE, seeria nr ARTF-0035) ning taatlustunnistuse kohaselt oli taatlus läbi viidud 16.04.2025 ning taatluskehtivuse lõppkuupäevaks oli 31.10.
3. PPA tõendist nähtuvalt on mõõtmist teostanud politseiametnik J. L. läbinud mõõtja koolituse. Nendest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.
4. Menetlusalune isik Rihhard Iher on enda ülekuulamise protokollile joonistanud naerunäo ning märkinud, et on süüdi.
5. Kohtu hinnangul on eelpool märgitud tõenditega tuvastamist leidnud

§ 224

lg 2 objektiivne koosseis, s.o Rihhard Iher juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,34 mg/l, millega ta rikkus

§ 69lg 3 sätestatud keeldu.

1. Kohtu hinnangul on Rihhard Iheri tahtlus väärteo toime panemises leidnud kinnitust. Menetlusalune isik juhtis 04.05.2025 kella 21.30 ajal mootorsõidukit seisundis, mille kohaselt 4 ei olnud tegemist alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale, mistõttu isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi menetlusalune isik teadma juba üksnes elukogemuse põhjal, et tal on sõiduki juhtimine keelatud, kuid sellegipoolest otsustas ta sõidukit juhtida. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult, seega on süütegu toime pandud kavatsetult.
2. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. Rihhard Iher on süüvõimeline ning KarS
3. ptk
4. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. 15.

§ 224

lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

1. Kohtuväline menetleja on määranud antud väärteo toimepanemise eest Rihhard Ihrile karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks.
2. Kaebaja taotlust –asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga, mida saaks tasuda osade kaupa – kohus põhjendatuks ei pea.
3. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. 19.

§ 224

lg 2 kohane väljahingatava õhu alkoholisisalduse vahemik on 0,25-0,74 milligrammi. Rihhard Iheril tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,34 milligrammi, mis on vahemiku keskpaigast madalam (keskmine on 0,495 mg/l). Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik joobes juhtimise toime kavatsetult, kuna tuvastatud joove ei olnud jääknähu lähedane, vaid tegemist oli juba

§ 224teise lõike raames oleva joobe suurusega.

Sellist joobe suurust arvestades ei pea kohus eluliselt usutavaks, et menetlusalune isik ei tundnud enne rooli asumist, et tal esineb alkoholijoove.

1. Tuvastatud joobe suurust, rikkumise aega ja kohta arvestades ning samuti kaebuses kirjutatud selgitust, mille kohaselt oli menetlusaluse isiku teekond enne kinnipidamist kulgenud juba mõnda aega, ei ole süü suurus väike, vaid jääb keskmise määra lähedaseks.
2. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistust määrates karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamisega. Siinkohal märgib kohus, et karistust kergendavaks asjaoluks on kas süü ülestunnistamisele ilmumine või puhtsüdamlik kahetsus. Kohus selgitab, et lihtsalt süü tunnistamine ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Seda põhjusel, et KarS § 57 lg 1 p-s 3 on karistust kergendava asjaoluna märgitud süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Süü ülestunnistamisele ilmumisest kui karistust kergendavast asjaolust saab rääkida olukorras, kus isik läheb vabatahtlikult pärast teo toimepanemist 5 ametiasutusse ning tunnistab oma süüteo üles. Sealjuures on veel oluline, et enne isiku poolt süü ülestunnistamist ametiasutus (nt politsei) ja avalikkus kas üldse ei teagi, et süütegu on toime pandud või ei ole teada, et konkreetne isik nimetatud süüteo toime pani. Käesoleval juhul süü ülestunnistamisele ilmumisest aga rääkida ei saa, sest menetlus alune isik peeti vahetult pärast väärteo toimepanemist politsei poolt kinni. Seega oli politseile väärteo toimepanemine ja rikkuja isik teada hiljemalt pärast indikaatorvahendi kasutamist. Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik küll avaldanud kahetsust, kuid kohus seda kaebuses kirjeldatu pinnalt ja ülekuulamise protokolli joonistusest lähtuvalt siiraks ei pea. Kohtule nähtub pigem, et kahetsuse märkimise eesmärk on olnud leebem karistus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. Kohtu hinnangul ei vastaks menetlusalusele isikule käesoleval hetkel pelgalt rahatrahvi kohaldamine karistuse eesmärkidele. Rihhard Iher on varem juba kriminaalkorras samalaadse teo eest karistatud, s.h on tema suhtes kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et käesoleval hetkel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on Rihhard Iherile isegi soodsam karistus, kuna kohtupraktika kohaselt määratakse väga tihti joobes juhtimise eest karistuseks nii rahatrahv kui lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine vähemalt kolmeks kuuks, mis on seadusest tulenev miinimummäär.
4. Rihhard Iher on selgitanud, et ta töötab kaugsõidu autojuhina ning juhtimisõiguse olemasolu on talle vajalik. Kohtu hinnangul ei kaalu nimetatud töökoht üles ülal toodud kaalutlusi ega tingi kohtuvälise menetleja karistusotsuse tühistamist. Rihhard Iher pidi olema enne rikkumise toimepanemist teadlik, et taaskord alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine toob talle suure tõenäosusega kaasa juhtimisõiguse äravõtmise. Antud asjaolust aga ei piisanud, et ta väärtustaks juhtimisõigust, suhtuks oma kohustustesse hoolikamalt ja hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Samuti koondab see isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja tema edasisele elukorraldusele. Kuigi juhtimisõiguse äravõtmine võib muuta elukorralduse mõnevõrra keerulisemaks, ei ole see võimatu ning ei riiva isiku õigusi rohkem kui tema poolt ohustatud kaitstavad hüved. Juhtimisõiguse omamine ei ole isiku põhiõigus, küll aga on seda teiste isikute õigus elule ja tervisele, mida mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab. Igasugune joove halvendab isiku võimet hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Ka Riigikohus on 12.06.2008.a otsuse 3-1-1-37-07 punktis 23 märkinud, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid mõneks ajaks liiklusest kõrvaldatakse, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet ja teadmist, et mootorsõiduki juhtimine joobes ja seda eriti isikute puhul, kes on varem juba samalaadse teo toime pannud, toob kaasa liiklusest kõrvaldamise.
5. Kohtu hinnangul ei kaalu kaebuse esitaja töökoha säilitamine üles kõigi teiste inimeste elu ja vara hoidmise vajaduse. Kui kaebuse esitaja ei suuda liiklusnõudeid täita, ei saa ta töötada kohas, mis nõuab mootorsõiduki juhtimist. Rihhard Iher pidanuks teadma, et teda võidakse mootorsõiduki joobeseisundi juhtimise eest karistada juhtimisõiguse äravõtmisega ning et see võib halvendada tema majanduslikku olukorda ja raskendada või teha võimatuks tal tööl käimise. Sellisesse olukorda on kaebuse esitaja ennast ise asetanud. Tööl käimine ei saa olla kuidagi vastutust välistavaks asjaoluks. 6
6. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks, on proportsionaalne ning vastab teo ohtlikkusele. Karistuse määramisel tuleb lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele joobeseisundis mootorsõiduki juhid. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ning mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida.
7. Kohtu hinnangul ei ilmnenud kaebuse lahendamisel menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik 7